lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Marek Rudkevitšit süüdistatakse selles, et tema käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele). Selliselt Marek Rudkevitš omandas ebaseaduslikult Tallinnas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kuid vähemalt enne tema kinnipidamist 14.08.2020.a kell 12.10, eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohas suures koguses narkootilisi aineid kanepit, amfetamiini ja gammabutürolaktooni (GBL), omades teadmist, et GBL-i tarvitamine tekitab joovet. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis Marek Rudkevitš ebaseaduslikult enda juures kuni tema kinnipidamiseni politseitöötajate poolt 14.08.2020.a kell 12.10 Tallinnas xxx juures, mil tema seljakotist leiti ja võeti ära: fooliumnutsakas, milles kanepiõisikud massiga tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 17%; 0,33l klaaspudel, milles vedelik massiga 204,6 grammi, mis sisaldas gammabutürolaktooni (GBL); viis soonkinnisega kilekotti, milles tükiline aine massiga kokku 2,78 grammi, mis sisaldas 1,92 grammi amfetamiini ning lisaks alla 1% metamfetamiini; kanepiõisikuid massiga 0,37 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%. 18,97 grammi, mille Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning gammabutürolaktoon (GBL) kuulub V nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist ainest, amfetamiini puhul 1,3 grammis ainest ja gammabutürolaktooni (GBL) puhul 8 grammist tavatarvitajatele ja 16 grammist tugeva sõltuvusega isikutele. Seega pani Marek Rudkevitš toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, so
MS § 245 sätetest on prokurör Alice Simm, süüdistatav Marek Rudkevitš ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Marek Rudkevitšile karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 14.08.2020.a, so 1 päev ning karistada Marek Rudkevitšit 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Marek Rudkevitš ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2¹ alusel kohustada Marek Rudkevitši käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Rudkevitši käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Marek Rudkevitš temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 2 Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Marek Rudkevitšilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1635 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Marek Rudkevitšil tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Marek Rudkevitšilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 420 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Marek Rudkevitšilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku 226,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu kokku summas 2281,80 eurot tuleb Marek Rudkevitšil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 190,15 eurot. Asitõendid: ekspertiisist nr 20E-AN1088 järele jäänud ained, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ja pakendid, mis on tagastatud ekspertiisiaktiga 20E-AN1088 ja antud asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 21ATH06930 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6/1, Tallinn, osas on otsus vastu võetud kohtuotsusega nr 1-217140. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,3,9; § 179 lg 1 p 1, 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 74, § 75, § 75 lg 2 p 21, 75 lg 2 p 8, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Marek Rudkevitš
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata Marek Rudkevitši eelvangistuses viibitud aeg 14.08.2020.a, so 1 päev karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Marek Rudkevitši suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Marek Rudkevitš ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel kohustada Marek Rudkevitši käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Rudkevitši käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestada Marek Rudkevitšile määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.02.2022.a. Marek Rudkevitš määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud Välja mõista Marek Rudkevitšilt 1635 eurot sundraha, ekspertiisitasu 420 eurot ja kaitsjatasu 226,80 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 2281,80 eurot tasuda 12 kuu jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 190,15 eurot kuus. jooksul alates kohtuotsuse Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.