MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1623 Haldusasi Mustamäe Spa OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerim

sätted, mille kohaselt on seadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (§ 1); ehitis ega ehitamine ei tohi põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale, sh loodus ega kultuuriväärtustele, samuti looma elule või tervisele (§ 8). Kaebaja ei tegutse Õismäe tee 130 vahetus läheduses ja sinna püstitavast hoonest ei lähtu kaebajale negatiivseid mõjusid, mis kanduksid kaebaja tegevuskohani ja muudaksid seetõttu tema teenuse vähem atraktiivseks. Seega ei ole tegemist ka kaebaja viidatud olukorraga Riigikohtu 12.12.2017 otsuses nr 3-17-981, kuna võimalikud negatiivsed mõjud tulenevad võimalikust konkurentsi tihenemisest, mitte kaebaja tegevuskohani kanduvatest häiringutest ja sellest tulenevast vara väärtuse vähenemisest. Kohus märgib, et võib olla ehitatavaid objekte (mõningad tehased vms), millest tulenevate häiringute mõju võiks ulatuda Õismäelt Mustamäele, kuid käesoleval juhul selliseid keskkonnahäiringuid ei esine. Riigikohus on kaebaja viidatud lahendites möönnud, et planeeringute ja ehituslubadega kavandatavad ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi. Samas on Riigikohus jõudnud ka järeldusele, et puudutatud isikuna ei saa käsitleda iga äriühingut, kelle hinnangul planeeringu realiseerimine mõjutab pelgalt tema äritulusid ning planeerimismenetluses puudutatud isiku kaasamise põhieesmärgiks ei ole menetlusõiguslike garantiide loomine äriühingutele, kelle käivet või muid majandusnäitajaid võib projekt mõjutada (vt Riigikohtu 20.12.2011 otsuse nr 3-3-1-59-11 p 19). Eelviidatu laieneb ka ehitusloale ja ehitusloa menetlusele. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus ehitusloal võivad olla pelgalt kaudsed negatiivsed mõjud kaebaja majandustulemustele. Kaebaja väidetud negatiivset majanduslikku mõju ei saa pidada otseselt ehitatavast hoonest või ehitamisest tulenevaks mõjutuseks. 5. Ehitusloa andmine ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebajal on ka ehitise valmimisel võimalik senises tegevuskohas tegevusega jätkata. Asjaolu, et konkurentsi suurenemise tõttu võib olla vajalik muuta teenuse pakkumise tingimusi (nt muuta hinda) või teha täiendavaid investeeringuid (nt panustada turundusse), ei tähenda, et ettevõtlusvabadust oleks rikutud. Seejuures sõltuvad kaebaja majandustulemused ka muudest teguritest (nt elektri, vee, puhastusvahendite jm hind, töötasu tõus või langus ja paljud muud), mistõttu võivad kaebaja äritulud tulevikus olenemata vaidlustatud ehitusloa realiseerimisest suureneda või väheneda. Seega on võimalik lisakonkurendi tekkimine tavapärane turu toimimine ja avalikul võimul ei ole alust konkurendile ehitusloa andmisest keelduda ainuüksi seetõttu, et kaebaja äritulud võivad seetõttu väheneda. Avaliku võimu tegevus peab olema suunatud eelkõige tõhusa konkurentsi säilitamisele (KonkS § 1 lg 1), sh tarbija kaitsmisele, mitte konkurentsi tekkimise takistamisele. Võimalikke konkurentsialaste vaidluste lahendamine ei ole ka ehitusloa menetluse eesmärk. 6. Kaebuse peamised sisulised väited seisnevad selles, et ehitusloa andmiseks puudus

§ 42

lõikes 1 nõutud kehtiv detailplaneering või projekteerimistingimused ning ehitusprojekt ei vasta ehitamisele esitatud nõuetele, kuna ehitise kasutusotstarve ei ole kooskõlas nii katastriüksuse kasutamise sihtotstarbest kui projekteerimistingimustes sätestatud ehitise kasutusotstarbest tulenevate tingimustega.

§ 42

lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele 2

§ 42

lg 1 eesmärk on tagada, et ehitis ja ehitamine oleksid ohutud (

8) ning et täidetud oleksid ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded (

§ 11-14).

Ühegi eelnimetatud sätte eesmärk ei ole tagada kaebaja majandustulemuste säilimist, sh ei sisalda eelnimetatud sätted turuanalüüsi vms nõuet, mis viitaks ka konkurentsiolukorra arvestamise nõudele. Ka maakatastriseaduse ning kaebaja viidatud MaaKatS § 181 lg 12 p 1 eesmärk ei ole kaitsta kaebaja majandustulemusi.

§ 44

ei näe ehitusloa andmisest keeldumise alusena ette konkurentsi suurenemist või negatiivset mõju konkurendi majandustulemustele. Seega ei tulene kaebaja kaebeõigus ka väidetavalt rikutud normide kaitse-eesmärgist, kuna ehitisele, ehitamisele ega ehitusprojektile esitatavate nõuete eesmärk ei ole kaitsta tulevase ehitise kasutusotstarbega sarnasel tegevusalal tegutseva äriühingu majandustulemusi.

1. Tuginedes eeltoodule, tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kaebajal ei ole õigust oma majandustulemuste säilimisele ega õigust nõuda, et ehitatava ehitise kasutamise tulemusena ei kahjustuks tema turupositsioon ega halveneks majandustulemused, kui eelnev on tingitud pelgalt konkurentsi tihenemisest. Samuti ei ole kaebaja äritulude säilimine ka ehitamist reguleerivate normide eesmärgiks. Hoonestusõiguse osas toimub vaidlus, kus kaebajal on võimalik esitada ka väiteid konkurentidele avalikule ressursile võrdse juurdepääsu tagamise kohta, haldusasjas nr 3-20-
3. Kuna kohus tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, ei tagasta kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3