) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 2 lause 1 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
lg 2 kohaselt on tarbijakäenduse korral kohustuslik kokku leppida käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. Hageja on põhjendanud nõude kujunemist ning kostja vastutust käenduslepingu alusel. Käenduslepingu kohaselt on kostja vastutuse rahaline maksimumsumma 2000 eurot ning hageja ei nõuagi üle selle, kuigi põhivõlgniku võlg on suurem. Kostjalt tuleb eeltoodust tulenevalt hageja kasuks välja mõista 2000 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole menetluskulude osas üheski menetlusdokumendis midagi kirjutanud ega esitanud ka menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt peab kohus määrama menetluskulud rahaliseks kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita vastavat taotlust. Sellisel juhul võtab kohus aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 3 2-20-138604 Kohus tegi asja materjalide alusel kindlaks, et hageja ainsaks menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv. Hagejat esindas seaduslik esindaja ning seetõttu pole hagejal lepingulise esindaja kulusid. Ka muid kulusid asja materjalidest ei nähtu. Kohus kontrollis riigilõivu tasumist ning tuvastas, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.