← Eesti

3-22-24/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-24 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2021

) § 38 lg-d 1 ja 2).

  1. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.12.2021 otsuse peale. PPA ei kontrollinud ega arvestanud taotluse lahendamisel kaebaja majanduslikku seisundit. Otsus on tühine, sest seal ei ole märgitud tasumisele kuuluvat riigilõivu ega seda, mis ajaks tuleb riigilõiv tasuda, puudu on ka pangakonto andmed, kuhu riigilõiv tuleb kanda. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Kaebajal on raske puue, ta asub vanglas ega tööta. 3-22-24
  2. PPA palus kirjalikus vastuses kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 või 21 alusel tagastada. Kaebaja ei märkinud, et tal on raske puue. PPA-l ei ole kohustust kontrollida, kas esineb aluseid

§ 272

lg 10 kohaldamiseks.

§ 38

lg-s 1 sätestatud eeldused riigilõivust vabastamiseks või selle vähendamiseks ei olnud täidetud. Passi omamine on vabatahtlik. Kaebajal on sissetulek, sest kolmandad isikud on teinud talle ülekandeid. Arvestades, et kaebaja soovib pärast vabanemist Eestist lahkuda, peab tal olema piisavalt raha nii reisimiseks kui ka riigilõivu tasumiseks. Vastustaja ei ole lahendanud kaebaja taotlust passi saamiseks, mistõttu ei ole kaebaja etteheited otsuse puuduste kohta asjakohased. Kaebajal on võimalik küsida vajalikku teavet nii sotsiaaltöötajalt kui ka PPA-lt. Kuna kaebajal on puue, tuleb tal tasuda riigilõivu 20 eurot (

§ 272lg 10).

5. Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva arvates määruse jõustumisest. Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult (resolutsiooni p-d 2–4). Kuigi kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda 20 euro suurust riigilõivu, ei ole tema vabastamine kaebuselt tasutavast riigilõivust kaebuse väheste edulootuste tõttu põhjendatud. Biomeetriliste andmetega reisidokumendi taotluse läbivaatamise eest võetakse sõltuvalt taotluse esitamise kohast riigilõivu 35–70 eurot (

§ 272lg 8).

Keskmise, raske või sügava puudega isikul tuleb taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 20 eurot (

§ 272lg 10).

Kaebaja palus end riigilõivust vabastada põhjusel, et viibib vanglas ja puudub sissetulek. Samas põhjendas ta passi vajalikkust asjaoluga, et soovib vanglast vabanedes sõida Soome ja sealt edasi tütre juurde Singapuri. PPA-l on

§ 38

lg 1 järgi õigus isik tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt vabastada riigilõivu tasumisest või tasutava riigilõivu määra vähendada.

§ 38

lg 2 järgi ei kohaldu eelnev siiski olukorras, kus taotletav dokument ei ole kohustuslik ning taotleja ei põhjenda vältimatut vajadust sellist dokumenti kasutada. Välismaalase pass on välismaalasele antav reisidokument (isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 26 lg 1). Sellise dokumendi omamine on vabatahtlik. Ka reisimine on vabatahtlik. Reisimine Singapuri on äärmiselt kulukas. Kui kaebajal on raha, et pärast vabanemist sõita välisriiki, on tal ka piisavalt raha, et reisidokumendi eest tasuda. Arvestades, et reisidokument pole kaebajale vältimatult vajalik (ta vabaneb vanglast 2022. a juunis), on kaebaja taotlus õigesti rahuldamata jäetud. PPA tugines kaebaja riigilõivust vabastamata jätmisel

§ 38lg-le 2, mistõttu puudus vajadus kontrollida tema majanduslikku seisundit.

PPA ei pidanud arvestama sellega, et kaebajal on liikumispuue, sest kaebaja ei toonud seda asjaolu oma taotluses välja. Puuduvad haldusmenetluse seaduse §-s 63 sätestatud haldusakti tühisusele viitavad asjaolud. Selliseks asjaoluks ei ole pangarekvisiitide puudumine. Isegi kui 27.12.2021 otsuse tegemisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, ei too see kaasa otsuse tühistamist, sest see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Reisidokumendi väljastamine menetlus ei ole lõppenud, sest kaebaja pole riigilõivu tasunud.

  1. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 09.02.2022 taotluse, milles palub ennistada halduskohtu määruses märgitud edasikaebamise kord kuni 16.06.
  2. Taotlusest nähtuvalt on haldusasi kaebaja jaoks keerukas ning ta ei suuda advokaadita määruskaebust esitada. Kaebaja vabaneb 08.06.2022 ning saab siis endale ise sobiva advokaadi valida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus käsitab kaebaja taotlust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 01.02.2022 määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja tahe on jätkata haldusasja menetlust. Seda 2

(3)3-22-24 takistab menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb esitada määruskaebus halduskohtu 01.02.2022 määruse peale.
  1. Kuigi kaebaja on palunud määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistada, on tema tegelik soov määruskaebuse esitamise tähtaega pikendada. Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on võimalik, kui avalduse esitamiseks ette nähtud tähtaeg on mööda lastud. Kaebaja on esitanud määruskaebuse tähtaegselt, mistõttu puudub vajadus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja pikendamine ei ole aga võimalik. Küll on ringkonnakohtul võimalik jätta määruskaebus käiguta, kui selle puudused takistavad määruskaebuse menetlemist, kuid selgi juhul tuleb järgida HKMS § 2 lg-s 2 sätestatud põhimõtet lahendada haldusasi mõistliku aja jooksul. Selle põhimõtte tagamiseks on menetlusseadustikus lubatud puuduste kõrvaldamiseks anda kuni 15 päeva. Enda määratud tähtaegu on kohtul võimalik ka pikendada. Praegusel juhul on määrusekaebusel menetlemist takistavad puudused – seda ei ole põhjendatud (HKMS § 205 lg 1 p 4 ja lg 2). Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks jätta määruskaebust käiguta ja anda kaebajale võimalus määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sest määruskaebust ei saaks ühelgi juhul rahuldada ning see tuleb tagastada.
  2. Halduskohus hindas õigesti kaebaja majanduslikku seisundit. Tema kahekordne keskmine sissetulek neljal eelneval kuul enne menetlusabi taotluse esitamist ja pärast seaduses sätestatud mahaarvamisi on väiksem kui kaebuselt tasutav riigilõiv 20 eurot. Kuna halduskohus ei ole kaebaja vabakasutuskonto väljavõtet haldusasja materjalide juurde võtnud, teeb seda ringkonnakohus (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3, § 203 lg 2).
  3. Menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse majandusliku seisundi kõrval arvesse ka kaebuse perspektiivi (HKMS § 111 lg-d 1–3). Halduskohtu hinnang kaebuse eduväljavaadetele on õige. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).
  4. PPA-l puudus mõistlik ajend arvestada riigilõivu

§ 272lg 10 järgi, sest kaebaja ei ole puuet PPA-le esitatud taotluses välja toonud.

Isegi kui riigilõiv tuli tasuda

§ 272

lg 10 järgi, pidi PPA taotluse lahendamisel arvestama

§ 38lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Kui taotletakse dokumenti, mille omamine ei ole kohustuslik, tuleb põhjendada vältimatut vajadust sellist dokumenti kasutada. Kaebaja taotlusest ei ole võimalik järeldada, et tal oleks vältimatu vajadus välismaalase passi järele. Selliseid põhjendusi ei nähtu ka kaebusest ega määruskaebusest. Esiteks viibib kaebaja vanglas ja vabaneb alles juunis. Teiseks ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta peab Singapuri lahkuma viivitamatult pärast vabanemist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et taotluse läbivaatamise ajast tingitud viivitus Eestist lahkumisel riivaks intensiivselt kaebaja õigusi. Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib vabanemisel kaebuselt tasutava riigilõivu üle vaielda. Samuti nähtub taotlusest ja määruskaebusest, et kaebajal on vabanemisel piisavalt raha, et tasuda taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 20 eurot. Enda sõnul on tal siis raha nii reisimiseks kui ka õigusabi eest maksmiseks. Seega peab tal olema vabanemisel piisavalt raha ka selleks, et maksta taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 20 eurot. 12. Eelnevat arvestades on kaebaja võimalused halduskohtu 01.02.2022 määruse vaidlustamisega oma õigusi kaitsta ilmselgelt vähesed. Määruskaebus tuleb seetõttu HKMS § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel tagastada. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.