Obsah (5)

§ 17§ 18§ 19§ 1§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24.november 2021.a, T

§ 17

lg 2 p 1, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. 4. Avaldaja ei ole ümberkujundamiskava avaldusele lisanud ning on soovinud nõustaja määramist. Nõustajaks soovitavat isikut ei ole avaldaja märkinud. 5. Kohus selgitas, et

§ 18

lg 2 kohaselt võib kohus nõustajaks nimetada selleks piisavate teadmiste ja kogemustega isiku.

§ 18

lg 5 kohaselt määrab kohus nõustaja määramise korral kindlaks summa, mille võlgnik peab nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Justiitsministri 11.04.2011 määruse „võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt on nõustaja miinimumtunnitasu 10% kuupalga alammäärast. Arvestades, et nõustaja määramisel on tegemist isikuga, kelle tegevuse üle teostab kohus järelevalvet (

§ 19lg 3 ja Ts

MS § 477²) ehk keda kohus kohustab esitama nõustaja ülesannete (

§ 19

) täitmise kohta asjakohaseid aruandeid, on nõustaja tegevuses kogu ümberkujundamiskava kehtivuse jooksul, tehes samal perioodil toiminguid, mille eest tal on õigus saada tasu. See tasu kuulub hüvitamisele avaldaja poolt. Seega kaasneks nõustaja määramisega avaldajale lisaks ümberkujundamiskava täitmisele ka arvestatavad kulud nõustajale, mida avaldajal tuleks täita terve ümberkujundamiskava kehtivuse jooksul. 6. Kohtu hinnangul ei nähtu avaldusest ja selle lisadest, et avaldaja oleks kohustuse suurust ja oma tegelikke võimalusi arvestades suuteline ka võlausaldaja huve arvestavat võimalikku ümberkujundamiskava täitma. Samuti samal ajal kandma ootamatult tekkida võivaid muid lisakulusid. Avaldaja sissetulek on 550 eurot kuus ning avaldaja on ka ise märkinud, et võlg on nii suur, et seda pole reaalne täita.

§ 1

lg 1 sätestab: „Käesoleva seaduse eesmärk on 2 2-21-6759 makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.“

eelnõu seletuskirja (lk 16) kohaselt peaks võlgade ümberkujundamise menetluses esmajoones kõne alla tulema maksetähtaja (intressivaba) edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine; võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel. Kohtu hinnangul ei ole arvestades kohustuste ning sissetuleku suurust võlgade ümberkujundamise võimaldamisega võimalik avaldaja makseraskusi ületada. 7. Nendel asjaoludel leidis kohus, et võlgniku avaldus on perspektiivitu ning kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 17lg 2 p 1 alusel.

1. Täiendavalt märkis kohus, et käesoleva menetluse läbiviimine ei oleks ilmselt otstarbekas ka siis, kui täidetud oleks tingimused avalduse menetlusse võtmiseks, sest võlgniku huvide kõrval tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega. Kohaseks õiguskaitsevahendiks võiks olla võlgniku pankrotiavalduse esitamine ning kohustustest vabastamise menetluse läbimine. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta avaldus menetlusse.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus määruse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõigust ja menetlusõigust ning see on kaasa toonud ebaseadusliku ja eksliku määruse.
4. Maakohus tugines

§ 17

lg 2 p-le 1, kuid kohus ei ole määruses põhjendanud, miks peab kohus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist või täitmist käesolevas asjas ebatõenäoliseks. Tõele vastab kohtu väide, mille kohaselt on määruskaebuse esitaja võlgnevus sedavõrd suur (26 049 107,93 eurot), et igasuguse tavapärase regulaarse tulutoova tegevuse kaudu oleks selle täitmine võimalik üksnes väga väikeses ulatuses. Vastav asjaolu ei tähenda aga, et võlgnik ei saa täita mõistlikult tulutoova tegevuse arvelt ümberkujundamiskavas sätestatud kohustusi. 12. Ekslik ja selges vastuolus senise kohtupraktikaga ning võlausaldajate huvidega on kohtu seisukoht, mille kohasel tuleks määruskaebuse esitajal esitada kohtule hoopis pankrotiavaldus.

regulatsiooni esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks ongi pankrotimenetluse vältimine selleks, et säästa eelkõige võlausaldajaid aga ka võlgnikku koormavamast ja kulukamast menetlusest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb reeglina eelistada

alusel võlgade ümberkujundamise menetlust pankrotimenetlusele olukorras, kus pankrotimenetluse tulemusena ei ole võimalik võlausaldajate ulatuslikum kaitse. Arusaamatu ja põhjendamata on kohtu seisukoht, mille kohaselt on pankrotimenetlusega kaasnevad kulutused väiksemad kui võlgade ümberkujundamise menetlusega seonduvad kulud. 13. Kohus on jätnud tähelepanuta, et pankrotimenetluse raugemise korral läbiviidava võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib kohus PankrS 171 lg 1 p 1 alusel keelduda juhul kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. Käesoleval juhul on vastav eeldus täidetud ning määruskaebuse esitaja ulatuslik võlgnevus ongi tekkinud sellise süüteo tulemusena. PankrS § 171 lg 1 p 1 ei reguleeri kirjeldatud süüteo karistusregistrist kustutamisega seonduvaid erisusi, samas kui

§ 17

lg 2 p-s 5 sätestatud analoogne regulatsioon seob võlgade ümberkujundamise menetluse kitsamalt üksnes süüteoga, mida ei ole karistusregistrist kustutatud. Määruskaebuse esitaja karistusandmed on käesolevaks ajaks 3 2-21-6759 karistusregistrist kustutatud. Seega sedastab normatiivne regulatsioon menetluse valikul selge eelistuse ning sätestab, et karistusregistrist kustutatud karistuse korral tuleks eelistada just võlgade ümberkujundamise menetlust eeldusel, et see ei piira võlausaldajate õigustatud huve. 14. Kohus eksib väites, et

regulatsiooni eesmärgiks on esmajoones võlgniku vabastamine üksnes kõrvalkohustuste täitmisest.

-i esmaseks eesmärgiks on siiski eraisikute kaitse nn. võlaorjusse sattumise eest. Vaidlustatavas määruses ei ole kohus üldse selgitanud, kuidas oleks võimalik määruskaebuse esitaja pankrotimenetluses võlausaldajate huve ulatuslikumalt kaitsta või võlgnikul enda enam kui 26 miljoni suurust võlakohustust suuremas ulatuses täita. Menetlusosaliste seisukohad 15. Puudutatud isik Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik on kohtule avaldanud, et tema sissetulekud on 550 eurot kuus ning igakuised elamiskulud on samuti 550 eurot kuus. Kui sissetulekutest arvata maha jooksvad elamiskulud, siis ei jää võlgnikul ümberkujundamiskava täitmiseks üldse vahendeid. Seega on ümberkujundamiskava täitmine ebatõenäoline ning kohus on põhjendatult jätnud võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata. Samuti ei arvesta võlgniku esitatud ümberkujundamiskava

§ 2

lg 2 p 2 sätestatuga, mille kohaselt võimaldatakse tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded ümberkujundada üksnes täitmise tähtaja pikendamise või osadena täitmise kaudu. Käesoleval juhul on võlgniku kohustused tekkinud maksualase süüteo tulemusena ning õigusvastase teoga tekitatud nõude vähendamine 99,9 % ulatuses ei ole võlausaldaja õigustatud huvidega kooskõlas.

1. Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet palus määruskaebuse rahuldada ning avalduse menetlusse võtta. Kuna võlgniku kohustus on väga suur ja selle täitmine täies ulatuses vähetõenäoline, kui mitte võimatu, siis sissenõudja kohustuse võimalik ümberkujundamine on eelduslikult mõistlik. Kohtutäituril puudub teave, mis tingimustel soovib võlgnik kujundada oma kohustusi ümber ja sellest tulenevalt raske on hinnata võlgniku võimekust ümberkujundamiskava täitmise tõenäolisuse osas. Sissenõudja nõude ümberkujundamise osas tuleb seisukoht esitada sissenõudjal endal. Arvestades asjaolu, et tegemist on solidaarse nõudega, on võimalik, et võlgniku poolt pakutud lahendus sissenõudjale sobib. Menetluse edasine käik
2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse resolutsiooni tühistamiseks alust. Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-dele 1 ja 2¹ täiendab ja muudab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles vaidlustatud määrust ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 neid ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 4 2-21-6759
4. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii materiaalõiguse väära kohaldamist kui menetlusõiguse normide rikkumist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule vaid osaliselt ning seda osas, mis puudutab kohtu põhjendamiskohustuse rikkumist seoses järeldusega, et avaldusele lisatud ümberkujundamiskava täitmine on ebatõenäoline. Muus osas ei ole avaldaja etteheited maakohtule põhjendatud.
5. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus avaldaja avalduse menetlusse võtmisest

§ 17lg 2 p 1 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 17

lg-st 2 tuleneb kohtule diskretsiooniõigus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul selleks alust ei ole. Maakohus on tsiviilasja materjalide alusel õigesti järeldanud, et kuna avaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et avaldaja oleks kohustuse suurust ja oma tegelikke võimalusi arvestades suuteline võimalikku ümberkujundamiskava täitma, ei ole kohustuste ning sissetuleku suurust arvestades võlgade ümberkujundamise võimaldamisega võimalik avaldaja makseraskusi ületada.

1. Maakohtule saab ette heita siiski põhjendamiskohustuse osalist rikkumist, arvestades, et kohus ei ole oma järeldust avalduse perspektiivitusest lõpuni jälgitavalt põhjendanud ja kohtu ette toodud ajaoludega seostanud. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole sellele asjaolule tuginenud, on maakohus eksinud ka väites, et avaldaja ei ole ümberkujundamiskava avaldusele lisanud. Siiski ei anna need minetused maakohtu määruse tühistamiseks alust, kuna ringkonnakohus saab need kõrvaldada määruskaebusmenetluses.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja maakohtule esitatud võlgade ümberkujundamise avaldusele lisanud mh ümberkujundamiskava (tlk 11-12), millest tulenevalt tuleb maakohtu järeldus selle esitamata jätmise kohta määruse põhjendustest välja jätta.
3. Arvestades eeltoodut tuleb vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi täiendada järgnevalt: Kuigi avaldusele lisatud ümberkujundamiskava kohaselt soovib avaldaja oma kohustusi võlausaldajate (EMTA ja kohtutäitur Katrin Vellet) ees ümber kujundada nõnda, et neid vähendatakse 99,99% ulatuses, avaldaja tasub 3 aasta jooksul igas kuus EMTA-le kokku 72,32 eurot ning kohtutäiturile 0,048 eurot, ei ole kava täitmine kohtu hinnangul tõenäoline, arvestades, et avaldaja sissetulekud on 550 eurot kuus (tlk 6), tal puudub muu vara, mida realiseerida (tlk 6-7) ning tema vältimatud kulutused eluasemele, toidule, sidele, ravile, riietele jm ühe kuu kohta moodustavad kokku samuti 550 eurot (tlk 8). Avaldaja ei ole esile toonud, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajaks on tema sissetulekute ja/või muu vara hulk suurenemas. Kohus ei pea ümberkujundamiskava täitmist kirjeldatud asjaoludel realistlikuks, kuna avaldajal ei jätkuks tema sissetulekute suurust, varalist olukorda ning igakuiseid vältimatuid kulutusi arvestades võlausaldajatele planeeritud osamaksete tasumiseks rahalisi vahendeid. Avaldaja pakutud võlgade ümberkujundamiskava täitmine ei ole kohtu hinnangul avaldajale jõukohane.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule materiaalõiguse väär kohaldamise etteheidetav. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldus on perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisest tuleb

§ 17lg 2 p 1 alusel keelduda.

Arvestades, et ka määruskaebusmenetluses ei ole avaldaja esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks maakohtule esitatud ümberkujundamiskava täitmist tõenäoliseks pidada, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus maakohtust erinevale seisukohale asumiseks. 5 2-21-6759

1. Määruskaebuse esitaja on maakohtule teinud etteheiteid ka seonduvalt seisukohaga, et avaldaja kohaseks õiguskaitsevahendiks võiks olla võlgniku pankrotiavalduse esitamine. Ringkonnakohtu hinnangul on need osaliselt õigustatud.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemise eest (kohtuotsus jõustus 05.juulil 2014.a) (tlk 34, 42 pöördel). Seega on määruskaebuse esitaja iseenesest õigesti esile toonud, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et PankrS 171 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. PankrS 171 lg 2 p 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse, millest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul hüpoteetiliselt välistatud nii see, et kohus avaldaja pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamisel viimati nimetatud menetluse algatab kui ka see, et selle menetluse algatamisest keeldub. Kuivõrd maakohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav ja arusaadav ei ole, millistele asjaoludele kohus selles osas tugines ning ka ringkonnakohtul puudub võimalus seda seisukohta sisustada, tuleb see määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta. Eelnimetatud muudatust arvestades puudub ringkonnakohtul vajadus vastata sellele määruskaebuse küsimusele, kuidas oleks võimalik määruskaebuse esitaja pankrotimenetluses võlausaldajate huve ulatuslikumalt kaitsta või avaldajal enda enam kui 26 miljoni suurust võlakohustust suuremas ulatuses täita.
3. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud ka

regulatsiooni eesmärgi ekslikku käsitlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selles osas eksinud, arvestades, et kohus tõi kõrvalnõuetega seonduvalt esile küll selle, et

seletuskirja kohaselt peaks võla vähendamine vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones nende nõuete arvel, asus lõppkokkuvõttes avaldaja sissetulekuid ja kõiki kohustusi arvestades aga õigele seisukohale, et võlgade ümberkujundamise võimaldamisega ei ole võimalik avaldaja makseraskusi ületada.

1. Arvestades eeltoodut jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et muutunud asjaoludel ei ole keelatud avaldaja poolt uue võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine maakohtule. Võlausaldajaks oleva kohtutäituri nõudega seonduvalt võib avaldajal olla võimalus kohtuväliseks kokkuleppeks, arvestades, et kohtutäitur on määruskaebust toetanud. Võlausaldajaks oleva EMTA nõude osas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et MKS §-s 132 on ette nähtud maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg. Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
2. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades, et võlausaldajad ei ole teada andnud, et neil oleks tekkinud menetluskulusid, jäävad need kindlaks määramata.
3. Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 17lg-st 4 ja Ts

MS § 178 lg-st 1. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6