) § 152 lg 1 p 4 alusel, andes võimaluse esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Samuti kohustas kohus kaebajat selgitama, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega
lg 1 p 4 alusel või taotleb
lg 2 alusel menetluse jätkamist (ehk kas kaebaja soovib tuvastada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse). Kohus selgitas kaebajale ka õigust esitada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt ning menetluskulu dokumendid, samuti menetluse lõpetamise tagajärgi. 14. Kaebaja leidis 14.12.2021 menetlusdokumendis, et kohtul tuleb rahuldada kaebus õigeksvõtu sätete järgi ning võtta seisukoht ka LennS § 341 lg 1 ja § 352 lg-de 5 ja 7 vastavuse või mittevastavuse kohta põhiseadusega. Õigeksvõtu korral ei saa menetlust
Kaebaja esitas menetluskulude loetelu.
Kaebaja ei ole avaldanud soovi vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus märkis, et kaebaja 14.12.2021 seisukohast järeldub siiski tahe jätkata menetlust kohustamisnõudes, kuna vastustaja ei ole kaebaja soovitud taotlust Keskkonnaametile esitanud. Seetõttu jätkas kohus menetlust kohustamisnõudes. Sama määrusega jättis kohus vastustaja õigeksvõtu vastu võtmata.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. 24. Praeguse vaidluse esemeks on kaebaja poolt 05.05.2021 Transpordiametile saadetud taotlus, et Transpordiamet esitaks Keskkonnaametile LennS § 352 lg 6 kohase taotluse väljastada MTÜ-le Viljandi Lennuklubi raieluba Lennuvälja kinnistul oleva lennuliiklusele ohtliku olukorra kõrvaldamiseks, millest Transpordiamet keeldus. Kaebaja tahteks kohtusse pöördumisel oli saavutada 05.05.2021 taotluse rahuldamine. Transpordiamet on kohtumenetluse kestel oma varasema keeldumise ja vastava vaideotsuse 06.12.2021 otsusega nr 1.1-2/21/174 kehtetuks tunnistanud ning kohtumenetlus on selles osas lõppenud. Kohtu menetluses on praegusel hetkel kaebaja nõue kohustada Transpordiametit kaebaja 05.05.2021 taotlust uuesti läbi vaatama. Transpordiamet edastas kohtule Keskkonnaametile 27.01.2022 saadetud taotluse, millega palub Keskkonnaametil vastavalt LennS § 352 lg-le 6 anda nõusolek MTÜ-le Viljandi Lennuklubi lennuvälja kaitsevööndis asuval Lennuvälja kinnistu piirangupindu läbiva puittaimestiku raadamiseks. Kuna vastustaja on esitanud Keskkonnaametile kaebaja soovitud taotluse, on kaebaja oma kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud. Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks
25. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (
Kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek saaks olla vajalik kaebaja õiguste kaitseks praeguses olukorras, kus halduskohtu menetlusse on jäänud üksnes kohustamisnõue ja vastustaja on kaebaja soovitud taotluse Keskkonnaametile esitanud. Kaebaja eesmärk – saavutada oma 05.05.2021 taotluse rahuldamine – on saavutatud ning seega on kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Kohus ei tuvasta vastustaja tegevuse õigusvastasust ainuüksi selleks, et pool saaks veenduda oma seisukoha õigsuses. Kaebaja on kohtumenetluses läbivalt viidanud soovile kontrollida LennS § 341 lg 1 ja § 352 lg-de 5 ja 7 põhiseaduspärasust, mh kompromissettepanekutele 20.10.2021 ja 22.10.2021 vastuseks saadetud menetlusdokumentides (põhjendamaks kompromissettepanekust keeldumist) ning 14.12.2021 ja 21.12.2021 menetlusdokumentides. Kaebaja viitas 21.12.2021 seisukohas, et tal puudub kindlus, et nimetatud sätete kehtima jäämisel ei hakata riigi omavoli tulevikus uuesti rakendama. Kohus selgitas 15.12.2021 määruses, et kohalduvate normide põhiseaduslikkuse järelevalve vajadus selgub menetluse käigus ning välistatud ei ole olukord, et kaebuses viidatud õigusnormide põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks ei ole vajadust. Samuti selgitas kohus, et olukorras, kus vastustaja on nõustunud kohustusega esitada kaebaja soovitud taotlus Keskkonnaametile, langeb vastava taotluse esitamisel kohustamisnõude menetlemise vajadus tõenäoliselt ära ning sellisel juhul ei ole kaebajal õigust eraldiseisvalt taotleda teatud normide põhiseaduspärasuse kontrollimist. Praeguseks ongi 5
Vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 27.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud juhul, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 28. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista seoses kohtumenetluses osalemisega Silvia Kalami Õigusbüroo arve nr 01/09 alusel 990 eurot, arve nr 01/12 alusel 1710 eurot ja arve nr 02/12 alusel 540 eurot (alus: leping nr 7- 25.02.2019), kokku 3240 eurot. Kaebaja taotleb seega
29.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult. 30. Kohus selgitas 22.12.2021 määruses kaebajale, et kirjalike dokumentide koostamisel osutatud õigusabiteenuse eest saab kulu välja mõista üksnes siis, kui teenust on osutanud esindaja, kellele on antud volikiri kaebaja esindamiseks ja juhul, kui esindaja on ka tegelikult menetlustoiminguid teinud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks. Praegusel juhul ei ole kaebaja kohut ega vastustajat teavitanud, et ta osaleb menetluses esindaja kaudu. Toimiku materjalide kohaselt ei ole kohtule esitatud ühtegi menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud Silvia Kalam. Kõik kaebaja esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud kaebaja ise. Samuti ei ole halduskohtule esitatud esindusõigust kinnitavat dokumenti (vt ka
). Asjaolu, et Silvia Kalami nimi on märgitud osade menetlusdokumentide alla nende koostajana ja kohtule on esitatud Silvia Kalami Õigusbüroo arved, ei anna alust käsitada teda kaebaja esindajana. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks (vt RKHKo nr 3-18-2099, p 32; 3-3-1-79-16, p 24; 3-31-46-12, p 33; 3-3-1-5-12, p-d 14-15). Samuti ei saaks kaebaja väljatoodud kulu tõlgendada nõustaja kuluna, sest nõustaja pädevus piirdub
alusel üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega, mistõttu ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada nõustaja poolt menetlusdokumendi koostamisel abistamist (vt RKHKo nr 3-18-306, p 10 ja viidatud kohtulahendid). Eeltoodust tulevalt ei ole kaebaja menetluskulude nõue õigusabikulude osas põhjendatud ja kaebaja kulud jäävad tema enda kanda. 31.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (
Eeltoodust lähtudes tagastab kohus riigilõivu 15 eurot kaebajale käesoleva määruse jõustumisest arvates (
Kaebajal tuleb teatada kohtule andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseadus § 12 lg 2) (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.