ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtu hinnangul OÜ XXX ja kostja vahel sõlmitud laenulepingute tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (
) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana
lg 3 p 5 ja
lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist, vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada
lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Laenulepingu nr S192504821 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivis on viivisekalkulaator.ee kasutades 147,59 eurot (põhinõudelt 640,23 eurolt, viivisemäär 23% aastas, 0,063% päevas, viiviseperiood 04.11.2020-04.112021). Seega jätab kohus viidatud laenulepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 86,10 eurot rahuldamata (233,69147,59=86,10 eurot).
lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: OÜ XXX ja kostja vahel 16.11.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193366992 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 77,24 eurot (põhinõudelt 942,70 eurolt,
lg 1 määras, periood 27.10.2020-04.11.2021) OÜ XXX ja kostja vahel 04.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203547284 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 78,34 eurot (põhinõudelt 1018, 61 eurolt,
lg 1 määras, periood 19.11.2020-04.11.2021) OÜ XXX ja kostja vahel 06.03.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203769982 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 148,67 eurot (põhinõudelt 1938,65 eurolt,
lg 1 määras, periood 20.11.2020 kuni 04.11.2021) OÜ XXX ja kostja vahel 28.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203632618 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 163,08 eurot (põhinõudelt 1974,62 eurolt,
lg 1 määras, periood 24.10.2020 kuni 04.11.2021); OÜ XXX ja kostja vahel 03.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193085422 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 69,91 eurot (põhinõudelt 896,27 eurolt,
lg 1 määras, periood 14.11.2020 kuni 04.11.2021); OÜ XXX ja kostja vahel 07.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193461335 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 75,74 eurot (põhinõudelt 984,87 eurolt,
Kahju hüvitise osas on hageja hagis märkinud, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine ning seetõttu sõlmis hageja eelnevalt võlgnevuse sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga ja hageja on teinud võla sissenõudmiseks erinevaid toiminguid ning sellest tingituna tekkis hagejal kahju summas 50 eurot (
lg 1,
Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 50 eurot.
lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus selgitab, et hagiavalduses ei ole märgitud kirjade saatmise kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele meeldetuletuskirjade saatmise tasule (pärast lepingu ülesütlemist). Märgitud ei ole toimingute tegelikku maksumust ega põhjendatud meeldetuletuskirjade sisu, toiminguid, vaid üldiselt selgitatud, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga ning sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit selle kohta. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ja kohus jätab vastava nõude rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 9326,29 eurot, intressivõlgnevuse 838,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 837,41 eurot. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.