KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 11. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13636 Tsiviilasi X hagi EESTI RAHVU

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus

§ 168lg 2 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.

1. Maakohus märkis esmalt, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata kostja esile toodu põhjal, et hageja on kaotanud toetushääled ja on volikogust automaatselt välja arvatud. Selline otsustus eeldaks tõendite hindamist, mida kohus ei saa teha ilma asja sisuliselt läbi vaatamata. 3.
2. Küll aga nõustus maakohus kostjaga, et MTÜ volinik ei saa vaidlustada üldkoosoleku otsust. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti iga juhatuse liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning MTÜ liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. MTÜ liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad nõuda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Volinikul otsuse vaidlustamise õigus puudub. 3.
3. Lisaks viitas maakohus MTÜS § 25 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt võib MTÜ põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Sellest järeldub, et MTÜ volinik peab olema MTÜ liige. Kostja põhikirja art 3.1 kohaselt võivad kostja liikmeteks olla autotranspordivahendeid valdavad teatavad ettevõtjad. Nii on kostja liikmed juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad. Hageja füüsilise isikuna ei ole ega saagi olla kostja liige. Seega ei saaks ta olla kostja volinik. Põhikirjaga ei või ette näha teisiti. 3.
4. Eeltoodu põhjal ja

§ 423lg 2 p 2 alusel jäi hagi läbi vaatamata. 2

§ 162lg 4 alusel jätta vähemalt poolte endi kanda.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
2. veebruaril
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Maakohus jättis kohaldamata

§ 368lg 1 ja see tõi kaasa ebaõige või vähemalt ennatliku kohtulahendi.

7.1.

§ 368

lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Samal normil rajaneb juriidilise isiku liikme või muu asjast huvitatud isiku õigus pöörduda kohtusse juhtorgani otsuse vaidlustamiseks – olgu siis otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise või ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. 7.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-tes 1 ja 2 märgitakse vastava nõude esitajana huvitatud isik. Eriseadustes (sh MTÜS § 24 lg-s 3) loetletakse isikud, kes saavad nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus viitas vaidlustatud määruses asjakohaselt Riigikohtu praktikale, et vähemalt samad isikud saavad nõuda ka otsuse tühisuse tuvastamist (vt nt
2. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15388, p 20.4). Siiski jäi tähelepanuta, et huvitatud isikute ring võib olla ka laiem. 7.
3. Samas lahendis selgitas Riigikohus korteriühistu juhatuse liikmete õiguslikku huvi. Kui vaidluse all on juhatuse liikmete valimise otsuse kehtivus, siis puudutab kohtulahend nende õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes sel määral, et nad peavad olema menetlusse kaasatud puudutatud isikutena (vt p 20.1). Riigikohus põhjendas, et juhatuse liikme valimise otsusega tekib tema ja ühingu vahel käsundilaadne võlasuhe. Vastava otsuse kehtivus mõjutab otseselt seda, kas isik on juhatuse liige, sh kas temale laienevad juhatuse liikme õigused ja kohustused. Nendest õigustest ja kohustustest sõltub omakorda see, kas juhatuse liikmed võivad midagi tehes või tegemata jättes rikkuda oma kohustusi ühingu vastu ja sellest tulenevalt ka vastutada. Erandjuhtudel võib tekkida ka küsimus vastutusest kolmandate isikute ees. Õiguskirjanduses on sarnastel põhjustel leitud, et üldjuhul tuleb jaatada osaühingu kõigi juhtorganite liikmete õigust esitada otsuse tühisuse tuvastamise nõue, kui sellest otsusest sõltuvad nende õigused, kohustused või vastutus (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, Tallinn 2015, lk 213, nr 1041). Ringkonnakohtu hinnangul on see tingimus täidetud, kui otsustatakse isiku valimine või tagasikutsumine. 3

§ 5lg 1).

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2 teine lause).

Isegi kui kostja volinikud on valitud ja tegutsevad vastuolus MTÜS sätetega, siis ei saa sellest veel järeldada, et otsust hageja volinike seast väljaarvamise kohta ei saagi kohtus kontrollida.

1. Maakohtu määrus tuleb neil põhjendustel tühistada ja saata asi menetlusse jätkamiseks.
2. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole otsustanud hageja
3. oktoobri 2021 täiendavate nõuete menetlusse võtmist ega ole sellest ka keeldunud. Menetluse jätkudes tuleb kontrollida, kas need nõuded on menetluskõlbulikud.
4. Ringkonnakohus selgitab, et tänasest määrusest ei saa teha järeldust nagu oleks hageja kõik nõuded senisel kujul menetluskõlbulikud. Hagejal kui kostja volinikul võib olla õiguslik huvi nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, millega kutsuti ta tagasi volinike seast. Üldjuhul tuleb huvi eeldada ja see laieneb ilmselt otsuse puudumise tuvastamise nõudele. Kuigi mõlemad nõuded järgivad sarnaselt otsuse kehtetuks tunnistamisega ühist eesmärki (otsusest vabanemine, vt nt Riigikohtu
5. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 27), siis ei tarvitse sama eeldus ulatuda MTÜS § 24 lg 3 alusel esitatud nõudele. Eelnev ei tähenda, et hagi tuleks jätta osaliselt läbi vaatamata, vaid hagejale tuleb anda võimalus nõudeid õigusliku huvi aspektist põhjendada. Hagejal on samuti kohane selgitada otsuse puudumise tuvastamise nõuet, sest ebapiisav poolthäälte arv ei tarvitse olla otsuse puudumise tuvastamise, vaid kehtetuks tunnistamise alus (Riigikohtu
6. veebruari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009, p 21 ja seal viidatud varasem praktika). Ühinguõiguslike õiguskaitsevahendite eripära arvesse võttes võib olla otstarbekam teha kõik otsustused nõuete läbi vaatamise ja rahuldamise kohta lõpplahendis. Seda eriti põhjusel, et kui kohus tuvastab vaidlusaluse otsuse puudumise, siis ei ole võimalik kontrollida tühisuse ega kehtetuks tunnistamise aluseid.
7. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus olenevalt asja lahendamise tulemusest (

§ 173lg 3).

Ringkonnakohus ei saa praegu menetluskulusid jaotada, mistõttu rahuldatakse määruskaebus osaliselt. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4