Obsah (4)
§ 70§ 68§ 41§ 31KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.oktoober 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-21-3390 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Ko
) § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja
§ 70lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 150 eurot.
Peter Jansonit on karistatud selle eest, et ta korraldas 2020 aasta mais Võru maakonnas Antsla vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx eraldistel 12 ja 13 metsaraie Karula rahvuspargi Jõepera piiranguvööndis. OÜ Vaseten seaduslik esindaja Peter Janson esitas Keskkonnaametile raiumiseks 19.03.2020 metsateatise nr 50000035106, kavandades katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx eraldisel 12 teostada sanitaarraie mahus 5 tm. Eraldisel 12 tehti Peter Jansoni juhendamisel lubatud 5 tm asemel sanitaarraie mahus 14,1 tm. Selle teoga eiras Peter Janson
§ 68lg 1, mis näeb ette vastutuse ebaseadusliku metsaraie eest.
xxxxxxxxxx kinnistu eraldisel 13 teostati Peter Jansoni juhendamisel metsaraie selleks nõutavat metsateatist omamata. Antud teoga eiras Peter Janson
§ 41
lg 13, mis sätestab, et metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsaekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Kohtuvälise menetleja sama otsusega on Vaseten OÜ-d on karistatud
§ 68
lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot ja
§ 70lg 2 järgi rahatrahviga 300 eurot.
Vaseten OÜ-d on karistatud selle eest, et Vaseten OÜ juhatuse liige Peter Janson korraldas 2020 aasta mais aadressil Võrumaa, Antsla vald, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu katastritunnusega nr xxxxx:xxx:xxxx Karula rahvuspargi xxxxxxx piiranguvööndis eraldistel 12 ja 13 metsaraiet. Vaseten OÜ, mille seaduslikuks esindajaks on Peter Janson, esitas Keskkonnaametile raiumiseks 19.03.2020 metsateatise nr 50000035106, kavandades eraldisel 12 teostada sanitaarraie mahus 5 tm. Eraldisel 12 teostati Peter Jansoni juhendamisel sanitaarraie lubatud 2
(16)5 tm asemel mahus 14,1 tm. Selle teoga eiras Peter Janson metsaseaduse § 68 lg 1, mis näeb ette vastutuse ebaseadusliku raie eest. Eraldisel 13 teostati Peter Jansoni juhendamisel metsaraie omamata nõutavat metsateatist. Antud teoga eiras Peter Janson metsaseaduse § 41 lg 13, mis sätestab, et metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. OÜ Vaseten igapäevaseks majandustegevuseks on metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad. Peter Jansoni pädevuses on ainuisikuliselt teha kõik äriühingut puudutavad otsused. Korraldades xxxxxxxxxx kinnistul 2020 aasta mais raiet selliselt, et eraldisel 12 toimus raiemahtude ületamine ja eraldisel 13 raie metsateatist taotlemata, tegutses Peter Janson OÜ Vaseten nimel. Ettevõtte igapäevase tegevuse raames pädeva esindajana pani Peter Janson rikkumise toime juriidilise isiku huvides. Kaebajate nõue ja põhjendused Peter Janson ja Vaseten OÜ on Tartu Maakohtule esitanud kaebuse, milles paluvad Keskkonnaameti vaneminspektori 6.08.2021 otsuse väärteoasjas nr 940020000629 täies ulatuses tühistada ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalused isikud leiavad, et Peter Janson ei ole toime pannud metsaseaduse § 68 lõikes 1 ja § 70 lõikes 1 nimetatud väärtegusid ning OÜ Vaseten ei ole toime pannud metsaseaduse § 68 lg 2 ja § 70 lg 2 nimetatud väärtegusid. Menetlusalused isikud põhistavad kaebust järgmiselt. Peter Jansoni ütluste kohaselt soovis ta kinnistu korrastada, kuna 2019/2020 talvel oli tuulemurdu ning kinnistul oli palju viltuseid või vigastatud puid. Raiutava mahu määras ta visuaalselt ning selgitas raiemeestele raie teostamise põhimõtteid. Sellest, et oli rohkem raiutud, sai Peter Janson teada alles pärast raiet. Peter Janson selgitas, et tekkinud olukorra võis põhjustada inimlik eksimus sanitaarraie mahu määramisel raiet vahetult teostanud isikute poolt ja looduses selgete piiride puudumine eraldiste 12 ja 13 vahel. Samuti on käesolevas menetluses tuvastamata, millal toimusid raietööd eraldisel 13. Kohtuvälise menetleja väitel pandi väärteod toime 05.05.2020, kuid tunnistaja M. P. ütluste kohaselt käis ta koos A. H. samal päeval xxxxxxxxxx kinnistul ning tuvastas maha raiutud puid eraldisel 12. Puuduvad tõendid selle kohta, et 05.05.2020 oleks toime pandud metsaraie eraldisel 13. Enamgi veel, M. P. ütlustega on tõendatud, et eraldisel 13 teostatud raie tuvastati alles 15.05.2020 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus. Kuigi menetlusaluse isiku Peter Jansoni väitel teostati raie tema juhiste järgi ja ta oli valmis teostatud raietööde eest vastutama, ei saa Peter Janson ega ka OÜ Vaseten vastutada väidetava ebaseadusliku raie teostamise ega ka metsamajandamise nõuete rikkumise eest. Peter Janson ei andnud raietöid teostanud isikutele korraldusi raiuda metsateatisel lubatust rohkem. Ka on tõendamata, et Peter Janson oleks raietöölistele andnud loa raiuda eraldisel 13. Kohtuväline menetleja on Peter Jansonile
§ 70lg 1 alusel karistuse määramisel rikkunud Kar
S § 47 lg 1, kuna 30-le trahviühikule vastab 120 eurot, mitte 150 eurot. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja vaidleb kaebusele vastu osaliselt. Kohtuvälise menetleja esindajad kohtuistungil möönsid, et menetlusaluseid isikud on ekslikult karistatud kahe erineva süüteo eest. Tegelikult on tegemist ühe süüteoga eest, mistõttu kaevatavat otsust tuleb muuta ja karistada Peter Jansonit üksnes
§ 68
lg 1 järgi ja OÜ-d Vaseten
§ 68lg 2 järgi. Küll 3
(16)aga leiab kohtuväline menetleja, et kaebuses esitatud väited on alusetud ning ei lükka mitte kuidagi ümber väärteomenetluses tuvastatud asjaolusid ja nende pinnalt tehtud järeldusi. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, mistõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuvälise menetleja arvates olemasolevad tõendid kinnitavad, et Peter Janson näitas ette raietöölistele metsaeraldise 12, kus raie teostada ja andis juhatuse, milliseid puid tuleb välja raiuda suuremas mahus kui seda võimaldas Keskkonnaametile 19.03.2020 esitatud metsateatis, mille viimane 8.04.2020 kinnitas. Raietöölised raiemahust ei teadnud, mistõttu nad ei saanud ekslikult rohkem raiuda kui Keskkonnaameti poolt 8.04.2020 kinnitatud metsateatisel märgitud. Peter Janson näitas ette raietöölistele ka metsaeraldise 13, kus raie teostada ja andis juhatuse, milliseid puid tuleb välja raiuda. Samas Peter Janson teadis, et selle kohta pole metsateatist keskkonnaametile esitatud. Seda ei teadnud aga raietöölised. Peter Janson pani ebaseadusliku metsaraie toime vahendlikult, valitsedes raiet vahetult teostanud töölisi ülekaaluka teadmisega. Peter Janson pani toime metsakaitse nõuete rikkumise ehk
§-s § 68 lg 1 sätestatud väärteo. Lisaks kaevatavas otsuses märgitule, et eraldise 13 puhul rikkus Peter Janson
§ 41
lg 13, asusid kohtuvälise menetleja esindajad kohtuistungil seisukohale, et Peter Janson rikkus sama sätet ka eraldise 12 puhul. xxxxxxxxxx kinnistul raietööd korraldanud Peter Janson on OÜ Vaseten ainukese juhatuse liikmena äriühingu seaduslik esindaja. OÜ Vaseten põhitegevusala on metsakasvatamine ja muud metsamajanduse tegevusalad. Seega on tegu toime pandud juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isiku huvides ning OÜ Vaseten vastutab väärteo toimepanemise eest
§ 68lg 2 alusel.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. Kohus jääb kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde, et asja lahendamisel võib tugineda ka kohtuvälise menetleja poolt alles kohtumenetluse käigus esitatud tõenditele ( muuhulgas 5.05.2020 objekti kontrollimise protokoll, tunnistaja A. H. ütlused). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt valitseb väärteomenetluses uurimispõhimõte ja vajaduse korral kohus võib kohus koguda tõendeid isegi omal algatusel ( RKKKo 4-18-3732, p 8). Asjaolu valguses, et täiendavaid tõendeid võib koguda isegi kohus, puudub alus kõrvale jätta kohtuvälise menetleja poolt kohtumenetluses esitatavaid asjakohaseid tõendeid üksnes põhjusel, et viimane polnud neid varem asja juurde lisanud. Ka tekkis kohtuistungil vaidlus väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse koostanud A. H. tunnistajana ülekuulamise lubatavuses. Kaitsja arvates pole tunnistaja ülekuulamine VMTS § 313 lg 1 kohaselt lubatav, kuna A.H. pole teinud seaduses märgitud kiirmenetluse otsust, vaid üldmenetluse otsuse. Kohus jääb istungil avaldatud seisukoha juurde, mille kohaselt A.H. tunnistajana ülekuulamine on lubatav. Kohtupraktikas on aktsepteeritud olukorda, kus üks ja sama kohtuvälise menetleja ametnik koostab väärteoasjas erinevaid menetlusdokumente ( sh sündmuskoha vaatluse protokoll, väärteoprotokoll, kohtuvälise menetleja otsus). VTMS § 313 lg-s 2 sisalduva piirangu tõttu ei või selline ametnik osaleda kohtuvälise menetleja esindajana kohtumenetluses (RKKKo 3-1-1-35-16, p 10). Samas ei 4
(16)ole sätte mõte see, et varasem menetleja peaks alates kohtumenetlusest asja arutamisest üldse kõrvale jääma. Menetleja saab osaleda kohtuistungil tunnistajana KrMS § 66 lg 1 teise lause kohaselt. Ametnikku tunnistajana saab aktsepteerida, et täpsustada tõendi saamise asjaolusid, samuti saab ametnik anda selgitusi nende asjaolude osas, mis puudutavad konkreetse menetleja enda poolt teostatud menetlustoiminguid - nt menetlustoimingu täpse käigu asjaolud (RKKKo 3-1-1-73-08 p 9.1 ja 3-1-1-80-11 p 9). A.H. on kaevatava otsuse teinud üldmenetluses. Nagu kohus edaspidi tuvastab, käis A.H. korduvalt vaidlusaluse metsaraie kohas ning on muuhulgas koostanud ka objekti kontrollimise protokolli ning sündmuskoha vaatluse protokolli. Seega saab teda nimetatud menetlustoimingute osas tunnistajana üle kuulata. Olukorras, kus ka VMTS § 313 lg 1 ei välista iseenesest asja lahendanud kohtuvälise menetleja ametniku kohtumenetluses tunnistajana ülekuulamist, leiab kohus, et A.H. saab kohtumenetluses tunnistajana üle kuulata ka vaatamata asjaolule, et ta pole kohtuvälise menetleja ametnikuna teinud kiirmenetluse otsust, vaid üldmenetluse otsuse. Peter Jansonile ja Vaseten OÜ-le on koostatud väärteoprotokoll (KKA toimik tl 56-59) väärteoasjas nr 940020000629 selles, et Vaseten OÜ juhatuse liige Peter Janson korraldas 2020 aasta mais Võru maakonnas Antsla vallas xxxxxxx külas Karula rahvuspargi xxxxxxx piiranguvööndis xxxxxxxxxx kinnistul katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx eraldistel 12 ja 13 metsaraie. Vaseten OÜ, mille seaduslikuks esindajaks on Peter Janson, esitas Keskkonnaametile 19.03.2020 metsateatise nr 50000035106, kavandades katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx eraldisel 12 teostada sanitaarraie mahus 5 tm. Eraldisel 12 tehti Peter Jansoni juhendamisel sanitaarraie lubatud 5 tm asemel mahus 14,1 tm. Selle teoga eiras Peter Janson
§ 68lg-t 1.
xxxxxxxxxx kinnistu eraldisel 13 teostati Peter Jansoni juhendamisel metsaraie selleks nõutavat metsateatist omamata. Antud teoga eiras Peter Janson
§ 41
lg 13, mille kohaselt metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsaekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. OÜ Vaseten igapäevaseks majandustegevuseks on metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad. Peter Jansoni pädevuses on ainuisikuliselt teha kõik äriühingut puudutavad otsused. Korraldades xxxxxxxxxx kinnistul 2020 aasta mais raiet selliselt, et eraldisel 12 toimus raiemahtude ületamine ja eraldisel 13 raie metsateatist taotlemata, tegutses Peter Janson OÜ Vaseten nimel. Ettevõtte igapäevase tegevuse raames pädeva esindajana pani Peter Janson rikkumise toime juriidilise isiku huvides. Peter Jansoni toimepandu on protokollis kvalifitseeritud
§-de 68 lg 1 ja 70 lg 1 järgi. OÜ Vaseten toimepandu on kvalifitseeritud
§-de 68 lg 2 ja 70 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja K.Asi kohtuistungil avaldatu kohaselt on kohtuvälises menetluses
§ 68
sätete alusel kvalifitseeritud süüteona silmas peetud eraldisel 12 toimunud raiet ja
§ 70
sätete alusel kvalifitseeritud süüteona silmas peetud eraldisel 13 toimunud raiet. Kinnistusraamatu registriosa numbri xxxxxxxx väljatrükk (KKA tl 38-42) tõendab, et kinnistu asukohaga xxxxxxxxxx, xxxxxxx küla, Antsla vald, Võru maakond katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx kuulub OÜ-le Vaseten (registrikood xxxxxxxx). Metsaressursi arvestuse riiklikust registri väljavõttest (KKA tl 27-28) nähtub, et 19.03.2020 esitati metsateatis nr xxxxxxxxxxx kinnistul (kinnistu nr xxxxxxxx) katastritunnusega nr xxxxx:xxx:xxxx sanitaarraie 5 tm tegemiseks eraldisel 12. Samal kuupäeval on esitatud metsateatised sanitaarraie tegemiseks ka sama kinnistu eraldistel 22 (mahus 5 tm) ja 19 (mahus 10 tm). Metsateatised on registreeritud 8.04.2020.
§ 41
lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Seega metsaraie xxxxxxxxxx kinnistu eraldistel 12, 19 ja 22 oli lubatud ajavahemikul 8.04.2020 kuni 7.04.2021. 5
(16)Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (KKA tl 43-44) tõendab, et OÜ Vaseten juhatuse liige on P.Janson. Asjaolu, et 2020 aprillis taotles ta metsateatise sanitaarraie tegemiseks xxxxxxxxxx kinnistu eraldistel 12,19 ja 22, on kinnitanud ka Peter Janson ise menetlusaluse isiku OÜ Vaseten seadusliku esindajana kohtuvälise menetluse käigus 6.04.2021 antud ütlustes (KKA toimik tl 47-49). Samade ütluste juurde on Peter Janson jäänud ka 6.07.2021 menetlusaluse isikuna ülekuulamise ajal ( KKA tl 54-55). Kuna P.Janson kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, leiab kohus, et tugineda võib tema kohtueelse menetluse käigus antud ütlustele (VTMS § 2, KrMS § 294 p 1). Kohtu arvates 15.05.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll koos lisadega (KKA toimik tl 1026), 5.05.2020 objekti kontrollimise protokoll ( kohtutoimik tl 27-35), tunnistajate M. P. , A. H. ja H. V. kohtuistungil antud ütlused ning P.Jansoni kohtuvälises menetluses antud ütlused kogumis tõendavad, et 2020 aasta mai alguses toimus Võru maakonnas Antsla vallas xxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx piiranguvööndis xxxxxxxxxx kinnistul katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx eraldistel 12 ja 13 metsaraie. 5.05.2020 objekti kontrolli protokolli nr 1096538 kohaselt teostasid Keskkonnainspektsiooni ametnikud A. H. ja M. P. kontrolli Võru maakonnas Antsla vallas xxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx piiranguvööndis xxxxxxxxxx kinnistu katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx eraldistel 22, 12 ja
- Kontrolli käigus tuvastati, et eraldisel 22 on puud järgatuna raiekohal maas. Eraldisel 12 maas järgatud ja osaliselt laasitud tuuleheite puid ja ka terveid puid. Eraldisel 12 on teostatud raiet suuremas mahus kui seda oli ettenähtud raieteatises. Eraldisel 13 metsateatist registreeritud ei olnud, kuid eraldise loodenurgast oli üksikuid puid raiutud. Raiealal viibisid ka raietöid teostanud isikud M. K. ja H. V. ning metsamaterjali väljavedaja J. S. . Telefonitsi Peter Jansonile selgitati, et eraldisel 12 ei tohi raietöödega jätkata, kuna metsateatiseega lubatud mahud on ületatud ja ilmselgelt raiutud ka terveid puid. Sündmuskoha vaatluse protokollist koos lisadega nähtuvalt on KKI ametnikud A. H. ja M. P. 15.05.2020 vaadelnud sündmuskohana Võru maakonnas Antsla vallas xxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx piiranguvööndis xxxxxxxxxx kinnistut katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx eraldisi 12 ja
- Sündmuskoha vaatluse protokollis ja selle lisades on mõõdetud eraldisel 12 ja 13 arvukalt sarnaseid (heledaid ja astmelise lõikepinnaga) kände. Mõõtmistulemused on kantud kändude lugemislehtedele. Vaatluse protokolli kohaselt 15.05.2020 metsamaterjali eraldistel 12 ja 13 enam ei olnud. Et ta keskkonnainspektsiooni ametnikuna käis 2020 aasta kevadel koos A. H. Antsla vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul toimunud metsaraiet vaatamas, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja M. P. . Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt käis ta sellel kinnistul kaks korda. Esimesel korral olid metsas ka töömehed ja metsamaterjal värskelt raiutuna maas. Raie oli toimunud kahel eraldisel, millest ühe kohta oli registreeritud metsateatis sanitaarraie tegemiseks ja teise kohta tunnistaja mäletamist mööda metsateatis puudus. Raie tollel hetkel peatati. Teisel korral sündmuskohal käies tegid ametnikud kluppimisega kindlaks, palju oli raiutud. Klupiti ainult värsked heleda lõikepinnaga kännud. Et ta keskkonnainspektsiooni ametnikuna käis 2020 aasta kevadel koos M. P. Antsla vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul toimunud metsaraiet vaatamas, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja A. H. . Tunnistaja A.H. ütluste kohaselt käis ta sellel kinnistul kaks korda - 5.05.2020 ja 15.05.
- Esimesel päeval toimusid eraldisel 12 raietöid. Kinnistul olid M. K. ja H. V. ning veel üks mees. Oli näha, et metsateatisega lubatud mahtu 6
(16)oli juba ületatud. Samuti oli raiutud puid, mis pole sanitaarraiega raiuda lubatud. A.H. peatas raie. Metsast välja minnes oli näha, et raiet oli tehtud ka kõrvalasuval eraldisel
- Raie oli toimunud ka eraldisel 22, kuid see raie oli nõuetekohane. Mõõtmine toimus 15.05.
- Siis metsamaterjali raiekohal enam ei olnud. Mõõdeti ainult värskelt raiutud heleda astmelise lõikepinnaga kändusid. Tunnistaja H. V. ütluste kohaselt tegi ta mingil ajal 2020 aastal koos M. K. mootorsaega metsaraiet Antsla vallas. H.V. ja M.K. tahtsid endale küttepuid. H.V. küsis neid P.Jansonilt. Nad said P.Jansoniga kokku, käisid metsaservas ära. P.Janson näitas, kuskohast raiuda ja milliseid võtta. Raiuma pidid ühel pool põldu ja teisel pool põldu oleval alal. Seal oli tuulekahjustus – osad puud pikali ja osad poolviltu murdunud. Neid pidigi raiuma. Raiemahust juttu ei olnud. Metsateatist P.Janson ei näidanud, kuid ütles, et see on olemas. Raie oli paari päeva vältel ja nad jõudsid ära raiuda kuskil paarikümne tihu ringis. Siis tulid keskkonnaametnikud ja panid raie seisma. Asjaolu, et Peter Jansoni korraldusel teostasid saemehed H. V. ja M. K. xxxxxxxxxx kinnistul 2020 aasta mais metsaraiet, on kinnitanud ka P.Janson. Tema ütluste kohaselt soovis ta korrastada OÜ-le Vaseten kuuluvat xxxxxxxxxx kinnistut. Kinnistul oli palju viltuseid või vigastatud puid. Raietööd algasid mais
- Enne raiet vaatas P.Janson raiemeestega alad üle ja selgitas põhimõtted, kuidas tuleks raiet teostada. Mehed sai vähe aega raietöid teha. Keskkonnainspektor peatas raietööd. Selgus, et raiemehed olid raiunud metsateatises lubatust rohkem. Eraldise 12 ja 13 vahet P.Janson looduses ei teinud ja seega oli võimalik, et lõigati ka eraldiselt 13, millele P.Janson oli unustanud metsateatist taotleda. xxxxxxxxxx kinnistul on raiemehed teostanud raie P.Jansoni juhiste järgi. Kohtu hinnangul on tõendid kattuvad asjaolus, et xxxxxxxxxx kinnistul eraldistel 12 ja 13 toimus metsaraie 2020 aasta maikuu alguses. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud etteheitega, et menetluses on jäänud tuvastamata metsaraie tegemise aeg eraldisel
- Tunnistaja H. V. ütluste kohaselt toimus raie tema arusaamist mööda kahel eraldisel, mille vahele jäi põld. Objekti kontrollimise protokolli kohaselt oli raiet 5.05.2020 tehtud xxxxxxxxxx kinnistu kolmel eraldisel – 22, 12 ja
- Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skemaatilist plaanist nähtub, et eraldised 12 ja 13 asuvad kõrvuti. Eraldis 22 asub eraldi ning selle ning eraldiste 12 ja 13 vahele jääb metsavaba ala. P.Janson ise on kinnitanud, et eraldiste 12 ja 13 vahel looduses piiri ei olnud. Tõendeid ( tunnistaja H.V. ütlused, objekti kontrollimise protokoll, sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skemaatiline plaan ja P.Jansoni kohtuvälises menetluses antud ütlused) kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et tunnistaja H.V. ongi oma ütlustes silmas pidanud raie tegemist nii eraldisel 22 kui eraldistel 12 ja
- Kuna eraldiste 12 ja 13 vahel looduses silmnähtavat piiri ei olnud, võiski H.V. saada aru, et teeb raiet kahel eraldisel, millest üks asub ühel pool ja teine teisel pool põldu. Kuigi osa tunnistajaid ( M.P. . H.V. ) ei ole osanud konkretiseerida raie toimumise täpset aega, võimaldavad tõendid kogumis asuda seisukohale, et see toimus 2020 maikuu alguses. Tunnistajate ütlused on kattuvad asjaolud, et tolleaegse keskkonnainspektsiooni ametnikud käisid raiekohas esimest korda ajal, mil raie veel käis. Objekti kontrollimise protokolli kohaselt, mida kinnitas kohtuistungil ka protokolli koostanud A.H. , toimus see 5.05.
- Seega juba 5.05.2020 on kindlaks tehtud, et raiet oli teostatud nii eraldisel 12 kui 13 ( peale nende ka veel eraldisel 22, mille üle vaidlust ei toimu). Tunnistaja H.V. on kinnitanud, et raie oli kuni keskkonnainspektsiooni ametnike saabumiseni jõudnud toimuda paar päeva. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et xxxxxxxxxx kinnistu eraldisel 13 oleks raiet 7
(16)teostatud mingil teisel ajal. Asjaolu, et sündmuskoha vaatlus on toimunud taie lõppemisest mõnevõrra (10 päeva) hiljem, ei too käesoleval juhul kaasa olukorda, kus poleks võimalik kindlaks teha raie tegelikku aega. Et xxxxxxxxxx kinnistu puhul on tegemist xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx piiranguvööndisse kuuluva kinnistuga, tõendab Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse nr 149 „xxxxxxxxxxxxxxxxxx kaitse-eeskiri“ juurde kuuluv ala kaart (https://www.riigiteataja.ee/akt/1043080?leiaKehtiv). Kuna internetis olev kaardimaterjal on igaühele ligipääsetav ja andmed mistahes objekti kohta kontrollitavad, ka võib teavet pidada usaldusväärseks, peab kohus võimalikuks tugineda viidatud teabele VTMS § 2 ja KrMS § 60 lg 3 alusel (RKKKo 3-1-1-28-12, p 8.2). Kohtu arvates on olemasolevate tõenditega usaldusväärselt tõendatud ka 2020 maikuu alguses xxxxxxxxxx kinnistu eraldistel 12 ja 13 toimunud raie maht. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt on langi piiritlemisel looduses kasutatud tahvelarvutis kuvatavat eraldise piiri ja raiealal piiri, mis tähistati punase märkelindiga. Piiritletud langil mõõdeti metsaklupiga puuliikide kaupa kõigi raiutud puude heleda pealispinnaga kändude läbimõõdud ning mõõtmisel jälgiti kändude kahjustusi. Mõõtmistulemused kanti kändude lugemislehele, eraldades veergudes kahjustamata kännud ja kahjustusega kännud. Mõõdetud kännud märgistati punase aerosoolvärviga. Vaatluse käigus kanti kändude lugemislehtedele eraldiste kaupa mõõdetud raiutud puude kändude läbimõõdud puuliigiti, eraldades kahjustamata ja kahjustusega kännud. Sündmuskoha vaatluse protokolli ja kändude lugemislehe kohaselt eraldisel 12 mõõdeti 20 raiutud puu kändu (millest kahjustuseta kände 11 tk ja kahjustusega kände 9 tk). Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokolli on märgitud, et eraldisel 12 oli raiutud 7 haaba, nähtub kändude lugemislehelt, et haabasid oli tegelikult
- Metsamaterjali eraldisel enam ei olnud. Okaspuu raidmetel okste küljes on rohelised okkad, lehtpuu raidmetel oksad roheliste lehtedega (Lisa 2, fotod 1 ja 2). Kännud on pealt heledad ja astmelise lõikepinnaga. Näha on tugevasti sammaldunud ja pehkinud raiutud puude kände ning tumehallikaid pealt astmelisi punase aerosoolivärvi märkega kände. Eraldisel 13 mõõdeti 30 raiutud puu kändu (millest kahjustuseta kände 17 tk ja kahjustuse ning tuuleheite/-murdudega kände 13 tk). Metsamaterjali eraldisel enam ei olnud. Okaspuuraidmete okste küljes on rohelised okkad, lehtpuuraidmetel oksad roheliste lehtedega (Lisa 2). Näha on tugevasti sammaldunud ja pehkinud raiutud puude kände ning tumehallikaid pealt astmelisi punase aerosoolivärvi märkega kände. Heledaid kände on hajali eraldise keskosas ja eraldise kaguosas, kus suuremas osas on raiutud hall-leppasid. Mõõtmist teostati KKI erialaselt pädevate mõõtjate poolt. Mõõtmisel lähtuti KKI peadirektori 21.05.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/22 lisast nr 1 „Keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmistel“ ja keskkonnaministri 9.06.2010 käskkirjaga nr 821 kinnitatud „Metsa hindamise metoodilisest juhendist“. Protokolli on kantud ka vaatluse käigus kasutatud tehnikavahendid: eraldiste asukohtade määramiseks ja raiealade piiritlemiseks integreeritud GPS seadme ja Metsaressursi Arvestuse Riikliku Registri tarkvaraga (Metsaregister) varustatud tahvelarvuti Panasonic FZ-G1 Toughpad, pildistamiseks fotoaparaati Pentax Optio WG-II ja vahemaade mõõtmiseks 50m mõõdulinti QFlexx Võ-8 taatlemistunnistuse nr CE- M16; raiepindala määramisel käsibussooli Suunto KB- 77/360RL nr 108112 ja kändude ning kasvavate puude mõõtmisel Metsakluppi Haglöf Mantax 600 mm nr Võ-5-14, ARTL-20/
- Et sündmuskoha vaatlust protokolli kantud viisil ka tegelikult teostati, kinnitasid kohtuistungil tunnistajad M. P. ja A. H. , kelle ütluste kohaselt kasutati eraldiste kindlaksmääramisel tehnilisi abivahendeid (sh asukoha määramiseks vajaliku tarkvaraga ja GPS seadmega varustatud tahvelarvutit). Mõõdeti viimase raie kännud, mis olid pealt heledad ja astmelise 8
(16)lõikepinnaga. Loetud kännud märgistati värviga. Tumedaid, sammaldunud ja pehkinud kände ei mõõdetud. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatluse protokolli ja kändude lugemislehtedele kantu ning tunnistajate M. P. ja A. H. kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda. Eraldiste piirid määrati looduses kindlaks tehniliste abivahendite abil. Seega puudub alus arvata, et kände loeti valedelt eraldistelt. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub ja tunnistajad M. P. ja A. H. ka kohtuistungil kinnitasid, et raiealal oli varem raiet teostatud. Raiealal olid varasemad, tumedama pealispinnaga kännud. Varem raiutud kännud erinesid silmnähtavalt värskelt raiutud kändudest. Värsked kännud olid sarnase astmelise lõikepinnaga. Seega ei saanud keskkonnainspektsiooni ametnikud värske ja vana raie kände segi ajada. Tunnistaja H.V. ütluste kohaselt toimus raie mootorsaega. Kändude astmeline lõikepind viitab samuti mootorsaega lõikamisele. Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt on raiemaht kindlaks tehtud metsas tehtud mõõtmise andmete ja vastava arvutiprogrammi abil. Ka keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktist Võ-7-04/21-00019 (kohtutoimik tl 36-37 pöördel) nähtub, et raiemaht on kindlaks tehtud raiutud puude kändude läbimõõtute ja maaüksuste takseerkirjelduste sisestamise abil programmi „Kahjud“. Raiemahud (eraldi kahjustamata ja kahjustatud kännud) eraldiste lõikes on programmi väljatrükkidel „Sortimentatsiooni arvestus“, millised on kohtule esitatud. Sortimentatsiooni arvestustest nähtuvalt on raiemahtude arvutamisel kasutatud sündmuskoha vaatluse käigus loetud kändude arvu ja diameetreid. Puidu mahu kindlaksmääramine lisaks puu diameetrile eeldab ka puude kõrguse arvesse võtmist. Ka on puude kõrguse saamiseks kasutatud mudelpuudena takseerkirjelduses toodud puuliikide keskmisi parameetreid, millised andmed on samuti kohtule esitatud. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ühes kändude lugemislehtede (KKA tl 16-17; 23-26), sortimentatsiooni arvestuslehtede (KKA tl 32 ja kohtutoimik tl 42-44) ja takseerkirjeldustega ( kohtuvälise menetleja tl 30, kohtutoimik tl 41) kogumis tõendavad, et eraldisel 12 on raiutud 14,1 tm ( sh terved 10,5 tm, kahjustatud 3,6 tm) ja eraldisel 13 on raiutud 12,6 tm ( sh kahjustatud 7,7 ja terved 4,9). Tuleb nentida, et kohtuväline menetleja on kohtule esitanud erinevaid sortimentatsiooni arvestusi. Nii esitas kohtuväline menetleja kohtuistungil lisaks väärteoasja toimikus olevatele sortimentatsiooni arvestustele uued arvestused eraldise 12 kohta ja eraldise 13 kohta kahjustatud puude osas, mis mõnevõrra erinevad väärteo asja toimikus olnutest (KKA toimik tl 31, 33-34). Samas kohtuvälise menetleja esindaja K.Asi kohtuistungil selgitas, millest sellised erinevused on tingitud. Eraldise 12 puhul on väärteoasja toimikusse lisatud kahju, mitte tegeliku raiemahu arvestamise aluseks olnud sortimentatsiooni arvestused. Kahju arvestamisel on arvestustest ekslikult välja jäänud 2 haaba, mis lisaks arvesse võetud 1 haavale oli samuti raiutud. Eraldise 13 puhul on väärteoasja toimikusse lisatud sortimentatsiooni arvestustest samuti ekslikult välja jäänud osa puid. Kohtuvälise menetleja ebatäpsused arvestuste tegemisel ja väärteoasja toimikusse tõendite lisamisel on kahtlemata taunitavad, ent ei välista kohtu arvates siiski käesoleval juhul tegeliku raiemahu tuvastamist. Kuna kohtumenetluses esitatud sortimentatsiooni arvestustes ja väärteoasja toimikus eraldise 13 tervete puude sortimetatsiooni arvestustes näidatud puude arv kattub sündmuskoha vaatluse protokolli lisadeks olevate kändude lugemislehtedega, loeb kohus tõendeid (sündmuskoha vaatlusprotokoll ühes kändude lugemislehtedega KKA tl 16-17; 23-26), sortimentatsiooni arvestuslehed (KKA tl 32 ja kohtutoimik tl 42-44) ja takseerkirjeldused - kohtuvälise menetleja tl 30, kohtutoimik tl 41) kogumis raiemahu tõendatuks - 14,1 tm eraldisel 12 ja 12,6 tm eraldisel 13. 9
(16)Asjaolu, et kohtuväline menetleja on kasutanud raiemahu kindlakstegemisel nii sündmuskohal mõõdetud kändude andmeid kui takseerkirjeldustes olevaid andmeid puude kõrguse kohta, teeb kohtuvälise menetleja arvestused usaldusväärseks. Takseerkirjeldustes märgitud metsa inventeerimise ajast 4.06.2009 tuleneb, et need on koostatud üksteist aastat enne vaidlusalust raiet. Seega on eluliselt usutav, et vaidlusaluse raie ajaks võis puude kõrgus tegelikult olla suuremgi, kui kohtuväline menetleja oma arvestustes on aluseks võtnud. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on käesoleval juhul kasutanud puude kõrguse määramisel üksteist aastat vanu andmeid, ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, vaid pigem kergendab seda, sest raiemaht tuleb nii väiksem. Eraldisel 12 oli kavandatud raie 5 tm ulatuses. Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktist Võ-7-04/21-00019 nähtub ( kohtutoimik tl 36-37), et Keskkonnaamet on eraldise 12 ebaseadusliku raiemahu kindlaksmääramisel tuginedes keskkonnaministri 16.01.2009 määrusele nr 2 (Metsa korraldamise juhend) arvestanud ka metsa inventeerimisel seatud tagavara määramise vea piiri 20%, mille lisamisel metsateatisega kavandatud raiemahule on loetud lubatud raiemahuks 6 tm. Kuna raiuti 14,1 tm, on kohtuväline menetleja ebaseaduslikuks raiemahuks lugenud 8,1 tm. Kohus peab põhjendatuks samast raiemahust lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel. Nagu kohus eespool tuvastas, esitas kinnistu omanik Vaseten OÜ eraldisel 12 sanitaarraie tegemiseks metsateatise mahus 5 tm. Seega on tegelikult raiutud metsamaterjali maht metsateatises märgitust tunduvalt suurem, ületades metsateatise kohaselt kavandatud mahtu veapiiri arvestades 8,1 tm võrra. Eraldisele 13 ei olnud taotletud metsateatist. Seega saab kogu raiemahtu 12,6 tm lugeda ebaseaduslikuks raieks, kuna raietöid tehti üldse ilma metsateatist esitamata. Tõendid ( tunnistajate ütlused, P.Jansoni kohtuvälises menetluses antud ütlused, objekti kontrollimise protokollis toodu) on kattuvad asjaolus, et 2020 maikuu alguses xxxxxxxxxx kinnistu eraldistel 12 ja 13 metsaraiet vahetult ei teostanud P.Janson ise, vaid seda tegid tema korraldusel raietöölised M. K. ja H.V. . Seega saab rääkida metsaraie teostamisest vahendlikult. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on menetlusalustele isikutele ette heitnud süüteo toimepanemist vahendlikult, tuleneb kohtu hinnangul ka väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud süüteo kirjeldusest. Menetlusalustele isikutele on ette heidetud raie korraldamist ja juhendamist. Asjas on muuhulgas vaidlus, milliseid korraldusi P.Janson raietöölistele andis. Kaitsja leiab, et P. Janson ega ka OÜ Vaseten ei saa vastutada väidetava ebaseadusliku raie teostamise eest, sest P. Janson ei andnud raietöid teostanud isikutele korraldusi raiuda metsateatisel lubatust rohkem. Tunnistaja H.V. ütlustest tuleneb, et raietöölistele näitas raieala kätte P.Janson, kes ka kirjeldas, milliseid puid raiuda ( jutt oli tuulekahjustusega puudest, sh pikali olevad ja poolviltused). P.Janson raietöölistele raiemahtu ei öelnud ega näidanud ka metsateatist. Tunnistaja H.V. ütlustest tuleneb, et tegelikult ei teadnud ta ka asjaolu, et kus milline eraldis paikneb, pidades ühel pool põldu olevat raieala üheks eraldiseks, kuigi tegelikult paiknes see kahel eraldisel (eraldised 12 ja 13). Et ta vaatas enne raiet vaatas koos raiemeestega ala üle ja selgitas raie põhimõtted, on kinnitanud P.Janson ka kohtuvälises menetluses antud ütlustes. Ka on ta kinnitanud, et eraldiste 12 ja 13 vahel ta looduses vahet ei teinud ning xxxxxxxxxx kinnistul tehtud raie on 10
(16)toimunud tema juhiste järgi. Ka on P.Janson kinnitanud, et tavaliselt märgib sanitaarraie mahuks pigem vähem kui rohkem, et metsateatist tagasi ei saadetaks. Nagu kohus eespool tuvastas, oli eraldistel 12 ja 13 lisaks kahjustatud puudele teatud ulatuses raiutud ka terveid puid. Tunnistaja H.V. on viidanud asjaolule, et osa kahjustatud puid olid poolviltused. On eluliselt usutav, et üksnes kändude ja 5.05.2020 raiekohas maas olnud puude alusel oli keskkonnaametnikel raske kui mitte võimatu kindlaks teha, kas langetatud puude hulgas oli ka nn poolviltu kasvanud puid, kuna selliste puude kändudel ja tüvedel võivad puududa silmnähtavad kahjustused. Et teatud juhtudel ( näiteks tuulemurru korral) on üksnes kännu järgi problemaatiline puu kahjustust hinnata, möönsid kohtuistungil ka tunnistajad A.H. ja H.P. . Lähtudes tunnistaja H.V. väidetust ( et P.Janson lubas raiuda ka nn poolviltuseid puid) ja P.Jansoni ütlustest ( et xxxxxxxxxx kinnistul tehtud raie oli toimunud tema juhiste järgi) saab kohtu arvates asuda seisukohale, et kogu xxxxxxxxxx kinnistu eraldistel 12 ja 13 faktiliselt tehtud raie ( nii tervete kui kahjustatud puude osas) oli toimunud P.Jansoni juhiste alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, mida tähendab süüteo vahendlik täideviimine valitsemisel ülekaaluka teadmisega. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. See eeldab aga vältimatult, et vahendlik täideviija näeb ette koosseisupärase teo kujunemise asjaolusid, tegutsedes seega tahtlikult (RKKKo 3-1-1-64-05). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et P.Janson raie korraldajana viis metsaraie vahendlikult täide raietööliste valitsemisega ülekaaluka teadmisega. Vahendlik täideviimine seisnes P.Jansoni poolt raietöölistele H.V. ja M.K. raiekoha ettenäitamises ja juhiste andmises, milliseid puid raiuda. xxxxxxxxxx kinnistu omaniku seadusliku esindajana oli üksnes P.Jansonile teada, millised metsateatised ja millises mahus on Keskkonnaametile esitatud, samuti kus ja kuidas kinnistul paiknevad erinevad eraldised. Kuna P.Janson eraldiste 12 ja 13 piire raiekoha ettenäitamisel kindlaks ei määranud ega avaldanud ka raietöölistele raiemahtusid ( rääkimata metsateatise üleandmisest), oli raietööde tegijatel ilmselge arusaam, et nad võivad raiuda puid mahus ja kohas nagu nad seda tegid. Saemehed arvasid, et langetavad õigeid puid, õiges kohas ja lubatud mahus.
§ 41
lg 1 p 1 kohaselt metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie.
§ 41
lg 7 järgi Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.
§ 41
lg 8-1 sätestab, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris.
§ 41
lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Eeltoodust tuleneb, et raiet (välja arvatud valgustusraie) võib metsas teha Keskkonnaametis registreeritud metsateatise alusel.
§ 41
lg 14 kohaselt võib metsateatist esitamata metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Käesoleval juhul on OÜ-le Vaseten kuuluval xxxxxxxxxx kinnistul ainuüksi vaidlusalustel eraldistel toimunud raie maht suurem kui 20 tm, samuti oli tehtud raiet ka eraldisel 22. Seega
§ 41lg 14 ei tule kohaldamisele, sest metsateatiseta lubatud raiemaht 20 tm xxxxxxxxxx kinnistul on juba ületatud. 11
(16)Keskkonnaministri 11.08.2017 määrusega nr 28 on kinnitatud „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ja tähtajad“ (edaspidi Kord). Korra § 1 lg 1 kohaselt metsateatisel esitatakse muuhulgas andmed kavandatava raieliigi (p 4) ja hinnangulise raiemahu (p 5) kohta. Nagu kohus juba eespool tuvastas, esitas metsateatised P.Janson OÜ Vaseten seadusliku esindajana. P.Jansoni kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt määras ta raiemahu eraldisel 12 kindlaks visuaalselt ja eraldisele 13 unustas P.Janson metsateatist taotleda. Kohus leiab, et Korra § 1 lg 1 p 5 sõnastusest ei saa järeldada, et metsateatises märgitud raiemaht sanitaarraie puhul üldse mingit tähtsust ei oma.
§ 31
lg 3 kohaselt sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 on kinnitatud „Metsa majandamise eeskiri “ (edaspidi Eeskiri). Eeskirja §-s 7 ongi loetelu puudest, milliseid võib sanitaarraie korras raiuda: surnud puud; väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puud; puud, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; tüvekahjuritest asustatud puud; puud, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puud; puud, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; kuused, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puud, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust; tormiheide, tormimurd ja tormi vaalitud puud ning lumemurd ja lume vaalitud puud; oma ülesande täitnud seemnepuid, mis ei ole säilikpuud. Seemnepuude ülesanne loetakse täidetuks, kui raiesmik on uuenenud; teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja süüteomenetluses ette heitnud asjaolu, et xxxxxxxxxx kinnistutel sanitaarraie tegemisel poleks kinni peetud
§ 31lg 3 ja Eeskirja § 7 nõuetest.
Metsateatise esitamist reguleeriv
§ 41paikneb metsaseaduse metsakaitset reguleerivas jaos.
Seega teenib metsateatise esitamise kohustus metsakaitse eesmärki. Kohtuvälise menetleja on kohtuvälises menetluses menetlusalustele isikutele ette heitnud metsaraie korraldamist eraldisel 12 metsateatises ülevas mahus ja eraldisel 13 ilma metsateatiseta, kvalifitseerides kohtuvälises menetluses ühe rikkumise ( eraldisel 12)
§ 68
sätete alusel ja teise rikkumise (eraldisel 13)
§ 70sätete alusel.
Samas
41 lg 13 rikkumisele on kohtuvälises menetluses viidatud üksnes eraldise 13 puhul.
§ 68
lg 1 kohaselt on ette nähtud vastutus metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest.
§ 68
lg 1 dispositsioon on blanketne, kuna selles ei ole määratletud ebaseadusliku metsaraie mõistet. Blanketse süüteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vt RKKKo 3-1-1-69-06, p 7). Käesoleval juhul seisneb menetlusaluste isikute teo ebaseaduslikkus väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse kohaselt selles, et P.Janson OÜ Vaseten seadusliku esindajana korraldas xxxxxxxxxx kinnistu eraldisel 12 sanitaarraie metsateatises lubatud 5 tm (veapiiri arvestades 6 tm) asemel 14,1 tm, eraldisel 13 üldse ilma metsateatist esitamata. Lubatud raiemahuks eraldise 12 puhul on kohtuväline menetleja lugenud Keskkonnaametile esitatud metsateatises kavandatud raiemahtu ühes veapiiriga ja seda ületavat (ilma metsateatiseta) raiemahtu on kohtuväline menetleja lugenud ebaseaduslikuks. Ühelegi seadusele või muule õigusaktile, millest sellise tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb, kohtuväline menetleja protokollis ega 12
(16)kaevatavas otsuses viidanud ei ole. Ilmselgelt ei saa selleks viiteks olla üksnes
§ 68lg 1, mis näeb ette vastutuse ebaseadusliku raie eest.
Seega on väärteoprotokoll kui kaevatav otsus eraldise 12 osas puudulik. Kohtuvälises menetluses esinevat puudust (blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata jätmine) arutas kohus pooltega ka kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja esindajad asusid kohtuistungil seisukohale, et olemasoleva süüteo kirjelduse alusel saab menetlusalustele isikutele ette heita
41 lg 13 rikkumist mõlema eraldise puhul. Kuna menetlusalused isikud on seisukohal, et pole niikuinii väärtegu toime pannud, kaitsja selles küsimuses oma seisukohta kohtuistungil avaldada ei soovinud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.03.2015 otsuses asjas 3-1-1-5-15 on selgitatud (punktis 9), et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Korduvalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumine viitamine väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt RKKKo 3-1-1-80-05 p 8; RKKKo 3-1-1-54-09 p 8.2). Menetlusalustele isikutele etteheidetava väärteo kirjeldus sisaldab andmeid xxxxxxxxxx kinnistu eraldise 12 kohta esitatud metsateatise, selles märgitud kavandatava raiemahu kui tegeliku raiemahu kohta. Kohtu arvates on üheselt arusaadav, millist tegu menetlusalustele isikutele ette heidetakse ja milles selle ebaseaduslikkus seisneb – menetlusalused isikud korraldasid sanitaarraie eraldisel 12 metsateatises märgitust suuremas mahus s.o 8,1 tm ulatuses ilma Keskkonnaametis registreeritud metsateatisteta. Menetlusalustele isikutele etteheidetava väärteo kirjeldus võimaldab rääkida võimalikust
§ 41lg 13 rikkumisest lisaks eraldisele 13 ka eraldise12 puhul.
Et raiet võib teha pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris, tuleneb
§-st 41 lg 13. Tuleb nentida, et mitte igasuguse raie puhul pole
§ 41lg 13 asjakohane.
Lageraie puhul näiteks (juhul kui muud lageraie nõuded on täidetud) ei sõltu metsateatises märgitud mahust lõppkokkuvõttes midagi. Metsateatises märgitud raiemaht on oluline just sanitaarraie puhul, kuna sanitaarraie korras raiutavad puud peavad vastama teatud tunnustele. Nagu kohus eespool tuvastas, on sellised tunnused loetletud „Metsa majandamise eeskirja “ §-s 7. Metsateatises märgitud raiemahu ületamine eraldisel 12 ja ilma metsateatist esitamata raie tegemine eraldisel 13 tõi kaasa olukorra, kus Keskkonnaamet ei saanud sellises mahus sanitaarraie lubatavust enne raie toimumist kontrollida. Nagu kohus eespool tuvastas, esitas kinnistu omanik Vaseten OÜ seaduslik esindaja Peter Janson metsateatise eraldisele 12 sanitaarraie tegemiseks mahus kokku 5 tm. Tegelikult raiuti metsamaterjali eraldisel 12 metsateatises märgitust rohkem, ületades metsateatise kohaselt kavandatud mahtu veapiiri arvestades 8,1 tm võrra. Eraldisel 13 teostati raietöid üldse ilma 13
(16)metsateatist esitamata. Korraldades mais 2020 Võru maakonnas Antsla vallas xxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx piiranguvööndis xxxxxxxxxx kinnistul eraldisel 12 sanitaarraie metsateatises lubatud 5 tm (veapiiri arvestades 6 tm) asemel mahus 14,1 tm ja eraldisel 13 metsateatist omamata, rikkus P.Janson kohtu hinnangul
§ 41lg 13. Riigikohus on asunud seisukohale, et Kar
S § 356 lg 1 (puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale) ei näe teo toimepanijana ette erilise isikutunnusega isikut, s.o näiteks kinnistu omanikku (RKKKo 3-1-1-66-10, p 9). Maakohtu arvates on see nii ka näiteks
§ 68korral.
Ent asjaolu valguses, et xxxxxxxxxx kinnistu omanik on OÜ Vaseten ja
§ 41
lg 13 näeb ette metsaomaniku kohustuse, tekib küsimus, kas OÜ Vaseten juhatuse liige P.Janson füüsilise isikuna üldse saab kanda vastutust
§ 41lg 13 rikkumise eest.
Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda üldjuhul seda, et sama kohustust oleks isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liige. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult (vt nt RKKKo 4-17-3766, p 15; RKKKo 4-16-5811, p 12). Keskkonnaseadustiku §-s 221 on sätestatud, et juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava muuhulgas metsaseadusest ning selle seadusega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Viidatud sättest tulenevalt kohus leiab, et OÜ Vaseten juhatuse liige P.Janson füüsilise isikuna saab kanda vastutust
§ 41lg 13 rikkumise eest.
Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud ka juriidilise isiku OÜ Vaseten vastutusele võtmise eeldused. Üks KarS § 14 lg-s 1 sätestatud karistamise eeldustest on see, et juriidilise isiku vastutus konkreetse süüteo eest peab olema seaduses ette nähtud (RKKKo 1-17-3371, p 85). Käesoleval juhul on see eeldus täidetud, kuna mõlemas kohtuvälises menetluses viidatud metsaseaduse sättes on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides ( RKKKo 4-19-2526, p 10). Peale selle on oluline, et väärteoprotokoll kajastaks andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi (RKKKo 4-19-2526, p 11). Käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastav füüsiline isik (juhatuse liige), samuti on märgitud, millise süüteo ta äriühingu huvides toime pani. Nagu kohus eespool tuvastas, kuulub xxxxxxxxxx kinnistu OÜ-le Vaseten. Vaidlusaluse metsaraie korraldas Peter Janson äriühingu seadusliku esindajana ilmselgelt äriühingu huvides. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (KKA tl 43-44) tõendab, et OÜ Vaseten tegevusala on metsakasvatus ja muu metsamajandamisega seonduv ning P.Janson on ainus juhatuse liige. Kuigi tunnistaja H.V. ütluste kohaselt soovisid saemehed saada küttepuid, toimus raie siiski mitte üksnes raietööliste huvides. P.Jansoni enda kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt esitas ta metsateatised sanitaarraiete tegemiseks xxxxxxxxxx kinnistul põhjusel, et esines tuule- ja tormimurdu, mistõttu soovis kinnistut korrastada. Isegi kui saemeestelt tuli initsiatiiv saada kinnistult küttepuid, kaasnes sellega kinnistu korrastamine, mis oli 14
(16)P.Jansoni ja OÜ Vaseten eesmärk. Tegelikult saemehed soovitud küttepuid puid ei saanudki. 15.05 2020 sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt metsamaterjali enam metsas ei olnud. Tunnistaja H.V. sõnul nemad puid ei saanud. Seega võib eeldada, et puidu realiseerimise korraldas kinnistu omanik, saades kasu ka puidu realiseerimisest. Kaevatavas otsuses on leitud, et P.Janson ja Vaseten OÜ on süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Kohtuvälises menetluses antud ütlustes kinnitab P.Janson, et eraldise 12 ja 13 vahet ta looduses ei teinud. Seega pidas ta võimalikuks, et lõigatakse ka eraldisel 13, mille kohta metsateatis puudus. Ka on ta kinnitanud, et tavaliselt märgib santaarraie mahuks pigem vähem, et metsateatist tagasi ei saadetaks. Nagu kohus eespool tuvastas, P.Janson raiemahtusid raietöölistele ei avaldanud ega eraldiste piire kätte ei näidanud. Selliselt tegutsedes P. Janson ja ühtlasi ka OÜ Vaseten möönsid, et puid raiutakse eraldisel 12 metsateatises märgitust rohkem ja eraldisel 13 üldse ilma metsateatiseta. Kohus leiab, et menetlusaluste isiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaevatava otsuse teinud kohtuväline menetleja on menetlusalused isikud süüdi tunnistanud kahe erineva metsaseaduse sätte alusel –
§ 68ja § 70.
Kohtu hinnangul on tegemist ühe süüteoga ja seda möönsid kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindajad. Kuna menetlusalused isikud on seisukohal, et pole niikuinii väärtegu toime pannud, kaitsja selles küsimuses oma seisukohta kohtuistungil avaldada ei soovinud. Kohus kvalifitseerib menetlusaluste isikute toimepandu metsa ebaseadusliku raiumisena
§ 68
sätete alusel P.Jansoni toimepandu
§ 68
lg 1 järgi ja OÜ Vaseten toimepandu
§ 68lg 2 järgi.
Raie ebaseaduslikkus seisneb eraldise 12 puhul raie teostamises metsateatises märgitust suuremas ulatuses ( s.o metsateatist ületavas osas sisuliselt metsateatiseta) ja eraldise 13 puhul raie teostamises metsateatist esitamata, millega menetlusalused isikud rikkusid
§ 41lg 13.
Kuna kaevatavas otsuses on menetlusalused isikud süüdi tunnistatud kahes erinevas süüteos, tuleb kaevatav otsus VTMS § 132 p 2 alusel osaliselt tühistada s.o menetlusaluste isikute süüdi tunnistamise ja karistamise osas metsaseaduse § 70 sätete alusel. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 68
lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ja § 68 lg 2 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 3200 eurot. Kaevatava otsusega on Vaseten OÜ-d karistatud
§ 68
lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot ja
§ 70lg 2 järgi rahatrahviga 300 eurot.
Peter Jansonit on karistatud
§ 68
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja
§ 70lg 1 järgi 30 trahviühikut, s.o 150 eurot.
Õige on kaebuses esitatud etteheide, et kohtuväline menetleja on P.Jansoni karistamisel
§ 70lg 1 järgi eksinud rahatrahvi summa kindlaksmääramisel. Tulenevalt Kar
S §-st 47 lg 1 vastab 30-le trahviühikule tõepoolest 120 eurot, mitte 150 eurot, nagu on märgitud kaevatavas otsuses. Kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvid on vastavate sanktsioonide keskmisest määrast väiksemad. Nagu kohus eespool leidis, on kohtuväline menetleja kohtu arvates menetlusalused isikud alusetult süüdi tunnistanud erinevate metsaseaduse sätete alusel ja mõistnud erinevad karistused. Kohus kvalifitseerib menetlusaluste isikute toimepandu üksnes
§ 68sätete alusel, mistõttu tuleb muuta ka kohtuvälise määratud karistust. Kohus 15
(16)peab põhjendatuks määrata sanktsioonide keskmist. karistuse menetlusalustele isikutele samuti alla
§ 68
Menetlusaluste isikute süüd vähendavad asjaolud, et ebaseadusliku raie maht on väike ja põhjustatud keskkonnakahju ei ole märkimisväärselt suur.
§ 68
järgi võib kvalifitseerida väga erinevaid süütegusid sh ka selliseid, millega kaasneb märkimisväärne keskkonnale tekitatud kahju, kuid mis jääb veel alla olulise kahju KarS § 12-1 p 1 mõttes. Kuna Keskkonnaamet on tuvastanud, et keskkonnale on põhjustatud kahju ainult eraldisel 12 summas 650,82 eurot 9 puu ebaseadusliku raiega. Samuti ei võimalda menetlusaluste isikute õiguskuulekas minevik süüd lugeda väga suureks. Karistusregistri teatistest (KKA tl 45-46 ) nähtuvalt ei ole menetlusalused isikud varem süütegusid toime pannud. Samas ei saa menetlusaluste isikute süüd ei saa lugeda ka väga väikseks, kuna nende poolt teostatud ebaseaduslik raie toimus rahvuspargis ja toimepandud teol on käesoleval juhul olnud siiski ka kahjulik tagajärg ( on põhjustatud keskkonnakahju). Menetlusaluste isikute karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud. Kohus peab põhjendatuks karistada P.Jansonit
§ 68
lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o 320 eurot ja Vaseten OÜ-d
§ 68lg 2 alusel rahatrahviga 800 eurot.
Menetlusalused isikud on esitanud taotluse valitud kaitsja tasu hüvitamiseks. Kohtuistungil esitatud kirjaliku taotluse (kohtutoimik tl 46-47) kohaselt on valitud kaitsja tasu kokku 2225 eurot (ilma käibemaksuta). Valitud kaitsja tasu ja kulu tõendavad advokaadibüroo arved (kohtutoimik tl 48-51 pöördel). VTMS § 23 sätestab, et menetlusalusele isikule hüvitatakse tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kuna kohus väärteomenetlust nimetatud alustel ei lõpeta, puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kohus jätab menetlusaluse isiku valitud kaitsja tasu tema enda kanda. Kuna kohus jätab menetlusaluse isiku kulu tema enda kanda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 16
(16)