← Eesti

2-16-2472/18

Obsah (10)§ 361§ 428§ 429§ 162§ 168§ 178§ 174§ 177§ 175§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-2472 Altia Plc hagi NovaBeta OÜ vastu kaubamärgiõiguse rikkumise lõ

) § 361 lõikest 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus peatas käesolevas asjas menetluse, kuna käesolevas asjas tehtav lahend sõltub Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti otsusest 11.04.2016 esitatud kostja taotluse osas tunnistada Euroopa Ühenduse kaubamärk SAAREMAA (registreerimise number 010721256) kehtetuks. Kuna aga pooled soovivad menetluse lõpetada, siis on ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud. Seetõttu tuleb uuendada Harju Maakohtu 15.06.2016.a määrusega peatatud menetlus tsiviilasjas nr 2-16-2472. Menetlus loetakse

§ 361lg 3 järgi uuendatuks uuendamise määruse kättetoimetamisega pooltele.

2 Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lõikes 4 sätestatud asjaolusid.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd ka

§ 168

lg-tes 35 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et kostja on nõudnud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 toonud välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. 3 Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate rakendatud tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja mahuga ning vastavuses esindajate kvalifikatsiooniga. Kohus ühtlasi leiab, et kostja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud, kuna kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud on vajalikud ning esindajate ajakulu menetlustoimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks on kooskõlas teostatud toimingute ja menetlusdokumentide mahu ning sisuga. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud summas 3496,23 eurot. Seega tuleb välja mõista hagejalt Altia Plc-lt kostja NovaBeta OÜ kasuks põhjendatud menetluskulud summas 3496,23 eurot. Vastavalt

§ 178

lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus märkida kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab Altia Plc tasuma NovaBeta OÜ-le alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega tuleb välja mõista hagejalt Altia Plc-lt kostja NovaBeta OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja eest tasus ADVOKAADIBÜROO HEDMAN PARTNERS & CO OÜ 16.02.2016 Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduselt riigilõivu summas 700 eurot. Seega tuleb tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 350 eurot ja kanda see ADVOKAADIBÜROO HEDMAN PARTNERS & CO OÜ arveldusarvele nr xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.