Obsah (6)

§ 762§ 100§ 770§ 134§ 127§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 762

järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Maakohus kuulas

1. detsembril 2019 ära dr. Tamara Barkova. Kohtuistungil selgitas dr. Tamara Barkova, et hagejale määratud diagnoos (kilpnäärme alafunktsioon ehk hüpotüreoos) oli õige. Patsiendile määrati õige doos, õige doosi põhjal tuli teha uued analüüsid ja vajalik oli korduv visiit. Kui dr. T. Barkova hagejaga kohtus, oli teine arst soovitanud teist doosi ja manustamist peale sööki. Peale sööki see rohi nii hästi ei mõju. Rohi mõjub paremini, kui on õige doos ja seda võetakse enne sööki. Ebaõige raviga siiski tegemist ei ole. Põhjuslikku seost teostatud ravil ja hageja väidetud terviseprobleemil ei ole. Hageja rasvumine oli toimunud juba enne talle diagnoosi määramist. Maakohtu määratud kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena
2. aprillil 2020 koostatud ekspertiisiakti nr 20E-AOK0001 kohaselt: 1) L-Thyroxini manustamine peale sööki kuni
3. märtsini 2018 ei toonud kaasa A.A. tervise halvenemist ega põhjustanud püsivat terviseriket. 2) Kuna soovitust enne sööki ravimi manustamise kohta ei olnud ravi käigus tehtud, siis tegutses vangla tavaliselt oodatava hoolega. 3) Vangla on tegutsenud hageja A.A. kilpnäärme ravimisel, sh vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamisel tavaliselt oodatava hoolega. 3 4) Hageja A.A. kehamassi suurenemine ei ole vältimatus seoses ravimi L-Thyroxini manustamisega peale hommikusööki kuni
4. märtsini
5. Ekspertide
6. detsembril 2020 esitatud täiendava arvamuse kohaselt on TSH (kilpnääret stimuleeriva hormooni) referentsväärtused SA Tartu Ülikooli Kliinikumi laboris täiskasvanutel 0,27-4,2 mU/L ja Synlabis 0,4-4,0 mIU/l ning TSH-l puudub potentsiaalselt eluohtlik väärtus ja tema tootmine sõltub kilpnäärme hormoonide tasemest veres. Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist hagiavalduses väidetud tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine ja kahju tekitamine hagejale. Ekspertide arvamuse kohaselt on vanglad tegutsenud hageja kilpnäärme ravimisel, sh vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamisel, tavaliselt oodatava hoolega. L-Thyroxini manustamine peale sööki kuni
7. märtsini 2018 ei toonud kaasa hageja tervise halvenemist ega põhjustanud püsivat terviseriket. Hageja kehamassi suurenemine ei ole vältimatus seoses ravimi L-Thyroxini manustamisega peale hommikusööki kuni
8. märtsini
9. Ekspertide arvamus langeb üldjoontes kokku dr. Tamara Barkova kohtuistungil antud ütlustega. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg –st 1 tulenevalt hageja kanda. Kuna kostjal menetluskulusid ei tekkinud, puudusid hagejalt kostjale hüvitamiseks väljamõistetavad menetluskulud. Maakohtu määratud ekspertiiside maksumus kokku oli 332 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja on suuteline kulusid kandma. Kuna ekspertiisiasutus on kulud kandnud ja hagi jäi rahuldamata, mõistis kohus hagejalt välja ekspertiisi kulud 332 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. Hageja esitas
11. märtsil 2021 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus otsust tehes selle sisuliselt põhjendamata, valesti kohaldanud materiaalõigust ja valesti hinnanud tõendeid. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kuna puuduvad järeldused ja tõendid, millele kohus on tuginenud. Kohtunik O. Mihkelson rikkus TsMS § 23 p 6, sest oleks pidanud end asja menetlemiselt taandama. Maakohus eiras
12. veebruari
13. a istungil hageja argumente seoses
14. detsembri 2020 ekspertiisiaktis sätestatud fT4 eluohtliku tasemega ja rikkus uurimiskohustust, keeldudes täiendava ekspertiisi teostamisest. Maakohus eiras Viru Vangla esindaja
15. jaanuari
16. a istungil öeldut, mille kohaselt vangla üldarstid ei ole pädevad ja ei tohi üldse sellist rohtu määrata. Maakohus ei võimaldanud hagejal esitada küsimusi seoses ekspertide kvalifikatsiooniga. Maakohus on lubanud seadust eirates kostja esindajateks Ago Rillo ja Monika Raiendiku, kuigi neil puuduvad TsMS § 222 lg-s 1 sätestatud õigused ja meditsiiniline haridus. Maakohus jättis tähelepanuta tõsiasja, et Viru Vangla on sisuliselt tunnistanud ebaõiget käitumist, kuna nüüd on hageja meditsiinikaardil märge, mille kohaselt ravimit väljastatakse 30 minutit enne hommikusööki. Hageja leiab, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine (ravimi valesti väljastamine) ja ebaõige ravi (ravimi valel ajal väljastamine) on ilmne. Esineb põhjuslik seos kostjate tegevusega, kuna ravimi ebaõige väljastamisega oli TSH tase normist 20 korda kõrgem. EIÕK artikli 6 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus õiglasele kohtumenetlusele. EIK praktika kohaselt kinnipeetud isik tuleb toimetada kohtusse, osalemaks teda puudutava tsiviilasja arutamisele. Maakohtus on rikkunud neid sätteid ja üritanud läbi viia kirjalikku menetlust.
17. Eesti Vabariik (Viru Vangla ja Tallinna Vangla kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Tallinna Vangla seisukoha kohaselt: 4 1) kohtunik ei oleks pidanud ennast TsMS § 23 p 6 alusel taandama. Alusetud on apellandi etteheited vastustajate esindajate esindusõigust puudutavate väidete osas; 2) põhjendamatud on apellandi ekspertiisakti kohta esitatud etteheiteid. Apellandi ekspertuuringu teostasid kolm kohtuarst-eksperti, kes hindasid kõiki asjaolusid ning on ekspertiisiakti põhjalikult põhjendanud. EKEI ekspertiisi läbi viimise metoodika on akrediteeritud. Viru Vangla seisukoha kohaselt: 1) põhjendatud ei ole apellandi arvamus, et maakohtus oleks pidanud kohtunik taanduma. Samuti on ebaõige arusaam, et kohus ei oleks tohtinud lubada menetluses osaleda Agu Rillol ja Monika Raiendikul; 2) maakohus on õigesti leidnud, et vanglates on apellandile osutatud vähemalt keskmisele tasemele vastavat tervishoiuteenust; 3) ebaõige on hageja väide, nagu oleks ravimi L-Thyroxin ordineerinud arst, kellel selleks pädevus puudub. Hagejale määrati antud ravim esmakordselt Tallinna Vanglas viibimise ajal 25.02.2008 (ravilugu nr 5) ning hageja ei tõendanud, et selle ravimi määranud arstil puudus selleks pädevus. Samuti jätab apellant tähelepanuta, et hageja viidi Tallinna Vanglast vanglavälise eriarstiabi osutaja (endokrinoloogi) juurde AS-i Medicum (ravilugu nr 40), kus hageja diagnoos leidis kinnitust ning kaasuvate haiguste tõttu korrigeeriti ravimi Carsil kogust. Samuti suunati hageja Viru Vanglast Ida-Viru Keskhaiglasse endokrinoloogi vastuvõtule. Hageja viitab kostja esindaja poolt istungil ühele repliigile, aga jätab tähelepanuta, et ka tema enda taotletud tunnistaja, dr Barkova on 11.12.2019 istungil (protokollis viide ▶ 00:11:55 lõpus) on kinnitanud, et L-Thyroxini ravimi ordineerimine on lubatud ka vangla arstile. Vastustaja hinnangul ei ole põhjust endokrinoloogi seisukohas kahelda; 4) videokonverentsi teel peetav kohtuistung on võrdsustatav menetlusosalise viibimisega kohtuistungil ning apellandi etteheited antud lahendusele põhjendamatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
20. veebruari 2021 otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (

§ 100

, § 770 lg 1); 2) lepingut on rikutud süüliselt (

§ 770

lg 1); 3) patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (

§ 134

); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2,

§ 134

lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (

§ 134lg 1).

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asja materjalidega ei ole tõendatud, et kostja rikkus tervishoiuteenuse lepingust tulenevaid kohustusi ning, et hagejal oleks kostja 5 poolse lepingu rikkumise tõttu tekkinud terviserikkeid, mida oleks saanud teistsuguste otsustega ilmselt vältida. Tõendatud ei ole ka, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja, et kostja ei osutanud tavalise oodatava hoolega teenust. Samuti ei ole tõendatud, et Tallinna ja Viru Vangla arstide poolt osutatud ravi ei olnud kvaliteetne või teenusel osutamisel oleks tehtud diagnoosi- või ravivigu.
2. Hageja väide, et, teda ei saadetud 10 aasta jooksul erialaspetsialisti juurde tervisekontrolli, ei ole õige. Maakohus määras tsiviilasjas ekspertiisi ning eksperdid esitasid oma seisukohad tuginedes nende kasutusse antud tervishoiuteenuse kaartidel toodud andmetele. Ekspertiisiks esitatud A.A. tervisekaardist nähtub, et A.A. on 25.01.2008.a hüpotüreoosi diagnoosimise järel teostatud iga-aastaselt mõnekuuliste vahedega kilpnäärmehormoonide taseme laboratoorne kontroll ning vastavalt analüüsitulemustele on ravimi L-Thyroxini doosi muudetud. Hormoonravi puhul ei tohi toimuda ravi pikaajaliselt suuremate hormoonravimi annustega, kuna võib tekkida soovitud raviefektile vastupidine reaktsioon kilpnäärme poolt (nt kilpnäärme ületalitlus või funktsioneerimise lakkamine), mistõttu on aeg-ajalt vajalik ravimiannuse vähendamine, et vajadusel uuesti annust tõsta. Hüpotüreoosi kulu jälgimine ja ravi kuulub perearsti pädevusse. Endokrinoloogi nõustamist kasutatakse tavaliselt ravile allumatute juhtumite korral ning mõne aastase intervalliga selleks, et saada konsultatsiooni ravi õigsuse kohta või vajadusel ravi korrigeerimiseks. A.A.l esinevat hüpotüreoosi on ajavahemikus 2008–2018 ravinud perearsti pädevusega vanglaarstid ning endokrinoloogi konsultatsioon on teostatud 16.02.2010 (16.02.2010 Ravilugu nr: 40) ja 16.03.2018 (19.03.2018 Ravilugu nr: 310). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vangla on tegutsenud hageja A.A. kilpnäärme ravimisel, sh vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamisel, tavaliselt oodatava hoolega.
3. Ringkonnakohus möönab, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale manustati ravimit ca 10 aasta jooksul pärast sööki, kuigi ravimi soovituse järgi tuli seda manustada enne sööki. Puudub vaidlus selle üle, et ravim oli kohane, annuseid korrigeeriti vastavalt vajadusele ning hageja tervist jälgiti pidevalt. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et isegi juhul, kui lugeda kostja poolt tervishoiuteenuse lepingu rikkumiseks hagejale ravimi manustamine pärast sööki, siis ei anna see iseseisvalt alust hagi rahuldamiseks.

§ 104

lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Tervishoiuteenuse osutaja (kostja) suhtes kehtib madalam vastutusstandard ja ta vastutab üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest (

§ 770lg 1).

Kostja vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama hageja. Ringkonnakohus leiab, et ka juhul, kui tuvastada, et kostja rikkus tervishoiuteenuse lepingut, siis ei ole hageja tõendanud kostja süüd. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostjal süü puudumist tõendab ka ekspertide järeldus, et kuna soovitust enne sööki ravimi manustamise kohta ei olnud ravi käigus tehtud, siis tegutses vangla tavaliselt oodatava hoolega.

1. Õige ei ole hageja seisukoht, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis piisava tähelepanuta ekspertiisiaktis kajastatud kilpnäärme näitajad. Hageja pöördus kohtusse, kuna leidis, et ravimi ebaõigel ajal manustamisega kahjustati hageja tervist, muuhulgas tõusis hageja kehakaal. Maakohtu poolt määratud eksperdid jõudsid hageja 6 haiguslugu ja ravikaarte hinnates järeldusele, et L-Thyroxini manustamine peale sööki kuni 16.03.2018 ei toonud kaasa hageja tervise halvenemist ega põhjustanud püsivat terviseriket. Samuti märkisid eksperdid, et hageja kehamassi suurenemine ei ole vältimatus seoses ravimi L- Thyroxini manustamisega peale hommikusööki. Hageja külastas regulaarselt arste ning ravikaartidel on kirjas ka hageja kehakaalu muutumised. Nendest on näha, et ravimi manustamine pärast sööki ei toonud kaasa hageja kehakaalu tõusu. Hageja kehakaal kõikus ning oluline suurenemine on fikseeritud pärast seda, kui hagejale hakati ravimit manustama enne sööki. Maakohus tagas hagejale võimaluse esitada ekspertidele küsimusi, küsimused sõnastati maakohtu poolt nii, et nende alusel saaks kohus hinnata hagi aluseks olevate asjaolude tõendatust. Hageja seadis pärast ekspertiisiaktiga tutvumist kahtluse alla nii kohtuniku erapooletuse kui ekspertide pädevuse ning leidis, et tema tervis on halvenenud kilpnäärme näidu (TSH) ebaloomuliku väärtuse tõttu. Maakohus andis hagejale võimaluse ekspertidele täiendavate küsimuste esitamiseks. Vastuseks hageja küsimusele: „milline on TSH (kilpnäärme) normaalne näit?“ vastasid eksperdid, et TSH (kilpnääret stimuleeriva hormooni) referentsväärtused SA Tartu Ülikooli Kliinikumi laboris on täiskasvanutel 0,27-4,2 mU/L ja Synlabis 0,4-4,0 mIU/l. Eksperdid avaldasid ka, et TSH-l puudub potentsiaalselt eluohtlik väärtus ja tema tootmine sõltub kilpnäärme hormoonide tasemest veres. Ringkonnakohus leiab, et kuna kilpnäärme näitajad, mille ebaloomulikule väärtusele kui tervisekahjustusele, hageja tugineb, ei oma eluohtlikku väärtust, siis ei ole kõrged väärtused tervisekahjustus. Kuna väärtused on kõrged ka aastad pärast ravimi ebaõigel manustamise lõpetamist, siis puudub nende väärtuste suuruse ja ravimi manustamise aja vahel põhjuslik seos.
2. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, leiab ringkonnakohus, et hageja seisukohad menetlusnormide rikkumise osas on põhjendamatud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Tunnistaja dr. T. Barkova ütlusi on otsuses kajastatud ning seostatud piisavas ulatuses ekspertiisiaktiga. Tunnistaja T. Barkova ütlused ei ole muude tõenditega vastuolus, kuna tunnistaja kirjeldas üldistatult ja abstraktselt kilpnäärme ravi ja märkis, et kilpnäärme probleemid ja haiguse ebapiisav ravi võivad tekitada terviseprobleeme ja kehakaalu tõusu. Eksperdid andsid hinnangu hageja tervisele hageja terviseloo andmete alusel. Hageja mittenõustumine kohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Alusetud on hageja väited ekspertide pädevuse, ekspertidele küsimuste esitamise ning ekspertiisi akti tõendiväärtuse ebapiisavuse kohta. TsMS § 298 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus eksperdile kohtu kaudu küsimusi esitada. Küsimused, mille kohta eksperdi arvamust soovitakse, määrab kohus. Menetlusosalise küsimuse tagasilükkamist peab kohus põhjendama. Maakohtu kaudu sai hageja küsimused esitada ning maakohus põhjendas, miks ta kõiki küsimusi ekspertidele ei edasta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Hageja seisukoht, et kostjat peaks esindama meditsiiniteadmistega isikud, ei ole põhjendatud. Kostjal on ainuotsustusõigus, keda ta lepingulise esindajana kasutab. Hageja seisukoht maakohtuniku taandamise osas ei ole õige. Menetlusseadustik ei piisa kohtuniku pädevust tsiviilasja läbi vaadata pärast seda, kui asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. 7 Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi