Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse.
lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt ja selles osas teha otsuse
Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi
lg 6 alusel rahuldamata ning kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga 24.02.2019. a laenulepingu nr 920184683, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 100 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus nimetatud laenulepingut ega teinud tagasimakseid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles BB Finance OÜ lepingu ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 100 eurot, intressi summas 2,28 eurot, kiirmakse teenustasu 7 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 122,64 eurot. Kohus leiab, et hageja põhivõla, intressi, kiirmakse teenustasu ja võla sissenõudmiskulu nõuded on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 100 eurot, intressi summas 2,28 eurot, kiirmakse teenustasu summas 7 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Hageja nõuab viivist summas 122,64 eurot, seega põhivõlast suuremas summas. Riigikohus on selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju põhjendanud ega tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 100 eurot. 2
lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega
lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 91% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 91% ulatuses jätta kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 255 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel 30 eurot, kokku 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 75 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Julianus Inkasso OÜ jurist Anni Kennedy. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 1,5 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku 1,5 tunni eest tasu summas 180 eurot. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hageja esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 180 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 255 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tema menetluskulud 91% ulatuses, s.o summas 232,05 eurot (255 eurot x 91%). Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
Kostjale ei ole õnnestunud senises hagimenetluses menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt 3
lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.