1-21-5212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-21-5212 (21257000082) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaakso

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2, 3, § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsjad Toomas Reimo – elukoht XXX, isikukood 37601066510, XXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud. Kahtlustatavana kinni peetud 30.11-01.21.2019, 2526.06.2020, 21-22.07.2020, 15-17.02.2021, 20.04.2021, kohaldatud tõkend vahistamine alates 21.04.2021. Advokaadid Peep Rajavere ja Janek Valdma RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Toomas Reimo süüdistuses

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 17 (seitseteist) aastat.

2. Süüdi mõista Toomas Reimo süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat.

3. Süüdi mõista Toomas Reimo süüdistuses

§ 424lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

4.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust, mõista Toomas Reimole liitkaristuseks vangistus 18 (kaheksateist) aastat.

1. Arvata karistusaja hulka Toomas Reimo kahtlustatavana kinnipidamine 30.1101.12.2019, 25-26.06.2020, 21-22.07.2020, 15-17.02.2021, s.o 9 päeva ja ärakandmata karistus on vangistus 17 (seitseteist) aastat 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva. 1 1-21-5212
2. 17-aasta 11-kuu 21-päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda Toomas Reimo kahtlustatavana kinnipidamine enne vahistamist 20.04.
4. Toomas Reimo suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
5. Võtta lisakaristusena Toomas Reimolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
6. Välja mõista Toomas Reimolt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 6840 (kuus tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot 22 senti (sealhulgas sundraha 1635 eurot) /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-21-5212, menetluskulu, T.Reimo/. Nõue menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
8. Rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista Toomas Reimolt: 10.
9. T T /arve Swedbank EEXX/ kasuks varaline kahju 2 (kaks) eurot 50 senti ja mittevaraline kahju 2000 (kaks tuhat) eurot; 10.
10. R L /arve Swedbank EEYY/ kasuks varaline kahju 896 (kaheksasada üheksakümmend kuus) eurot ja mittevaraline kahju 10 000 (kümme tuhat) eurot; 10.
11. Ajast Ees OÜ /arve Coop Pank EEZZ/ kasuks varaline kahju 169 (ükssada kuuskümmend üheksa) eurot.
12. Plaadid salvestistega jätta kriminaalasja juurde.
13. Asitõendid - PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis asuvad aktis nr 21ATH11266 loetletud esemed hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
14. L.H’lt äravõetud nuga tagastada talle peale kohtuotsuse jõustumist.
15. 22.07.2020 T.Reimolt hoiule võetud musta värvi nuga ja T.Reimolt 20.04.2021 kinnipidamisel ära võetud nuga vutlaris konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõusutmist.

1. T.Reimol 20.04.2021 seljas olnud riided - musta värvi jope, sinist värvi teksapüksid, halli värvi kampsun tagastada T.Reimole peale kohtuotsuse jõustumist.
2. Saata kohtuotsus T.Reimole, kanntanutele, prokurörile, kaitsjale J.Valdma, Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUSED JA KOHTUS UURITUD TÕENDID 2 1-21-5212 1.SÜÜDISTUS

§ 424

lg 1 järgi Toomas Reimo juhtis 30.11.2019 kella 10.58-11.01 paiku Lääne maakonnas Haapsalu linnas, xxx juures mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, kuna tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,86 mg/l ± 0,09 mg/l kohta, seega oli tal alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l kohta. Sellise tahtliku tegevusega rikkus Toomas Reimo liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani Toomas Reimo toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on kuriteona kvalifitseeRv

§ 424lg 1 järgi.

Süüdistatav T.Reimo /kd II tl 68/ tunnistab mootorsõiduki joobes juhtimist. Muidu pole sellist käitumist olnud ja ei saa aru, mis ajendas teda sellel hommikul autoga 200 meetrit poodi sõitma. Ei olnud hommikul alkoholi tarvitanud, polnud seda ilmselt öösel välja maganud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /kd II tl 6/ näitab, et Toomas Reimo suhtes kasutati 30.11.2019 indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne. Joobeseisundi kontrollimise protokolli /kd II tl 6pöördel/ kohaselt esinesid T.Reimol joobele viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, kerged häired koordinatsioonis ja alkoholi lõhn suust. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (koos väljatrükiga) /kd II tl 7/ näitab, et 30.11.2019 kell 11.13 T.Reimo väljahingatavas õhus oli alkoholi sisalduseks 0,86 mg/l +0,09 mg/l, seega mitte vähem kui 0,77 mg/l. II kd tl 8 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. Juhiluba /kd II tl 9/ tõendab, et T.Reimol oli 30.11.2019 juhtimisõigus. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et T.Reimo juhtis 30.11.2019 mootorsõidukit, olles LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Lääne Ringkonnaprokuratuur on 11.08.2020 määrusega uuendanud kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 19257000284 /kd II 15/, mida menetleti T.Reimo suhtes

§ 424lg 1 tunnustel, kuriteo toimepanemise aeg 30.11.2019.

Menetlus uuendati kuna T.Reimo ei täitnud kohustust läbida liiklusrikkujate rehabilitatsiooniprogramm „Korralik Juht“ tähtajaks 24.07.2020 ja 26.06.2020 saabus Läänemaa Haiglast psühhiaatri hinnang sõltuvusravi tulemuste kohta /kd II tl 13-14/, mille kohaselt T.Reimo on jätkuvalt alkoholi liigtarvitanud, seega ei ole sõltuvusravile allunud ja määratud kohustust täitnud. T.Reimo tegu täidab

§ 424lg 1 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud.

Kohus on seisukohal, et T.Reimo pani teo toime kaudse tahtlusega. T.Reimo oli eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud ja ütles ka ise, et ei tea, miks 200 meetri sõitmiseks pidi autosse istuma. Lisaks oli T.Reimol tuvastatud joobe määr selline, et ta vähemalt pidas võimalikuks, et võib olla veel alkoholi tarvitamisest tekkinud joobeseisund, millises ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. 3 1-21-5212

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks T.Reimo süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine T.Reimo poolt, mis täidab

§ 424

lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja T.Reimo on selle toimepanemises süüdi. 2.SÜÜDISTUSED

§ 121lg 1, lg 2 p 2, 3 järgi 2.1.

Süüdistus

§ 121

lg 1 järgi (kannatanu M K) Toomas Reimo lõi 25.06.2020 õhtusel ajal Lääne maakonnas Haapsalu linnas XXX maja koridoris omavahelise tüli käigus 14-aastast M K rusikas käega ühel korral vastu nina, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu M K’le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused - ninaverejooksu ja vasakule põsele marrastuse. Sellise tegevusega pani Toomas Reimo toime kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeRv

§ 121lg 1 järgi.

Kannatanu M K /kd II tl 45/ ja tunnistajad D U /kd II tl 58pöördel/ ja N P /kd II tl 59/ kirjeldasid kokkulangevalt, et 25.06.2020 läks M K XXX majja, kus elab S T. Peale kannatanu kirjeldavad tunnistajad ja S T /kd II tl 47-48/ kokkulangevalt, et M K läks sinna eesmärgiga S T’lt raha välja nõuda. Süüdistatav T.Reimo /kd II tl 66/ rääkis kohtuistungil, et oli 25.06.2020 S juures, väsinud, pikali teki all. Korraga oli koputus, S’il on kõndimisega probleeme, seega ajas ennast püsti, läks ukse juurde. Seal oli üks noormees, keda ei teadnud üldse, kahe tüdrukuga. M K tuli sisse ja hakkas S’i käest raha küsima, jõuliselt nuias raha, läks jubedaks ütlemiseks, ajas K’i minema toast. S T selgitas, et T.Reimo läks magama ja ütles M K’ile, et: „sulle öeldi, et sa raha ei saa, mine minema siit.“. M K hakkas ropendama ja T.Reimo sai vihaseks, tõusis ja andis tema nähes talle lopsu vastu kukalt. D U selgitas kohtus, et T.Reimo ei olnud kaine, hakkas nende poole ropendama, lükkas sõber M’i, ütles, et ära läheksid. M lükkas teda vastu, T.Reimo hakkas ebatsensuurseid väljendeid ütlema, ütlesid vastu Kohus leiab, et kannatanu, tunnistajad ja süüdistatav on kokkulangevalt kirjeldanud seda, et 25.06.2020 läks M K XXX majja, kus elab S T. Nii M K kui T.Reimo kinnitavad, et nende vahel tekkis konflikt. D U rääkis, et M läks kell 10 õhtul Toomase ukse taha mingisuguseid asju klaarima. T.Reimo lõi M K’i vastu nina ja siis jooksid M’ga majast välja. Maja kõrval helistas politseisse ja kiirabisse, kui need sõitsid kohale väljus T.Reimo majast. Politsei võttis T.Reimo kaasa, kiirabi lõpetas M ninaverejooksu. S T sõnade kohaselt M läks koridori, lükkas ukse pauguga kinni ja hakkas koridoris midagi karjuma, Toomas läks tema järel tänavale. N P kirjeldas, et M läks XXX sisse, pani ukse pauguga kinni, pärast jooksis välja ja siis oli nina juba teistmoodi, midagi kondiga, veri jooksis, M ütles, et Toomas lõi talle vastu nina. M K’i sõnade kohaselt T.Reimo kasutas tema suhtes vägivalda, lõi talle vastu nina, talle tundus, et teda löödi rusikaga. Löömine oli valus ja ninast tuli verd, löömine toimus teisel korrusel koridoris. Kedagi teist löömise juures ei olnud. 4 1-21-5212 T.Reimo selgitas, et olukord lõppes sellega, et K tuiskas hirmsa hooga korterist välja, akna all oli kamp alaealisi, hakkasid mõnitama, lõugama, räuskama, kommenteerisid S jalgu, ütlesid, et oleme alkohoolikud, värdjad. Lõpuks ta vihastas, üRs neid minema ajada akna tagant. Rabas teksad jalga, ülakeha paljas, läks koridori, tormas K’i poole ja viimane tema poole. Oli kiirem ja pani K’ile ära, K jooksis minema. Tunnistaja M P /kd II tl 57 pöördel-58/ selgitas, et 25.06.2020 tuli töölt, läks suitsu tegema, käis kõva pauk, lapsed jooksid välja, ühel nina verine. Küsis, mis juhtus ja poiss ütles, et see onu lõi mind või see mees. CD-R plaadil /I kd tl 193/ on 25.06.2020 abonentnumbrilt XXX tehtud telefonikõne häirekeskuse numbril 112 /asitõendi vaatlus kd I tl 192/, milles M P avaldab, et 36-aastane mees lõi 14-aastast poissi, sündmust ei näinud, nägi kui poiss välja jooksis, nina oli verine. Asitõendina on 08.07.2020 /kd I tl 194-195/ vaadeldud Haapsalus XXX asuva kortermaja trepikojas asuva turvakaamera salvestist 25.06.2020 kell 21.54. Salvestusel on näha, kuidas üks vanem, palja ülakehaga meesterahvas ja triibulise särgiga noormees eelmainitud aadressil, trepikojas vaidlevad millegi üle ja seejärel lööb palja ülakehaga meesterahvas noormeest ühe korra parema käe rusikaga vastu nägu. Noormees taganeb, jookseb trepist alla ja kaob turvakaamera nägemisulatusest. Palja ülakehaga meesterahvas liigub talle järele, aga tuleb kohe tagasi koridori ja kaob turvakaamera nägemisulatusest. Kannatanust tehtud fotodel /kd I tl 187-88/ on näha, et M K’i näol, vasakul põsesarnal ja nina juures on vigastused. Patsiendikaardi /kd I tl 189-190/ kohaselt on SA Läänemaa Haiglas 25.06.2020 tuvastatud M K’il näo juures haav. T.Reimo on politsei poolt kahtlustatavana kinni peetud 25.06.2020 kell 22.51, vabastatud 26.06.2020 kell 15.30 /tl 3-5 II kd/. Kohus leiab, et kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütluste ning turvakaamera salvestusega on tõendatud, et T.Reimo lõi M K’i vastu nina. M K ütles, et sai löögist valu. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et M K’il tekkis löögi tagajärjel ninast verejooks ning marrastus vasakule põsele. T.Reimo tegu täidab

§ 121lg 1 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud.

Kohus on seisukohal, et T.Reimo pani teo toime otsese tahtlusega. T.Reimo lõi K’i rusikaga näkku, mille tagajärjel K’il tekkisid tervisekahjustused ja ta sai valu. Kohus märgib, et rusikaga näkku löömisel on ka keskmisele kõrvaltvaatajale arusaadavaks tagajärjeks valu saamine. Kuna on üldteada asjaolu, et nina ja põse juures on väga õrn piirkond, on sinna rusikaga löömise tavaliseks tagajärjeks ka tervisekahjustuse tekkimine. Seega T.Reimo, lüües M K’i rusikaga näkku, teadis, et rusikaga löök tekitab valu ja suure tõenäosusega tekitab tervisekahjustuse. Eelnevalt oli T.Reimo ja M K’i vahel tekkinud tüli, kuid salvestus ei kinnita T.Reimo sõnu, et enne löömist nad K’iga tormasid üksteise poole. Nad seisavad üksteise vastas ja T.Reimo lööb K’i, samal ajal on K’il käed rinnal, mingit K’i poolset rünnet ei toimunud. Sõnavahetus, tüli ei anna mingit õigustust teist isikut füüsiliselt rünnata. Seega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks T.Reimo süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine T.Reimo poolt, mis täidab 5 1-21-5212

§ 121

lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja T.Reimo on selle toimepanemises süüdi. 2.2 Süüdistus

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (kannatanu S T) Toomas Reimo, varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, viibides 19.07.2020 kella 17.00 kuni 18.00 ajal Lääne maakonnas Haapsalu linnas XXX maja esimesel korrusel toa number X ukse vahel, tungis omavahelise tüli käigus kallale oma intiimpartnerile S T’le, keda lõi jalaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Kui kannatanu tõusis ja läks oma tuppa number Y ning soovis kutsuda politseid, läks Toomas Reimo talle järgi ja haaras kannatanu käest mobiiltelefoni, ning murdis käte vahel katki, tekitades sellega kannatanule varalise kahju 40 eurot. Oma tahtliku tegevusega tekitas Toomas Reimo kannatanu S T’le füüsilist valu ja mitteeluohtliku vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse - hematoomi vasaku põsesarna piirkonda. Sellise tegevusega pani Toomas Reimo korduvalt toime kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes ja mis on kuriteona kvalifitseeRv

§ 121lg 2 p 2,3 järgi.

Kannatanu S T /kd II tl 47-48/ selgitas, et 19.07.2020 napsutas koos T.Reimoga, tekkis sõna sõna vastu olukord. Tal oli sünnipäev, läksid riidu, T.Reimo ühe korra lõi teda. Tal oli kõhu ja jala peal sinikas. Lõi teda jalaga kõhtu. Ilmselt oli löök ebameeldiv. Toomas telefoni murdis lihtsalt katki, selle hüvitas, mingit pretensiooni ei ole. Rääkis politseile sellest löömisest. See toimus XXX esimesel korrusel, siis ta elas toas nr X, Toomas asus teises toas, läks ja koputas T.Reimo uksele, ta avas ukse ja lõi teda. 2-3 minutit koputas, toas oli veel M. Ta ei näinud seda, aga naabrid ütlesid talle, et Toomas on teise naisega. S T sõnade kohaselt olid tal Toomasega suhted ka voodis. T.Reimo /kd II tl 66pöördel/ selgitas kohtuistungil, et nad olid S T’ga joomakaaslased. Ööbis toas nr X, S andis talle oma võtmed, käis pidevalt S juures. Tunnistab, et lõi S T’i jalaga näkku. Selleks hetkeks nad enam läbi ei käinud, ta oli toas nr X, M oli ka seal. S sai teada, tuli ukse taha laamendama, tahtis sisse saada. Nii kui ukse lahti tegi tahtis S M’le kallale karata, see pauk käis ära nii automaatselt ja kiiresti, et oligi kõik. S läks minema. Tunnistab, et oli joobes. Tunnistaja K J L /kd II tl 65/ sõnade kohaselt oli 21.07.2020 väljakutse, S T ja T.Reimo olid mõlemad tugevas alkoholijoobes, koordinatsioonis ja kõnepruugis oli tunda, alkoholi haisu oli tunda. S T rääkis talle, et kaks päeva varem lõi T.Reimo teda näo piirkonda, Toomas ise ka tunnistas seda. S T’l olid reie siseküljel mingisugused sinikad, kiirabi tuli sinna ja fikseeris vigastused, ütlesid, et on vanad sinikad ja ei ole tol hetkel tekkinud. Tegid ka fotod. Fototabelist / kd I tl 177-181/ on näha, et S T’l on vigastus näopiirkonnas, vasakul käel, vasaku reie siseküljel, parema reie siseküljel. S T ütlused selle kohta, kuhu T.Reimo teda lõi, ei kattu T.Reimo ütlustega. Kohus leiab, et T.Reimo kirjeldus, mis asjaoludel ja kuhu ta T’i lõi, on detailne. Samuti on S T rääkinud löömisest politseiametnikule, kes kinnitas, et T ütles talle, et Reimo lõi teda kaks päeva varem näo piirkonda. Fototabelist on näha, et S T’l on sinikaid tervel kehal ja tunnistaja L’i sõnade kohaselt kiirabi ütles, et osa sinikatest on vanad. Fototabelilt on näha, et T nägu on sinine. Kohus leiab, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused, fotodel S T’l nähtavad vigastused tõendavad kokkulangevalt, et T.Reimo lõi 19.07.2020 S T’i jalaga näkku. Peale füüsilist rünnet murdis T.Reimo pooleks S T telefoni. Seega on tõendatud, et T.Reimo on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo. 6 1-21-5212 Kuna T.Reimo pani kuriteo toime S T vastu, kellega ta oli lähisuhtes ja ta oli 25.06.2020 toime pannud kehalise väärkohtlemise, täidab T.Reimo tegu

§ 121

lg 2 p 2, 3 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et T.Reimo pani teo toime otsese tahtlusega. T.Reimo lõi T’i jalaga näkku, millisest löögist T kukkus. See näitab, et löök oli tugev ning ka kõrvaltvaatajale on arusaadav, et löök jalaga näkku tekitab valu. Iga mõistlik inimene teab, et jalaga õrna piirkonda, näkku lüües, on sellise tegevuse tavaline tagajärg tervisekahjustus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks T.Reimo süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine T.Reimo poolt, mis täidab

§ 121

lg 2 p 2, 3 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja T.Reimo on selle toimepanemises süüdi. 2.3 Süüdistus

§ 121

lg 2 p 3 järgi (kannatanu S K) Toomas Reimo, varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, läks alkoholijoobes olles 15.02.2021 kella 13.20 paiku Lääne maakonnas Haapsalu linnas YYY AJAST EES OÜ ruumidesse, kus lükkas käega maha letil olnud sülearvuti ning lõi rusikas käega S K’le ühe korra vastu otsaesist, ning seejärel lõi käega puruks vitriinklaasi. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Toomas Reimo kannatanu S K’le füüsilist valu ja mitteeluohtliku vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse – kriimustuse otsaette, samuti tekitas Toomas Reimo AJAST EES osaühingule varalist kahju kogusummas 369 eurot. Sellise tegevusega pani Toomas Reimo korduvalt toime kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeRv

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Kannatanu S K /kd II tl 48pöördel-49/ rääkis, et 15.02.2021 tegi tööd, renoveeris uuri, pea oli all, monokkel oli ees. Äkki käis kõva matakas, arvuti, mis oli tema ees, lendas külje peale vastu seina ja põrandale. Tõstis pilgu üles ja nägi T.Reimot, ei mäleta, kas Reimo ütles ka midagi, aga viskas teda oma kellaga. Jõudis küsida, milles probleem ja siis lajatas T.Reimo üle leti otse rusikaga pähe, näkku. Löögist jäi jälg. Reaktsiooni nii palju oli, et tõmbas tagasi. Peale seda jõudis turvamees selja tagant, väänas ja tõmbas T.Reimo tema boksist välja. Ei saanudki kohe aru kas Reimo oli joobes või mingi muu aine mõju all. I kd tl 171 on fotolt näha S K otsmikul olev marrastus. Ajast Ees OÜ on esitanud T.Reimo vastu tsiviilhagi nõudega hüvitada 15.02.2021 toime pandud kuriteoga tekitatud varaline kahju, mis on tekkinud sülearvuti põrandale lükkamisega ja vitriinklaasi purustamisel seal all olnud kellade lõhkumisega. Kahju suurus 369 eurot. Tunnistaja M U /kd II tl 59pöördel/ sõnade kohaselt 15.02.2021 oli ta xxx USS turvatöötajana tööl. Nägi, et kahtlane inimene tuleb, seisis nutikassa juures, kuulis, et klaasiklirin käis ja läks kohe vaatama Täpselt ei näinud, mis T.Reimo tegi, sekkus, kuna ta oli xxx kallale läinud, löönud mingil moel. Kõik kohad olid verised ja xxx pea katki, verd tuli otsa eest, vitriinid olid katki. Tõmbas T.Reimo välja sealt ruumist, surus maha, käed raudu ja panid kambrisse, T.Reimo hakkas talle vägivaldselt vastu. Kutsusid kiirabi ja 7 1-21-5212 politsei. Politsei võttis T.Reimo kaasa, kaine ta kindlasti ei olnud. Xxx ei olnud vaja abi osutada. Sündmuskohta on vaadeldud /tl 168-169 I kd/ - xxx müügiboksis müügileti klaaspind osaliselt purunenud, purunenud klaasvitriini all riiulil karpides erinevad kellade osad. Müügiletil oleva sülearvuti alumise nurgas on korpuses mõrad. Vaadeldud nelja käekella, mis said kannatada lõhutud klaasvitriini tõttu. DVD-plaadil /kd I tl 172-173/ on Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvat Coop kaupluse turvakaamera salvestised kuupäevast 15.02.2021 kahes videofailis, mida on vaadeldud. Esimeselt salvestiselt on näha, kuidas kiire kõnniga siseneb tumedates riietes meesterahvas ja siseneb xxx S K ruumidesse. Seejärel on näha kuidas turvatöötaja tõmbab isiku xxx ruumidest välja ja paigutab turvaruumi. Näha kiirabi saabumine. Teisel salvestisel on näha kiirabi tegutsemist ja politsei saabumist. Tunnistaja J P /kd II tl 60/ selgitas, et 15.02.2021 sai väljakutse, et kaubamajas on inimesele kallale tungitud. Kohale jõudes nägid, et üks mees oli läinud kallale xxx tema tööruumides ja kohalikud turvamehed olid tal käed raudu pannud ja viinud turvaruumi nende kohale jõudmiseni. T.Reimo oli turvaruumis kui nad kohale jõudsid, T.Reimol olid käed katki, võtsid ta jaoskonda kaasa. Xxx oli peas väike marrastus, ütles, et see asjandus, millega ta seal oma tööd teeb, oli paigast liikunud löömise ajal, see tööriist, mis silmade juures on. Inimene oli teda väidetavalt rünnanud. Xxx tööruumis oli segadus, klaasikillud olid laiali, klaasist töölaud oli katki, töövahendid olid maha kukkunud. Tl 174-176I kd näitab, et T.Reimo on 15.02.2021 kell 13.35 kahtlustatavana kinni peetud, vabastatud 17.02.2021 kell 11.04. T.Reimo /kd II tl 67/ rääkis, et ta on 40 aastat kandnud käekellasid, teab palju on patarei eluiga, kaks kuni kolm aastat. Käis korduvalt selle xxx juures patareisid vahetamas, viimane kord rõhutas, et pane kindlasti uus patarei, kahe kuu pärast kell jälle seisis. Xxx ja enda õnnetuseks oli ta sel päeval jälle vähe vintis, keeras vindi üle. Ta oli väga pettunud selles patarei asjas ja see oli hetk vihapurskeks. Lõi xxx rusikaga otsaette. Läks sisse, esimese asjana lõi xxx vastu pead ja siis rusikaga lõi vitriini pooleks. T.Reimo võttis esitatud tsiviilhagi omaks. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /kd I tl 170/ näitab, et Toomas Reimol oli 15.02.2021.a kell 14.48 väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,04 mg/l. Joobeseisundi kontrollimise protokolli /kd I tl 170pöördel/ kohaselt esinesid T.Reimol vigastused, reaktsioonikiirus häiritud, silmade punetus, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioonis kerged häired, omamehelik ja ründav käitumine, alkoholi lõhn suust. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kirjeldavad kokkulangevalt, et T.Reimo on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo. S K’le tekitas T.Reimo löömisega tervisekahjustuse, marrastuse otsaette. Samuti tekitas Ajast Ees OÜ kuriteoga varalise kahju 369 eurot. Kohus eespool tuvastas, et T.Reimo pani kehalised väärkohtlemised toime ka 25.06.2020 ja 19.07.2020, seega T.Reimo tegu täidab

§ 121lg 2 p 3 sätestatud teo objektiivse kooseisu.

Kohus on seisukohal, et T.Reimo pani teo toime kaudse tahtlusega. T.Reimo, lüües kannatanut rusikaga otsaette, pidas vähemalt võimalikuks, et löömise tagajärjel tekitab kannatanule tervisekahjustuse. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et 8 1-21-5212 kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks T.Reimo süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine T.Reimo poolt, mis täidab

§ 121

lg 2 p 3 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja T.Reimo on selle toimepanemises süüdi. 3.SÜÜDISTUS

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi Toomas Reimo pani toime ühe inimese tapmise ja kahe inimese tapmiskatse, mis seisnes selles, et tema, olles varem korduvalt toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, viibides alkoholijoobes

1. aprillil 2021 kella 04.00-04.26 paiku Haapsalu linnas XXX asuvas H K korteris number Z, tungis ühise alkoholi tarvitamise ajal, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale V Ö’le, keda lõi kaasas oleva 17,7cm terapikkusega noaga tapmise eesmärgil vähemalt 21 korral. Oma tahtliku tegevusega tekitas ta V Ö’le eluohtlikud tervisekahjustused- pea, kaela ja rindkere piirkonna hulgi torke-lõikehaavad (kokku 21) koos kõri, hingetoru, söögitoru, parema ühisunearteri, kõrikõhrede ja mõlema kopsu vigastustega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel V Ö suri sündmuskohal saadud vigastustesse. Peale seda tungis Toomas Reimo tapmise eesmärgil kallale abi kutsuma tahtnud minna T T’le, keda lõi kaasas oleva 17,7cm terapikkusega noaga kehatüvepiirkonda. Seejärel tungis Toomas Reimo tapmise eesmärgil kallale magavale R L’le keda lõi sama noaga vähemalt viiel korral kehatüve ja ülajäsemete piirkonda. Toomas Reimo põhjustades oma tahtliku tegevusega R L’le rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud kestvad eluohtlikud tervisekahjustused - kehatüve ja ülajäsemete hulgihaavad koos vasakpoolse 5.,
2. ja
3. roide nihkega murru, vasaku kopsu ja vasaku neeru vigastusega, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne veriõhkrind. Seejärel ründas uuesti Toomas Reimo sama noaga tapmise eesmärgil R L’le appi tulnud kannatanu T T, lüües teda korduvalt noaga pea, kaela, kehatüve ja ülajäsemete piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega T T’le kuni 4 nädalat kestvad eluohtlikud tervisekahjustused – pea, kaela, kehatüve ja ülajäsemete lahtised hulgihaavad, kokku 12 haava, millega kaasnes äge verekaotus. Sellise tahtliku tegevusega pani Toomas Reimo toime ühe inimese tapmise ja kahe inimese tapmiskatse, mis on kuriteona kvalifitseeRv

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi.

Toomas Reimo tunnistas kohtus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas lõi noaga V Ö, R L ja T T. Kannatanud T T /kd II tl 49-50pöördel/, R L /kd II tl 56pöördel-57pöördel/, tunnistajad H K /kd II tl 62pöördel-63pöördel/, M K /kd I tl 61-62/, süüdistatav T.Reimo / kd II tl 67pöördel-68/ rääkisid, et olid 20.04.2021 H K toas nr Z aadressil XXX Haapsalus, kus oli koosviibimine H K Saksamaalt tagasituleku tähistamiseks. Seal olid ka K K ja V Ö. Seltskonnas tarbiti alkoholi ja räägiti juttu. K K lahkus korterist esimesena ja M K lahkus korterist kesköö paiku. H K rääkis, et T.Reimo võttis kaks korda sel õhtul noa välja. Esimest korda ei mäleta, miks ta nii tegi, ütles, et korteris nuga ei kasutata ja Reimo pani noa tagasi. Kui teist korda noa võttis, jooksis naabrimehe L juurde, sest hakkas hirm. Kui Reimo noa välja võttis, ütles, et tema on esimene ja siis vaatab. M K kirjeldas, et 20.04.2021 mingi hetk hakkas ta R kallal võtma, et ta oli H’ga kuidagi intiimselt, endal T kõrval. Järsku oli Toomas tal noaga kõri kallal ja ütles, et jäta R ükskord 9 1-21-5212 rahule. T tõusis selle peale püsti ja küsis, mis ta teeb, siis Toomas rahunes maha ja istus tagasi oma kohale. Enne ta ei näinud, et T.Reimol oli nuga kaasas. T.Reimo rääkis, et ta seda juhtumit ei mäleta, ei mäleta üldse, et M K oleks seal olnud. T T kirjeldas, et jäi magama ja ärkas mingi sumina peale, nägi V, kes oli peldiku ees maas, oli surnud ja Toomast. Toomasel oli nuga käes. Toomas ütles, et tappis V ära ja ütles, et järgmisena võtab meid käsile. Tahtis koridori minna ja Toomas torkas teda selja tagant noaga, mis siis sai, täpselt ei mäleta. Toomas lõi teda ka näkku ja kehasse, pani käed kaitseks ette. Haavad olid kätel, näos, seljas, paremal poolel õla juures, kaelal. Aga R L magas ja Toomas torkas teda magamise pealt mitu korda. R ütles ainult – ai, ai, ära tee. Läks R ja Toomase vahele, ütles – lõpeta ära, mida sa teed, tahad, võta minu elu, jäta R ellu. Siis Toomase silmis oli nagu helgem pilk, pani jope selga ja jalutas toast välja. L käis ka ukse vahel vaatamas. Kui Toomas läks välja, läks ise abi kutsuma, liikus mööda koridori, sel ajal tuli ka verd. R L rääkis, et läks mingi aeg magama ja ärkas Mustamäe haiglas, oli voolikute all kriitilises seisus. L H /kd I tl 63pöördel-64pöördel/ selgitas, et öösel jooksis tema korterisse H K, ei saanud õieti rääkidagi, ütles, et tal on korteris jama, ütles ka, et T.Reimo on seal. Võttis noa kaasa ja läks vaatama. Nägi V, silmad olid pulstunud. T istus, üleni verine. T.Reimo oli televiisori juures, käskis tal noa ära visata, viskaski. Ütles, et läheb kutsub kiirabi ja politsei, läks oma tuppa. L H andis politseile noa, mis tal käes oli, asitõendi vaatlusprotokollis /kd I tl 106-107/ on nuga vaadeldud. Tunnistaja I P /kd I tl 64 pöördel-65/ rääkis, et öösel oli kodus, magas, keegi koputas tema uksele, oli unine ja mõtles, et see isik läheb kindlasti ära. Uks oli lahti jäänud, võtmed olid ukse ees. Mees astus sisse, pöördus lapse toa poole. Ärkas üles, pani suures toas tule põlema ja ehmatas ära, sest keset tuba seisis verine mees. Valis ka hädaabinumbri valesti, kuna oli šokis. Mees palus abi, ütles, et helistaks kiirabisse. Helistas kiirabisse, küsiti selle korteri numbrit ja läks seda vaatama. Ei pannud tähele, et koridor on verine, number oli Z. Tegi ukse natukene lahti, üks mees oli pikali maas, naine istus diivanil, et käsi on valus. 20.04.2021 on Häirekeskusele /asitõendi vaatlusprotokoll, kd I tl 110-115/ tehtud kõned. Kell 04.

1. kõnes teatab meesterahvas, et on juhtunud suur õnnetus, kiiresti on vaja kiirabi ja politseid, inimesed on tapetud maha XXX ja kõik on verised. Mees tutvustab ennast kui L H ja ütleb, et elab samas majas korteris nr XX. Kell 04.33 kõnes ütleb, et inimene on vist surnud, ütleb, et võib tunnistaja olla ja teab kes see on. Ütleb, et ei olnud seal koos, aga ühel oli nuga käes. Kell 04.32 helistab naisterahvas, H P majast XXX, räägib, et üks mees on verine ja tal on pea lõhki, terve trepikoda on verine. Teataja magas, aga keegi astus tal korteri uksest sisse ja ütles, et kutsuge kiirabi. Üks mees on korter nr Z pikali teadvuseta, ühel mehel on pea lõhki. XXX turvakaamerate 20.04.2021 salvestused /asitõendi vaatlusprotokoll, kd I tl 116118, kaamera kellaeg tund aega taga, kohus kirjeldab sündmusi õige kellaajaga/ näitavad, et kell 2.11 läheb teisel korrusel korterisse nr Z halli peaga meesterahvas, kelle on jalas halli-musta-valge ruudulised lühikesed püksid, seljas kolme valge triibuga must dressipluus (sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et sellised riided olid seljas V Ö’l, tl 41-48 I kd). Kell 3.39 lahkub korterist nr Z H K, kes tuigub ja on joobes, isik on paljajalu, nähtavaid vigastusi ei ole. Kell 4.13 väljub korterist nr Z tumedates riietes meesterahvas, isik on sokkis ja temast jäävad koridori põrandale tumedad jäljed. Isiku peatab samast korterist väljunud T.Reimo, kes võtab tal vasaku käega rinnust kinni, T.Reimo paremas käes on näha nuga. T.Reimo käitumine on agressiivne ja ta sunnib meesterahva uuesti korterisse nr Z sisenema. 10 1-21-5212 Kell 3.24 siseneb korterisse nr Z pruuni T-särgiga ja tumedate dressipükstega meesterahvas, tal on käes nuga. Viibib korteris 50 sekundit, siis väljub korterist ja liigub mööda koridori ning väljub kaamera nägemisulatusest. Tal on nuga jätkuvalt käes. Isikul nähtavaid vigastusi ja kehal määrdumisi ei ole. Kell 3.26 väljub korterist trepikotta T.Reimo, kellel on nuga käes, T.Reimo lahkub. Kell 3.33 lahkub korterist nr Z meesterahvas, keda T.Reimo sundis tagasi korterisse minema, isik on väga verine, ta jätab maha verised jäljed ja pritsmed. Isik proovib siseneda mitmesse korterisse. Lõpuks saab meesterahvas korter W vastas olevasse korterisse. Ta viibib seal mõne hetke ja läheb siis uuesti korterisse nr Z. Sealt korterist, kus meesterahvas käis, vaatab välja naisterahvas. Kell 3.40 väljub naisterahvas koridori ise samal ajal telefoniga rääkides. Ta läheb korter nr Z juurde ja vaatab korterisse ise samal ajal telefoniga rääkides. Kell 3.42 tulevad koridori politseiametnikud. Vormikaamera salvestuselt /asitõendi vaatlusprotokoll kd I tl 108-109/ on näha politseiametnike tegevus Haapsalus XXX teisel korrusel, kus on toime pandud vägivallakuritegu. Politsei vestleb tunnistajatega teise korruse koridoris ja leiab korteris nr Z kolm verist inimest, kelledest üks on surnud ja kaks raskelt vigastatud. Isik, kes neile kallale tungis ja pussitas, kutsutakse tunnistajate sõnade kohaselt T ja ei ela sellele aadressil. Tunnistaja J N /kd II tl 62/ rääkis, et 20.04.21 said XXX väljakutse. kohapeal liikusid teisele korrusele, koridoris oli pikk rida veriseid jala- ja käejälgi mööda seina, hakkasid liikuma verejälgede suunas. Toas, kus kuriteosündmus toimus, kohe vasakut kätt oli üks isik pikali, ta oli tugevasti noajälgedega kahjustada saanud, ta ei liigutanud, ta rindkere ei liikunud. Valgustas teda ereda tasulambiga silma, pupill ei reageerinud. Tal tekkis sellest arvamus, et isik ei pruugi enam elus olla. Edasi otse vaadates vasakul pool toolis istus härrasmees, kes oli samuti verega kaetud, aga oli teadvusel, kontaktne. Paremal pool voodis lebas naisterahvas, kes oli samuti pussitamistunnustega ja oigas, et ei saa hingata. Kutsusid kiirabi. Tugitoolis istuv härrasmees väitis, et seda tegi keegi Toomas, keda kutsutakse väikseks T. Kohale tuli 2 kiirabibrigaadi, vaatasid üle esimese isiku, tuvastati, et ta on surnud. Seejärel hakkasid abistama kahte ellujäänud isikut. Vanemad kolleegid teadsid, kes võib olla see „väike T“ ja hakkasid teda otsima, peale tema vahetuse lõppu ta tabatigi uurijate poolt. Sündmuskoha 20.04.2021 vaatlusprotokolli /tl 41-48 I kd/ kohaselt XXX 2.korruse koridoris näha verekahtlast määrdumist põrandal ja seintel. Verekahtlane määrdumine algab korterist nr Z ja liigub mööda koridori kuni korterini XX, üksikud määrdumised ka korteri XY juures. Korteri nr Z ees koridoris, uksel ja korteris sees hulgaliselt verekahtlast määrdumist. Toomas Reimo on kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2021 kell 7.58 /tl 151-156 I kd/. Kinnipidamisel ära võetud nuga, veresarnase määrdumisega sinised teksad, mustad jalatsid, musta värvi jope, hall kampsun. Asitõendi vaatlusprotokollis /vaadeldud 20.04.2021, kd I tl 101-105/ on kirjeldatud süüdistatava valduses olnud nuga. Nuga on vutlaris, eemaldades noa vutlarist on näha nii noa teral kui ka käepidemel veretaolist määrdunud ainet. Noa üldpikkus 30,03 cm, noa tera pikkus 17,7 cm, tera laius 3,1 cm, noa paksus 0,4 cm. Noa teral ülemises osas 9 täket. Asitõendi vaatlusprotokollis /kd I tl 119-126/ on vaadeldud T.Reimolt 20.04.2021 kinnipidamisel ära võetud riideid. Musta värvi riidest jope, mille vooder oranži värvi. Sinist värvi teksapüksid Denim Jeans, suurus 29, teksapükste esiküljel mõlemal säärel, põlve piirkonnas verekahtlane määrdumine. Halli värvi kampsun, mille siseküljel silt Rpley, suurus M. kampsuni esiküljel ja varrukatel verekahtlane määrdumine. DNA ekspertiisi aktis /kd I tl 127-135/ on ekspert andnud arvamuse, et T.Reimo riietelt ja temalt kinnipidamisel ära võetud noalt võetud proovidest tehtud DNA-analüüside 11 1-21-5212 tulemused näitasid, et proovides olid tuvastatavad kannatanute V Ö, T T ja R L DNAprofiilid. Sündmuskoha 20.04.2021 vaatlusprotokolli /tl 41-48 I kd/ kohaselt lebas XXX korteris Z esikus, tualettruumi ukse juures maas surnukeha, millel mitmed vigastused näha kaelas ja peas. Sündmuskohal vaatles surnukeha kohtuarst (alustas kell 10.48). Kohtuarst on teinud koolnukangestuse põhjal järelduse, et surm on saabunud umbes 9 tundi tagasi. Surnul seljas musta-halli-valge ruudulised lühikesed püksid, must T-särk. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis 21E-AOS0019 /kd I tl 56-82/ oleva eksperdiarvamuse kohaselt V Ö surma põhjuseks on süüdistuses nimetatud vigastused pea, kaela ja rindkere piirkonna hulgi torke-lõikehaavad (kokku 21) koos kõri, hingetoru, söögitoru, parema ühisunearteri, kõrikõhrede ja mõlema kopsu vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. V Ö surnukehal sedastatud torke-lõikehaavad, torkehaavad, lõikehaavad ja nahakriimustused on tekitatud terava vägivalla toimel, korduvatest löökidest pea, kaela ja rindkere piirkonda lõikeserva omava torke-lõikevahendiga (näiteks noaga). Kõik surnukehal kohtuarstlikul lahangul sedastatud tervisekahjustused on elupuhused. V Ö surnukehal sedastatud torke-lõikehaavade morfoloogiliste tunnuste alusel võiks tegemist olla ühe torke-lõikevahendiga, kuid see ei välista võimalust, et kasutatud on kahte sarnaste morfoloogiliste tunnustega torke-lõikevahendit. Arvestades surnukehal sedastatud torkelõikehaavade morfoloogilisi tunnuseid võiks tegemist olla suurema tõenäosusega 20.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollis fotografeeritud torke-lõikevahendiga. Surnukehal esinevad terava vägivallaga saadud vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist ja suremisprotsessi käigus. Surnukehal esinevate vigastuste täpne tekitamise järjekord pole kohtuarstlike meetoditega täpselt määratav. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis 21E-AOI0074 /kd I tl 83-89/ oleva eksperdiarvamuse kohaselt T T’l on diagnoositud 20.04.2021 tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide andmetel pea, kaela, kehatüve ja ülajäsemete lahtised hulgihaavad (kokku 12 haava). Kõik vigastused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil – 20.04.2021 toimunud ründe käigus löökidest ja lõikamisest teravat otsa ja serva omava esemega, näiteks noaga. Antud vigastustega kaasnev äge verekaotus on eluohtlik. Arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab kuni 4 nädalat (haavade paranemine). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis 21E-AOI0075 /kd I tl 92-98/ olev ekspertarvamus kinnitab, et R L’l on diagnoositud 20.04.2021 tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide andmetel järgmised tervisekahjustused: kehatüve ja ülajäsemete lahtised hulgihaavad (kokku 5 haava) koos vasakpoolse 5.,
2. ja 10 roide nihkega murru, vasaku kopsu ja vasaku neeru vigastusega, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne veriõhkrind. Kõik haavad on saadud terava vägivalla toimel, võimalik et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil – 20.04.2021 toimunud ründe käigus löökidest ja lõikamisest teravat otsa ja serva omava esemega, näiteks noaga. Kompuuteruuringu alusel diagnoositud vasakpoolsed roidemurrud võivad olla saadud tömbi trauma toimel lähteandmetes märgitud ajal – 20.04.2021 toimunud ründe käigus löökidest kõva tömbi esemega selja piirkonda ja/või kukkumisest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda. Rinnaõõnde tungiv ja vasakut kopsu vigastav torkelõikehaav on eluohtlik. Arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis rohkem kuni 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Toomas Reimo rääkis, et algul oli väga lõbus, H rääkis muljetest, kuulasid. Kõik arenes väga kiiresti. Mingi hetk ilmus kuskilt V, teda ei olnud seal. Ta oli kõvasti üle keskmise täis. Istus maha, võtsid edasi napsu. Mingi jutt hakkas naistest pihta. Mingi hetk hakkas V 12 1-21-5212 teda norima nende naiste pärast, et magatab sõprade, tuttavate naisi. Kuidagi siis läks, viskas üle. Tahtis nagu ära hakata minema, ei tea, kas lükkas teda või midagi, aga suur jurakas ka nagu ta on, 100 kilo ja 192 pikk. Ja ei suutnud leida enda jalanõusid ja tema arust see V isegi ründas mingil moel või lükkas või lõi. Rabas kuidagi selle noa välja, uskumatu, ei teadnudki, et nii palju kordi teda lõi. Siis tuli nagu T sinna, kas kaitsma teda või midagi, lõi T noaga, siis tuli R omakorda nagu T vahele. Siis käis kõik nii kähku T ja R ei maganud. T istus voodi ääre peal. R ei tea, kas ta magas või mitte, igatahes oli ta üleval ja ta tuli kas T kaitsma või midagi ta tuli seal ütlema või vahele. See käiski nii kiiresti seal ringiratast. Siis midagi T ütles, et ära mind ära tapa, ütles, et polegi plaanis, et tahab oma tosse üles leida ja ära minna. T ütles, et võta minu tossud, panigi T tossud jalga ja kõndis minema sealt. See on tema mäletamise järgi. Ei mäleta et keegi tuli korterisse ja käskis noa maha panna. Kohus leiab, et kuigi T.Reimo tunnistab V Ö, T T ja R L löömist noaga, mäletab ta sündmusi katkendlikult. Suurim erinevus teiste tõendite ja T.Reimo ütluste vahel on R L ründamises. Kaitsja leidis, et kuna R L oli üleval kui M K lahkus, ei ole usutav, et R L jõudis magama jääda. Kohus märgib, et M K lahkus korterist kesköö paiku, T.Reimo ründas teisi inimesi kella 44.26 vahel. Seega asjaolu, et R L keskööl ei maganud, ei kinnita, et ta ei maganud ajal kui T.Reimo teda ründas. Kohus leiab, et T T ütlustega ja tunnistaja J N kirjeldusega sündmuskohast (R L lebas voodis ja oigas) on tõendamist leidnud, et T.Reimo ründas magavat R L. Kohus leiab, et kohtus uuritud eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et Toomas Reimo on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatava teo – 20.04.2021 tungis kaasas olnud noaga kallale V Ö’le, T T’le ja R L’le. Kannatanutel tuvastatud vigastused näitavad, et T.Reimo lõi V Ö noaga vähemalt 21 korral, T T 12 korral ja R L 5 korral. T.Reimo poolt V Ö’le korduva noaga löömise tagajärjel tekitatud vigastuste tagajärjel tekkis V Ö äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mis põhjustas V Ö surma. T T tekkis T.Reimo poolt tekitatud vigastuste tagajärjel äge verekaotus, mis oli eluohtlik. Eksperdiarvamuse kohaselt T T haavade paranemine võtab aega kuni 4 nädalat. R L’le tekitas T.Reimo noaga löömisel rinnaõõnde tungiva ja vasakut kopsu vigastava lõikehaava, mis oli eluohtlik. Eksperdiarvamuse kohaselt R L’le T.Reimo poolt põhjustatud tervisekahjustus kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Kohus leiab, et T.Reimo sai aru, et tema tegevus tõi kaasa V Ö surma, ta ütles T T’le, et tappis V ära ja ütles seda hommikul ka M K’le telefonis. Ta ründas noaga ka T T ja R L, kellede seisund peale rünnet oli eluohtlik. T.Reimo lahkus korterist, kanntanutele abi ei kutsunud. Kohus leiab, et T.Reimo rünne - noalöökide arv ja see, et ta lõi kannatanuid noaga pea, kaela, ülakeha piirkonda, näitab, et T.Reimo ründe eesmärgiks oli kannatanute tapmine. Kaitsja leidis, et T.Reimo pani teo toime tugeva hingelise erutuse seisundis, esineb psühholoogilise afekti seisund, mingi tüli, solvamine, tõukamine esines, mis käivitas traagilise noalöökide tulva.

§ 115

näeb ette kuriteona tapmise, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanu poolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. 13 1-21-5212 Kohus märgib, et kaitsja ei ole sisustanud tema poolt kasutatud mõistet – psühholoogiline afekt ega viidanud ühelegi tunnusele, tõendile, mis sellist seisundit T.Reimol iseloomustaks või tõendaks. Afekt tähendab õigekeelsussõnaraamatu järgi tundepurset, tormilist tundepuhangut. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaks, et T.Reimol oleks esinenud tugeva hingelise erutuse seisund või tundepurse. T T kirjeldab T.Reimo sihipärast tegevust – ta räägib, mis ta tegi (tappis Ö) ja mis ta kavatseb edasi teha (järgmised isikud ette võtta) ja siis nii käitubki (ründab T ja L). Ka turvakaamera salvestus näitab, et T.Reimo tegutseb sihikindlalt, sunnib T T tagis tuppa nr Z minema. Kohtule ei ole esitatud ka ühtki tõendit, et T.Reimol oleks olnud kannatanute T ja L’ga mingi tüli, sõnavahetus, rääkimata füüsilisest konfliktist. Seega kaitsja väide T.Reimol esinenud tugeva hingelise erutuse seisundi või psühholoogilise afekti kohta on paljasõnaline ja ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohus märgib, et ambulatoorses kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisis on ekspert andnud arvamuse, et T.Reimo oli teo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes. Seega T.Reimo käitumine täidab

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 sätestatud kuriteo objektiivse külje, sest vastavalt kohtupraktikale (RK otsus 1-15-10119/80 p 33) olukorras, kus vastupidiselt teo toimepanija soovile saabub kahe või enama inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm, tuleb selline tegu kvalifitseerida kahe või enam inimese tapmise, s.o mõrva katsena

§ 25lg 2 - § 114 lg 1 p 3 järgi. Kohus on seisukohal, et T.Reimo pani teo toime kavatsetult. V Ö’le osaks saanud noahoopide arv

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis /kd II tl 16-23/ on ekspert andnud arvamuse et T.Reimo oli 20.04.2021 võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellel arusaamisele oma käitumist juhtima, ta oli tavalises alkoholijoobes. T.Reimo õigusvastased teod ei olnud põhjuslikult seotud isiksusehäire ja alkoholismiga, kuid need psüühikahäired võisid olla õigusvastast käitumist soodustavaks faktoriks. Düssotsiaalne isiksusehäire ja alkoholisõltuvus on elukestvad psüühikahäired, kuid need psüühikahäired ei põhjustanud T.Reimol tahtest olenematut agressiivset käitumist. T.Reimo võib käituda agressiivselt kui ta jätkab alkoholi kurvitamist. T.Reimo avaldas, et 20.04.2021 oli enne H K juurde minemist alkoholi tarvitanud ja seal sai veel võetud, kogused olid meeletud. 15 1-21-5212

§ 36- tahtlikult põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.

Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaksid T.Reimo süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine Toomas Reimo poolt, mis täidab

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastne ja Toomas Reimo on selle teo toimepanemises süüdi. 2.KARISTUS

§ 424lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Lõike 3 kohaselt kohus võib

§ 424

lg 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates 3 kuust.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise rikkumisega seotud kuriteo korral kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.

§ 121

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 114

lg 1 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis T.Reimo puhul kõikide talle süüks arvatud kuritegude puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Toomas Reimo süü mootorsõiduki joobes juhtimise toimepanemisel on keskmisest väiksem, joove oli seaduses sätestatud alkoholijoobe alammäära lähedases määras. T.Reimo tunnistab kuriteo toimepanemist, mis on karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kehalise väärkohtlemise puhul on T.Reimo süü keskmisest suurem, ta on toime pannud kolm kehalist väärkohtlemist. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ning varalise kahju vabatahtlik hüvitamine S T’le ja Ajast Ees OÜ-le tekitatud varalise kahju osaline vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ühe inimese tapmise ja kahe inimese tapmiskatse puhul on T.Reimo süü keskmisest suurem. T.Reimo ründas kolme inimest eesmärgiga nad tappa. Süü suurust iseloomustab vägivalla intensiivsus, mis väljendub löökide arvus ja nende löökidega põhjustatud vigastustes. T T oli 12 haava, mis olid pea, kaela, kehatüve ja ülajäsemete piirkonnas, nende vigastustega kaasnev äge verekaotus oli eluohtlik. R L oli kehatüves ja ülajäsemetel 5 haava koos 3 roidemurruga, vasaku kopsu ja neeru vigastus, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne veriõhkrind; rinnaõõnde tungiv ja vasakut kopsu vigastav torkelõikehaav oli eluohtlik. Oma käitumises oli T.Reimo jõhker, ta ütles T’le, kes nägi, et Ö on tapetud, et järgmisena võtab nemad ette (koos R L’ga). T.Reimo tungis T T’le kallale, kui ta soovis minna abi kutsuma. Ta lõi magavat R L korduvalt noaga. Üks kannatanu suri, kaks kannatanut jättis T.Reimo eluohtlikus seisundis sündmuskohale. T’le ja L’le saabus kiiresti abi seetõttu, et H K palvel läks L H vaatama, mi korteris nr Z toimub ja helistas numbril 112. Samuti suutis üleni verine T peale rünnakut veel liikuda ja tema palvel helistas numbril 112 P. Karistust kergendavaks asjaoluks on T.Reimo poolt kuriteo toimepanemise tunnistamine. T.Reimo vabandas kohtuistungil T T ees. T.Reimo kahetseb oma tegu ja ütleb, et oleks saanud kindlasti teisiti käituda. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kd II tl 34 on karistusregistri teatis, mille kohaselt Toomas Reimo on kriminaalkorras karistamata, tal on 3 kehtivat väärteokaristust, kaks neist avaliku korra rikkumised. 16 1-21-5212 Prokurör viitas, et kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist tuleb, et T.Reimo on karistatud varem mitmete kuritegude eest ja teda on karistatud ka vangistusega. Kohus märgib, et vastavalt karistusregistri seaduse § 5 lg-le 1 on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni nende andmete kustutamiseni. Seega ei ole lubatud isiku karistatuse hindamisel kasutada tema kohta kogutud muid tõendeid ka mitte iseloomustava materjalina. Karistusregister näitab, et T.Reimo ei ole kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et isegi kui ta on kunagi olnud kriminaalkorras karistatud, on ta karistused ära kandnud, need on kustunud, T.Reimo on kriminaalkorras karistamata isik. T.Reimo on tunnistanud, et on olnud kuritegusid toime pannes alkoholijoobes. Prokuratuur lõpetas T.Reimo suhtes kriminaalmenetluse kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Talle pandi kohustuseks alluda alkoholisõltuvusravile. Pool aastat peale kohustuse panemist on psühhiaater hinnanud, et T.Reimo on jätkuvalt alkoholi liigtarvitanud. Ekspert on andnud arvamuse /tl 16-23 II kd/, et T.Reimo on alkoholisõltlane ja oli kuritegude toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes. Ekspert on leidnud, et T.Reimo võib käituda ohtlikult, kui ta jätkab alkoholi kuRrvitamist. 20.04.2021 toimunud sündmuse kohta ütles T.Reimo ise, et tarvitatud alkoholi kogus oli ikka meeletu. T.Reimo ei ole ise astunud mingeid samme, et alkoholitarvitamist vähendada või alkoholist loobuda. Kohus leiab, et T.Reimot iseloomustab ka see, et käesolevas asjas menetletavate kuritegudega seoses on korduvalt tuvastatud, et T.Reimo kandis kaasas nuga, mille ta konfliktide tekkimisel või kellegi poolt öeldu peale ärritudes ka välja võttis. Tunnistajad D U ja N P kirjeldavad, et 25.06.2020 peale M K löömist väljus T,Reimo majast ja jooksis neile järgi nuga käes. Seda kinnitab ka tunnistaja M P - nägi kui T.Reimo majast väljus, kuulis, et käis klõps, noa tera tuli välja, Toomas jooksis väravast välja lastele järgi. Tunnistaja K J L selgitas, et kui T.Reimo pani riidesse, siis tal kukkus kuskilt välja nuga, mille andsid üle vahetuse ülemale. T.Reimo on kahtlustatavana kinni peetud 22.07.2020 /tl 182-184 I kd/, kinnipidamisel on temalt ära võetud liigendnuga /kd I tl 185/. Nuga on musta värvi, metallist, kogupikkusega 21 cm, nupule vajutamisel tuleb noa käepidemest välja noa tera, mille pikkus on 9,5 cm /tl 186 I kd/. 20.04.2021 pani T.Reimo M K’le noa kõrile, sest ei meeldinud M K käitumine. Kohus märgib, et eelnev näitab, et T.Reimo ärritudes võttis kaasas olnud noa välja, mis teisi inimesi hirmutas. 20.04.2021 T.Reimo mitte ainult ei hirmutanud noaga, ta ründas noaga kolme inimest. T.Reimo on kahe aasta jooksul toime pannud viis kuritegu ja nende tegude intensiivsus on läinud kasvavas joones kuni 20.aprillil 2021 ta lõi kolme inimest noaga, vigastades kahte eluohtlikult, üks inimene suri tema tegevuse tagajärjel. T.Reimo on küll toimepandud tegusid tunnistanud, kuid tema ütlustest tuleneb, et ta leiab, et teised inimesed on algatanud konflikti ja see on põhjustanud tema ärritumise ja tema õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud eespool, et T.Reimole süüks arvatavate kuritegude puhul oleks esinenud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Pigem on selgunud, et T.Reimo olukordades, kus talle ei meeldinud teiste inimeste käitumine (K poolt T’lt raha küsimine, T järjepidev uksele koputamine, xxx episoodi puhul tema kella patareide lühike tööaeg), reageeris füüsilise vägivallaga. Seega on selge, et T.Reimo ei suutnud oma käitumist konfliktolukordades kontrollida ja ründas teisi inimesi füüsiliselt. T.Reimo teod näitavad, et tema väärtushinnangud ei sobitu õiguskorda ja tema mõjutamine läbi mõistetava karistuse õiguskuulekale käitumisele tingib keskmisest raskema karistuse mõistmise. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kõigi T.Reimo poolt toime pandud kuritegude puhul oluline õiguskorra kaitsmine. Inimeste vahelise konflikti lahenduseks ei tohi olla teise inimese ründamine, teisele inimestele valu ja terviskahjustuste tekitamine. 17 1-21-5212 Vägivallateod kõigutavad ühiskonna üldist turvatunnet. Inimese õigus elule on põhiseaduslik õigus – põhiseaduse § 16 ütleb: “Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.“ Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on anda selge signaal, et inimese füüsiline puutumatus ja inimese elu on väärtused, mida seadus kaitseb. Lähtuvalt eeltoodust tuleb T.Reimot karistada mootorsõiduki joobes juhtimise eest vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, kehalise väärkohtlemise eest vangistusega keskmise määra lähedases määras, mõrvakatse eest tähtajalise vangistuse keskmise ja ülemmäära lähedase määra vahele jäävas määras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et mõrv jäi katse staadiumisse. T.Reimole tuleb

§ 64alusel moodustada liitkaristus.

Kohus suurendab

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg alusel mõistetud vangistust, sest muidu ei arvestaks karistus teiste kuritegude ebaõigust. T.Reimo on toime pannud kolm kehalist väärkohtlemist, mis on samuti nagu mõrv isikuvastased kuriteod. Kuid T.Reimo on toime pannud ka liikluskuriteo. Kohus kohaldab T.Reimo suhtes mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o seoses

§ 424lg 1 järgi kvalifitsee

Rva kuriteo toimepanemisega

§ 424

lg 3, § 50 lg 1 p 3, lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks. See lisakaristus laieneb

§ 55

alusel T.Reimo poolt vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 3.TÕKEND Toomas Reimo on kahtlustatavana kinni peetud 30.11-01.12.2019 /kd II tl 10-12/, 2526.06.2020 /kd II tl 3-5/, 21-22.07.2020 /kd I tl 182-184/, 15-17.02.2021 /kd I tl 174-176/ s.o 9 päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

T.Reimo peeti kahtlustatavana kinni 20.04.2021 kell 7.58 /kd I tl 151-156/. Pärnu Maakohus on 21.04.2021 määrusega nr 1-21-2847 andnud loa kohaldada Toomas Reimo suhtes tõkendit vahistamine kuni 2 kuuks alates isiku kinnipidamisest s.o alates 20.04.2021 /kd I tl 11-13/. 14.05.2021 määrusega nr 1-21-2847 pikendas Pärnu Maakohus Toomas Reimo vahi all pidamist 2 kuu võrra s.o kuni 20.08.2021 /kd I tl 14-16/. Kohus 29.07.2021 kohtu alla andmise määruses jättis T.Reimo suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata /kd I tl 19-20/. Kohus leiab, et T.Reimo vahistamise aluseks olnud asjaolu, et vabaduses viibides võib T.Reimo jätkata kuuritegude toimepanemist, ei ole muutunud. Seetõttu jätab kohus Toomas Reimo suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tõkend tühistada. 4.TSIVIILHAGID 4.

1. Kuriteoga tekitatud varalise kahju nõuded 4.1.
2. kannatanu T T on esitanud tsiviilhagi nõudega hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 2,50 eurot /kd I tl 8/. Tsiviilhagile lisatud SA Läänemaa Haigla arve /kd II tl 53/. T T kinnitas kohtuistungil, et jääb esitatud nõude juurde; 4.1.
3. kannatanu R L on esitanud tsiviilhagi nõudega hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 895 eurot /kd I tl 7/. Hagile lisatud Telia mobiiltelefoni arve, SA Läänemaa Haigla arved, kontoväljavõte, apteegi tšekid /kd I tl 49-55/. R L kinnitas kohtuistungil, et jääb esitatud nõude juurde; 4.1.3.Ajast Ees OÜ juhatuse liige S K on esitanud tsiviilhagi nõudega hüvitada kuritoega tekitatud hüvitamata varaline kahju 169 eurot /kd I tl 10/. Äriregistri väljatrükk /kd II tl 40/ näitab, et AJAST EES OÜ juhatuse liige on S K. S K selgitas kohtuistungil, et T.Reimo tekitas asjade lõhkumisega kahju 369 eurot, mis summas esitas tsiviilhagi. Hiljem avastas veel kahjusid, milliste osas pole tsiviilhagi 18 1-21-5212 esitanud. T.Reimo maksis 200 eurot ära. Siiani on 169 eurot maksmata, millise nõude juurde kannatanu ka istungil jäi. T.Reimo tunnistas kohtuistungil kõiki tsiviilhagisid varalise kahju nõudes /kd II tl 68/. Kohtu seisukoht KrMS § 38-1 lg 6 kohaselt KrMS reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. T.Reimo nõustumine tsiviilhagides esitatud varaliste kahjude hüvitamise nõuetega on protokollitud kohtuistungi protokollis. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 38-1 lg 6, TsMS § 231 lg 2, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, 5, § 1050 rahuldab kohus kannatanute esitatud varalise kahju hüvitamise nõuded ja mõistab T.Reimolt T T kasuks välja 2,50 eurot, R L kasuks välja 895 eurot ja Ajast Ees OÜ kasuks välja 169 eurot. 4.
4. Kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuded 4.2.
5. kannatanu T T nõuab Toomas Reimolt kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamist. T T rääkis kohtuistungil, et pussitamise tagajärjel oli haiglas intensiivis paar päeva. Seljas pikka aega valud, paar nädalat. Tööd teha ei saanud, telekat sai ikka vaadata. Praeguseks on paranenud, armid on alles, nähtavad kätel ja näos. 4.2.
6. kannatanu R L nõuab Toomas Reimolt kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamist. Kohtuistungil selgitas R L, et mittevaralist kahju nõuab, kuna see sündmus on väga raskelt mõjutanud tema igapäevaelu. Ärkas haiglas, vasak külg oli kõik valu täis, oli mitmeid operatsioone. Oli vist 6 haava, kopsu pandi dreen, et verd kätte saada. Haavad paranesid ilusti, aga kops on siiani, hingata on raske, valu on sees, võtab siiani tablette. Ei suuda mitte midagi enam teha ja ei saa magada, psühholoogi juures on käidud, tema ütleb, et on parem, et sellest midagi ei mäleta. Kohtu seisukoht VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuste tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb kohtul mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Otsuses nr 3-2-1-111-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium täpsustab, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduse või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimalikku kaotust. Kohus, arvestades T T’le tekitatud vigastuste ulatust ja neist paranemise kestust, peab põhjendatuks mittevaralise kahju nõuet summas 2000 eurot. T T on ka ise öelnud, et praeguseks hetkeks ei ole tal enam valusid, alles on vaid armid, millest nähtavad on armid näos ja kätel, mis on püsiv väljanägemise muutus. T.Reimo jättis kannatanu sündmuskohale abita, kuid kohtuistungil T.Reimo vabandas T T ees. Kohus leiab, et arvestades R L’le tekitatud vigastuste ulatust – rinnaõõnde tungiv ja vasakut kopsu vigastav torke-lõikehaav – ja seda, et juhtunu siiani mõjutab tema 19 1-21-5212 igapäevaelu, R L tunneb valu ja võtab ravimeid ning ei suuda magada, on vajanud psühholoogi abi, on põhjendatud R L’le mittevaralise kahju hüvitisena maksta tema poolt taotletud 10 000 eurot. 5.ASITÕENDID 5.1.Plaatidel on järgmised salvestused: I köites – tl 48 20.04.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa fototabel ja videosalvestis; tl 109 politsei vormikaamera 20.04.2021 salvestusega; tl 115 Häirekeskuse kõne salvestusega 20.04.2021; tl 118 XXX turvakaamera salvestus; tl 169 sündmuskoha Tallinna mnt 1 vaatlusprotokollile lisatud fotod; tl 173 Haapsalu Coop turvakaamera salvestused; tl 193 Häirekeskuse 25.06.2020 telefonikõne; tl 196 XXX turvakaamera salvestus. Plaadid, milledel on salvestised, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 5.2.Asitõendina on vaadeldud 22.07.2020 T.Reimolt hoiule võetud musta värvi nuga /I kd tl 185-186/, ja T.Reimolt 20.04.2021 kinnipidamisel ära võetud nuga vutlaris /kd I tl 101105/. Kohus konfiskeerib T.Reimolt äravõetud noad

§ 83lg 1 lausel ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 hävitada noad peale kohtuotsuse jõustumist. 5.3.T.Reimol 20.04.2021 seljas olnud riided - musta värvi jope, sinist värvi teksapüksid, halli värvi kampsun /tl 119-126 I kd/ (akt nr 21ATH11265 08.07.2021, I kd tl 138-140). Esemed tagastada T.Reimole KrMS § 126 lg 3 p 2 alusele. 5.4.Akti nr 21ATH11266 08.07.2021 (I kd tl 141-144) kohaselt XXX-4 sündmuskoha vaatluselt kaasa võetud DNA proovid, 0,7 l kange alkoholi pudel, 0,568 l õllepurk, rannajalats Nike, surnukehalt eemaldatud dressipluus, surnukehalt eemaldatud püksid, kraanikausi äärelt võetud suitsukoni, aknalaualt võetud suitsukoni, roheline klaasist pudel alkoholiga, laualt võetud 4 suitsukoni, 0,5 l alkoholipurk Sommersby, 0,5 l alkoholipudel Holsten, 21.04.2021 võetud V Ö DNA proovid, 21.04.2021 võetud kaks sokki. Nimetatud asitõendid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. 5.5.L H andis politseile noa, millega ta 20.04.2021 ringi liikus, nuga on asitõendina vaadeldud /tl 106-107 I kd/. Nuga tagastada L H’le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõusutmist. 6.MENETLUSKULUD Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 6.1.Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Toomas Reimolt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas 1635 eurot, s.o 2,5*654 eurot. 6.2.Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see Toomas Reimo kaitsmise eest kaitsjale advokaat Janek Valdmale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 103,20 eurot /kd I tl 147-150/, 64,80 eurot /kd II tl 31-33/; 200,52 eurot /kd II tl 36-39/, kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 60 eurot /kd II tl 82-83/, 531,60 eurot / kd II tl 94-96/, kaitsjale advokaat Peep Rajaverele kohtumenetluses makstud tasu 516 eurot /kd II tl 78-79/, kokku 1476,12 eurot. 6.3.Ekspertiiside tasud on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kriminaalmenetluse kulu ja need on: surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 343 eurot (akt nr 21E-AOS0019/57, 10.06.2021) /kd I tl 81/, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot (akt nr 21EAOI0074, 31.05.2021) /kd I tl 90/, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot (akt nr 21E-AOI0075, 31.05.2021)/kd I tl 99/, DNA-ekspertiisi maksumus 2052 eurot (akt nr 21E-GE0470, 11.06.2021) /kd I tl 136/, kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia 20 1-21-5212 kompleksekspertiis (akt nr 7.1-3/328, 02.06.2021) maksumus 1140 eurot /kd II tl 24-30/, kokku 3703 eurot. 6.4.KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistajatele hüvitatud sõidukulu ja käesolevas menetluses on hüvitatud tunnistaja J P’le sõidukulud /kd II tl 75-77/ 26,10 eurot. Kokku Toomas Reimolt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 6840,22 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Airi Läänemets Ivo Sarapuu Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 21