← Eesti

2-21-111013/26

Obsah (5)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-111013 Tsiviilasi S. S., R. S.

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja H. K. (dtl 18, 28). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni 4 eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist hagis soovitud suuruses tasunud. Kostja konto väljavõttest nähtub, et ta on perioodil jaanuar 2021 kuni 08.11.2021 tasunud hagejatele elatist kokku 4125 eurot, s.o keskmiselt 375 eurot kuus (4125/11), mis teeb ühele hagejale 187,50 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt mõlemale kokku 524 euro ulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise kokku summas 524 eurot, s.o 262 eurot kummalegi hagejale. Hagejad on arvestanud miinimummääraga, millest on maha arvestatud ½ lastetoetusest. 5.1 Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hagejad nõuavad käesoleval juhul elatist miinimummäärast väiksemas ulatuses, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. 5.2 Hagejate poolt välja toodud igakuiste kulude loetelu moodustab kokku 1575 eurot, s.h kulu transpordile 335 eurot; kulu lasteaiatasule 230 eurot; jalgpallitrennide ja võistlustantsu trennide kulu 125 eurot; kulu riietele 130 eurot; kulu söögile 350 eurot; kulu eluasemele 250 eurot; kulud erinevatele üritustele 85 eurot; sporditarbed ja õuemänguasjad 50 eurot; mööbel 20 eurot. Kostja on vaidlustanud kulud transpordile, huviringidele, söögile, eluasemele, üritustele, sporditarvetele ja õuemänguasjadele. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata hagejate kulusid lasteaiatasule ja mööblile. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud ka vajalikud ja neile märgitud suurus kokku summas 250 eurot mõistlik. 5.3 Hagejad on välja toonud transpordikulu summas 335 eurot. Hagejate selgitustest nähtuvalt koosneb nimetatud kulu sõiduki liisingumaksest 213 eurot, kaskokindlustusest 35 eurot, liikluskindlustusest 10 eurot ning kütusest ca 100 eurot. Hagejad on selgitanud, et lasteaed asub hagejate kodust ca 4 km kaugusel, jalgpallitrenn 4 km kaugusel, võistlustantsu trenn asub kodust 15 km kaugusel, ratsutamine ca 17 km kaugusel ning perearst 15 km kaugusel. Arvestades nimetatud selgitustega on usutav, et transpordikulud on hagejatele vajalikud. Kohtu hinnangul tuleb aga arvestada sellega, et sõiduautot ei kasuta ainult hagejad vaid eelduslikult ka hagejate seaduslik esindaja ja tema kolmas laps. Kohus peab seega mõistlikuks ja põhjendatud transpordikuluks kokku 170 eurot. 5 5.4 Hagejad on välja toonud jalgpallitrennide ja võistlustantsu trennide kulu 125 eurot ning selgitanud, et hageja I käib 2 korda nädalas jalgpallis, hagejad käivad koos tantsimas 1 kord nädalas ning koos ratsutamas 2 korda nädalas. Jalgpalli treening maksab 35 eurot, võistlustants 45 eurot ja ratsutamise 180 eurot. Kohtu hinnangul on igasugune sportimine ja liigutamine lastele arendav ja kasulik ning 125 eurot mõistlik ja põhjendatud igakuine kulu. 5.5 Kohus selgitab, et üldtuntud on asjaolu, et nii alaealised, kui ka täiskasvanud vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et lapsed kasvavad oma riietest suhteliselt kiiresti välja. Kohtu hinnangul on 130 eurot mõlemale hagejale mõistlik ja põhjendatud kulu. 5.6 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on samuti üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul 350 eurot toidukulude osas ülepaisutatud. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et nad peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks nende toidukorv keskmisest kallim. Kohus peab mõistlikuks toidukuluks igakuiselt kokku 300 eurot, s.o 150 eurot mõlema hageja osas. 5.7 Hagejad on välja toonud eluasemekulud hagis kokku summas 250 eurot ning täiendavas selgituses 350 eurot kuus ning on selgitanud, et tegemist on laenu- , laenukindlustuse- ja kommunaalkuludega ning kokku on leibkonnas koos hagejaga 5 inimest. Igakuine laenumakse moodustab kuus 650 eurot, laenukindlustus 25 eurot ning kommunaalkulud 200 eurot. Hagejad on esitanud nimetatud kulude osas ka tõendeid (dtl 86- 102, 139). Kohtu hinnangul on nimetatud eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Ka laenukohustuse saab lugeda elatise alla kuuluvaks ning sellega seoses ka laenukindlustuse, kuna tegemist on eluasemega seotud laenuga. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 350 euro ulatuses, s.o mõlema osas 175 eurot. 5.8 Meelelahutuse pakkumist, sh üritustel osalemist ei saa pidada ebavajalikuks. Samas võib külastada ka üritusi, mis ei ole tasulised ning alaealised saavad käia üritustel odavama hinna eest ning mõningatel juhtudel ka tasuta. Kohus peab mõistlikuks kuluks nimetatule kokku 60 eurot. 5.9 Hagejad on välja toonud sporditarvete ja õuemänguasjade kulu 50 eurot. Sporditarvete ja õuemänguasjade ostmist ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks, kuid nimetatud kulutused ei ole kohtu hinnangul igakuised. Kohus peab mõistlikuks kuluks kokku 25 eurot. 5.10 Eeltoodust tulenevalt on hagejate igakuised kulud mõistlikud ja põhjendatud kokku 1410, s.o hageja I kulud 705 eurot ja hageja II kulud samuti 705 eurot. 6 6.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses välja toonud, et ta on töötu ning esitanud selle kohta ka töötuna arvelevõtmise otsuse (dtl 66). Samas ei ole kostja ühtegi tõendit oma igakuiste sissetulekute, kulutuste ja kohustuste osas kohtule esitanud. Kohus on teinud täiendava päringu krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja nelja pangakontot AS-s Xxxx, milledes oli vabu vahendeid seisuga 06.10.2021 kokku 4055,44 eurot (dtl 163-175). Samuti märgib kohus, et kuigi juunis on kostja töötuna arvele võetud, siis konto väljavõtte kohaselt on T TULUNDUSÜHISTU maksnud kostjale töötasu juuli 2021 eest 687,33 eurot. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmisel kahjustuks tema enda tavaline ülalpidamine. Kostja ei ole töövõimetu ning tema kontol on piisavalt vabu vahendeid elatise tasumiseks. Kohtu hinnangul ei ole seega alust elatise vähendamiseks. 7. Kostja on oma vastuses märkinud, et elatise määramisel on kohane arvestada riikliku peretoetusega 160 eurot hageja kohta kalendrikuus. Kostja on viidanud, et hagejate emal on veel üks laps, mille tõttu saab hagejate seaduslik esindaja täiendavat riikliku toetust laste eest summas 300 eurot kuus. Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, 7 et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus täiendavalt lasterikka pere toetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejate igakuised kulud moodustavad kokku 1410 eurot. Kui nimetatust arvata maha täiendavalt 320 eurot (160 * 2), siis jääks mõlema vanema ülalpidamiskohustuseks 1090 eurot (1410-320) ning kostjal tuleks tasuda hagejatele elatist kokku 545 eurot (1090/2), s.o mõlemale hagejale 272,50 eurot. Nimetatu on aga suurem hagejate poolt nõutust. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud elatist täiendavalt vähendada. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb mõlema hagejate kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 21.04.2021 summas 262 eurot, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu esimeseks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h perioodil 04.05.2021 kuni 08.11.2021 tasutud 2150 eurot.

  1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetlukulud kostja kanda.
  3. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejatel oleks menetluskulu tekkinud. Kuigi hagejatel oli menetluses lepinguline esindaja, siis ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitatud. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.