← Eesti

2-21-111210/21

Obsah (6)§ 187§ 168§ 661§ 430§ 150§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Harju Maakohus menetleb M. M. (hageja) hagiavaldust ESTmarket OÜ (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Pooled esitasid 06.01.2022 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi: „Kompromissi õiguslik alus ja menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt

§-dele 206 lg 2 ja 430 võivad pooled lõpetada menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 4. Tulenevalt

§ 168

lg 3 sätestatust on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad selle menetlusosalise kanda, kes need kandis. Kompromissi sisu 5. Pooled kinnitavad käesolevaga, et käesoleva kompromissi sõlmimise ja täitmise ainsaks eesmärgiks on pooltevahelise vaidluse lõpetamine ning kompromissi sõlmimine ja täitmine ei tähenda, et kumbki pool tunnustaks teise poole poolt kohtuasjas esitatud nõudeid või loobuks oma seisukohtadest või väidetest. 2

(4)
  1. Käesolev kompromiss jõustub seda kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe õiguslikku tähendust.
  2. Kostja tasub käesolevas tsiviilasjas esitaud nõuete osas vaidluste lõpetamiseks käesoleva kompromissilepingu alusel 353,99 eurot kandes selle hageja arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
  3. Pooled kinnitavad, et kostja poolt kompromisslepingu punktis 7 sätestatud kostja rahalise kohustuse täieliku täitmise korral puuduvad pooltel üksteise vastu mistahes nõuded, mis tuleneksid hageja ja kostja vahel sõlmitud kasvuhoone Dvushka-6mm-4m ja selle lisatarvikute müügilepingust ning selle paigaldamiseks sõlmitud töövõtulepingust. Juhul, kui hagejal või kostjal peaks olema siiski eelnimetatud lepingutest tulenevaid nõudeid teise poole vastu, loobuvad nad nende maksmapanekust tagasivõtmatult.
  4. Hageja ja kostja avaldavad ja kinnitavad, et käesolevas kompromissilepingus nimetatud nõudeid ei ole kumbi kunagi loovutanud kolmandatele isikutele ega nõudeid muul viisil enne kompromissilepingu sõlmimist käsutanud. Menetluse lõpetamise tagajärjed, kompromissi jõustumine ja määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine
  5. Pooled on teadlikud ja saavad aru

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest menetluse lõpetamisel kompromissiga. Pooled paluvad lõpetada antud tsiviilasja menetlus kompromissis käsitletud nõuete osas kohtumäärusega.

  1. Pooled paluvad kompromisslepingu kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja nr. 2-21-111210 menetlus.
  2. Tuginedes

§ 661

lg 4 sätestatule pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaja 3 (kolmele) päevale. Menetlusosalised kinnitavad kohtule, et esitatav kompromiss on saavutatud läbirääkimiste tulemusena, mis on toimunud nende vabal tahtel, heas usus täita kompromissi ja ilma ühegi kompromissiosalise seisundit pahatahtlikult ära kasutades. Samuti kinnitavad menetlusosalised, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadustega, see ei riku avalikku huvi ega ühegi isiku õigusi ning kompromissi on võimalik reaalselt täita.“ II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud kokku menetluskulude jaotuses, mis erineb

§ 168lõikes 3 sätestatust. Kohus jätab seetõttu menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 3

(4)4.

§ 150

lg lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi; Hageja taotles 06.01.2022 poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 175 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja määrab riigilõivu 87,50 eurot hagejale tagastamise. 5. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.