← Eesti

2-18-8748/122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-8748 Kohtuasi AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri hagi C ja Y vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a kindlaksmääramise määrus Kaebuse esitaja ja liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Kerli Kaasik menetluskulude Kostja C (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus osas, milles maakohus: 1.
  7. määras AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivarasse hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 6421,2 eurot ületavas osas; 1.
  8. mõistis C-lt AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja maakohtu menetluskulud 750 eurot ületavas osas; 1.
  9. mõistis C-lt AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud.
  10. Teha tühistatud osas uus määrus, millega: 2.
  11. jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 6421,2 eurot ületavas osas; 2.
  12. jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi taotlus C-lt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata maakohtu menetluskulude puhul 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulude puhul tervikuna.
  13. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata. 2-18-8748
  14. Määruskaebus rahuldada.
  15. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles Y-lt mõisteti AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja maakohtu menetluskulude katteks 6421,2 eurot.
  16. Määruse tervikresolutsioon on järgmine: 6.
  17. Määrata kindlaks, et AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivarasse hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 6421,2 eurot. 6.
  18. Mõista AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks maakohtu menetluskulude katteks välja C-lt ja Y-lt solidaarselt 750 eurot ning Y-lt täiendavalt 5671,2 eurot. 6.
  19. Jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi taotlus C-lt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata maakohtu menetluskulude puhul 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulude puhul tervikuna. 6.
  20. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb C-l ja Y-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 6.
  21. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.
  22. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
  23. Harju Maakohtu menetluses oli AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi (hageja) hagi C (kostja I) ja Y (kostja II, koos: kostjad) vastu kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitise 19 347,11 euro väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista hüvitise välja üksnes kostjalt I.
  24. Maakohus rahuldas
  25. detsembri
  26. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 19 347,11 eurot ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Mõlemad kostjad esitasid maakohtu otsuse peale eraldi apellatsioonkaebuse koos taotlustega menetlusabi saamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kostja I taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ning kohustas teda tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu osamaksetena. Ringkonnakohus rahuldas kostja II taotluse menetlusabi 2

(6)2-18-8748 saamiseks osaliselt ja vabastas ta riigilõivu tasumisest 192 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus keeldus
  1. aprilli
  2. a määrusega kostja II kaebuse menetlusse võtmisest, sest kostja II ei tasunud tähtaegselt ettenähtud ulatuses riigilõivu osamakseid. Kostja II
  3. aprilli
  4. a kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustus
  5. aprillil
  6. Seega vaadati apellatsioonimenetluses läbi üksnes kostja I apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus jättis
  7. juuli
  8. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus otsustas jätta menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate kanda. Kostja II kaebuse menetlemise kulu jäi tema enda kanda ning kostja I kaebuse menetlemise kulu jäi kostja I kanda. Kostja I esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis
  9. novembri
  10. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
  11. Hageja esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulude koondnimekirja
  12. oktoobril
  13. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot, menetluskulude tagatis 10 080 eurot, hagi tagamise eest tasutud tagatis 967,36 eurot ning lepingulise esindaja kulu. Hagejale osutati õigusabi kokku 39 t 23 min. Esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
  14. Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude koondnimekirja
  15. juulil
  16. Hageja palus kostjalt I enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 2304 eurot. Esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses oli 16 t. Esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
  17. Kostjad ei esitanud hageja menetluses kantud kuludele vastuväiteid. Maakohtu määrus ja põhjendused
  18. Maakohus määras
  19. jaanuari
  20. a määrusega kindlaks, et hageja AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivarasse hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 8725,2 eurot. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt pankrotivarasse välja maakohtu menetluskulude katteks 6421,20 eurot ja kostjalt I ringkonnakohtu menetluskulude katteks 2304 eurot. Maakohus kohustas kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
  21. Hagi esitamiselt hinnaga 19 347,11 eurot tuli tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 750 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Seega on hagi esitamisel tasutud riigilõiv hageja põhjendatud menetluskulu. Maakohus ei mõistnud kostjatelt menetluskuluna välja hageja kohtu kontole tasutud menetluskulude tagatist 10 080 eurot ja hagi tagamise tagatist 967,36 eurot, kuna hagejal on õigus taotleda kohtult tagatiste tagastamist.
  22. Hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Võttes arvesse kohtupraktikat ja praeguse asja keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja põhjendatud õigusabikulud maakohtus on 5476 eurot (750 + (39 × 120) + (23 × 120 ÷ 60)). Hageja põhjendatud õigusabikulud ringkonnakohtus on 1920 eurot (16 × 120). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja põhjendatud menetluskulud koos käibemaksuga on 8725,2 eurot (750 + (4726 × 1,2) + (1920 × 1,2)). Kohus mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hageja maakohtu menetluskulud 6421,2 eurot välja kostjatelt solidaarselt ja hageja ringkonnakohtu menetluskulud 2304 eurot ainult kostjalt I. 3
(6)2-18-8748 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  1. Kostja I esitas
  2. jaanuaril 2021 määruskaebuse ja
  3. veebruaril 2021 puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles palub tühistada maakohtu määrus ning mõista kostjalt I hageja menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Kui ringkonnakohus leiab, et kostjalt I tuleb välja mõista ka hageja õigusabikulu, siis palub kostja I mitte mõista temalt hageja kasuks välja rohkem kui 1920 eurot.
  4. Kostja I väitel on hageja ainus põhjendatud menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kuna hageja on pankrotis, siis esindab teda õigusalase kõrgharidusega pankrotihaldur Martin Krupp. Sellest johtuvalt ei olnud hagejal vaja kasutada menetluses täiendavalt eriteadmisi omavat isikut ehk pankrotihalduri büroo juristi Kerli Kaasikut. Lisaks kahtleb kostja I, kas hageja on menetluskulud, mille hüvitamist ta kohtule esitatud menetluskulude nimekirjades taotleb, ka tegelikult kantud. Kostjale I jääb mulje, et õigusabiarveid ei esitata, sest on võimatu, et pankrotihalduri õigusbüroo esitab õigusabiarveid iseendale.
  5. Alternatiivselt on nii hageja lepingulise esindaja õigusabi ajakulu kui ka tema tunnitasu osaliselt põhjendamatud. Hageja õigusabikulu suurust tuleb vähendada 20 tunnini ning mõistlik tunnitasu on 80 eurot, s.o kokku 1920 eurot. Tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Hageja volitatud esindajaks on mitteadvokaadist jurist. Lisaks esindab K. Kaasik pankrotihaldurit kostja I vastu mitmes asjas, mistõttu on vaidluse faktilised asjaolud talle teada. Hageja suurendas iga menetlusdokumendi mahtu sellega, et menetlusdokumentidel olid samad ebavajalikud sissejuhatavad osad. Samuti tsiteeris hageja lehekülgede kaupa Riigikohtu praktikat, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. Hageja palub hüvitada ka menetluskulude avalduste koostamise ajakulu, mis ei ole Riigikohtu praktika kohaselt lubatav. Kostja palub arvestada, et
  6. mai
  7. a istungi edasilükkamise põhjustas hageja, kes esitas tõendid viimasel hetkel. Maakohus leidis, et selle istungiga seotud menetluskulud peab tasuma hageja. Lisaks põhjustas apellatsioonmenetluse hageja, kes varjas poolte eest tõendit, mille alusel apellatsioonkaebus esitati.
  8. Menetluskulude väljamõistmine teiselt kostjalt on ebaõige. Maakohus oleks pidanud jätma hageja avalduse teiselt kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata.
  9. Hageja vaidles kostja I määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 6421,2 eurot ületavas osas, mõistis kostjalt I välja hageja maakohtu menetluskulud 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 6421,2 eurot ületavas osas rahuldamata ning kostjalt I välja mõistmata hageja maakohtu menetluskulud 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulud täielikult. Määruskaebus rahuldatakse.
  12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas, mille peale edasi on kaevatud. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse üksnes kostja I. 4
(6)2-18-8748 Kuna kostja II maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitanud, on määrus kostjalt II välja mõistetud menetluskulude osas TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
  1. Kostja I leiab määruskaebuses, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt II ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kostja II määruskaebust ei esitanud, ei ole ringkonnakohtul kostja I määruskaebust lahendades alust hinnata, kas menetluskulude väljamõistmine kostjalt II oli põhjendatud. Lisaks seondub kostja I väide menetluskulude jaotuse, mitte nende kindlaksmääramisega. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Praeguses asjas on menetluskulude jaotus otsustatud ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a otsusega, mis on jõustunud. Vaidlustatud määrusega määras maakohus kindlaks üksnes menetluskulude rahalise suuruse. Seega ei saa ringkonnakohus praeguses määruskaebemenetluses hinnata menetluskulude jaotuse õiguspärasust.
  4. Kostja I leiab määruskaebuses, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud tuleb jätta välja mõistmata või alternatiivselt vähendada nende suurust. Kostja I arvates ei olnud hagejal praeguses kohtumenetluses vaja kasutada oma huvide ja õiguste kaitsmiseks TsMS § 218 kohast lepingulist esindajat. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene piirangut, et õigusteadmistega pankrotihaldur, kes on võlgniku asemel menetlusosaliseks, ei või kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt ka Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Kohtupraktikas on pankrotihalduril lepingulise esindaja kasutamisest tekkinud õigusabikulusid peetud põhjendatuks (vt nt Riigikohtu
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58976,
  9. detsembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16 ja
  11. oktoobri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8816). Pooled ei vaidle selle üle, et K. Kaasik vastab lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele. Seega võis hageja volitada K. Kaasikut end kohtumenetluses esindama ning seeläbi tekkinud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitatavad. Järelikult ei anna kõnealune määruskaebuse väide alust maakohtu määruse muutmiseks.
  13. Täiendavalt tõi kostja I määruskaebemenetluses esile, et pankrotihaldurit esindas praeguses menetluses tema õigusbüroo jurist. Kostja I arvab, et hagejal ei ole õigusabikulusid tekkinud ja arveid ei esitata, sest pankrotihalduri büroo ei saa esitada arveid iseendale, vaid kulud kajastuvad üksnes kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas. Kuna kostja I väiteid arvestades tekkis kohtul kahtlus, kas hagejal on tegelikult tekkinud kohustus menetluskulude nimekirjades toodud õigusabi eest tasuda, andis ringkonnakohus hagejale vastavalt TsMS § 176 lg-le 6 võimaluse selgitada hageja lepingulise esindamise õigussuhte aluseks olevaid asjaolusid ja esitada tõendeid (vt ka Riigikohtu
  14. novembri
  15. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11). Ringkonnakohus selgitas hagejale
  16. augusti
  17. a kohtunõudes, et õigusabikulude teiselt poolelt väljamõistmiseks tuleb kohtul tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimine (vt ka Riigikohtu
  18. veebruari
  19. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus palus hagejal selgitada, kellele täpsemalt ja missugusel õiguslikul alusel on hageja kohustatud õigusabikulusid maksma. Samuti palus kohus hagejal TsMS § 176 lg 6 alusel esitada tõendid õigusabikulude tasumise kohustuse kohta (nt arved või kulu kandmist tõendav dokument, nt maksekorraldus), et veenduda kulude tekkimises või nende kandmises. Hageja kohtunõudele ei vastanud. 5
(6)2-18-8748 Kuna hageja õigusabikulude kandmise või nende tasumise kohustuse tekkimise kohta selgitusi ega tõendeid ei esitanud, ei kõrvaldanud hageja ringkonnakohtul tekkinud kahtlust, kas hagejal tuleb tegelikult menetluskulude nimekirjades välja toodud õigusabikulusid kanda. Kujunenud olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et hagejal on tekkinud lepingulise esindaja õigusabikulude tasumise kohustus, mis on õigusabikulude hüvitamise eelduseks. Seejuures ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on hageja kohustatud õigusabikulusid maksma. Eelnevast tulenevalt ei ole alust mõista kostjalt I välja hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud õigusabikulu. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta hageja taotlus rahuldamata.
  1. Kostjat I puudutavas osas jääb maakohtu määrus muutmata osas, milles maakohus luges hageja vajalikuks ja põhjendatud kuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot on põhjendatud ja vajalik kohtukulu TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg-te 1 ja 2 järgi.
  2. Kuna hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu jääb kostjalt I välja mõistmata ja kostja II maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitanud, puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata maakohtu kaalutlusotsuse õiguspärasust hageja lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning tunnitasu kindlaksmääramisel.
  3. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
  4. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lõike 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.