Obsah (9)

§ 457§ 463§ 480§ 563§ 657§ 465§ 386§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 14.märts 2022.a, Tall

§-s 536 sätestatust. Kohus asus seisukohale, et käesolevat avaldust kohtus menetledes leidis tõendamist, et tegelik eesmärk, miks avaldaja esitas avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, on tema soov muuta kohtumäärusega kindlaks määratud isa ja lapse suhtlemise korda. Nimetatut kinnitab asjaolu, et esialgne kohtumäärus, millega kohus isa ja lapse suhtluskorra kindlaks määras, jõustus alles Tallinna Ringkonnakohtu 29.juuni 2021.a määrusega, kuid juba 06.septembril 2021.a esitas X kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks väitega, et isa ei täida kohtumäärust. Q sõnul X tal aga enne kohtumääruse jõustumist lapsega suhelda vastavalt kohtumäärusele ei lubanud. Seega esitas X kohtusse avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid tegelikult soovis selle avalduse kaudu vähendada isa aega lapsega koos olemiseks, mida kinnitab ka asjaolu, et X väidetel võiks isa kohtuda lapsega laupäeviti ja pühapäeviti kl 10-12:00 ja teisipäeviti ning 3 2-20-11148 neljapäeviti kl 17-18:30 mänguplatsil või mängutoas, kusjuures ema peaks olema lapsele nähtav ja kättesaadav ning lapse haiguse korral on isa ja lapse kohtumise alternatiiviks videokõne. 10. Kohtu hinnangul ei ole sellises mahus nagu X leiab isa ja lapse suhtlemine mõistlik olevat ega lapse huvides. Kohus on oma 25.jaanuari 2021.a määruses põhjendanud miks kohus pidas õigeks määrata suhtluskord kindlaks just nimetatud kohtumääruses määratud ulatuses. Üheks oluliseks asjaoluks oli ka see, et isa elab Maltal ja laps koos emaga Eestis ja isa peab käima Maltalt Eestisse lapsega suhtlema. 11. Kohus selgitas avaldajale, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele

§ 457

lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib

§ 463lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta.

Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu ja õiguskindluse. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus

§ 480

lg 1 teise lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt oluline. Muutus peab olema selline, millega kohtul asja läbivaatamise ja lahendamise ajal ei olnud objektiivselt võimalik arvestada. Arvestatavad on ainult sellised muudatused, millest teades teeks kohus vältimatult teistsuguse lahendi (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2018, lk 129). Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.

1. Tulenevalt sellest, et tõendatud ei ole, et Q oleks esialgset kohtumäärust rikkunud, vaid eelkirjeldatud asjaolud tõendavad, et X avalduse esitamise tingis soov vähendada isa ja lapse kohtumisi lepitusmenetluse läbiviimise kaudu, milleks puudub alus, tuleb X avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks rahuldamata jätta. Kuna kohus jätab X avalduse rahuldamata, jääb kehtima isa ja lapse vahel suhtluskord, mis oli kindlaks määratud Harju Maakohtu 25.jaanuari 2021.a kohtumäärusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus ning lapse vanust ja arengutaset arvestades määrata lepitusmenetlust lõpetavas kohtumääruses kindlaks isa ja lapse suhtluskord vastavalt menetlusdokumendis toodule.
3. Määruskaebus põhjendustest nähtuvalt ei ole vaidlustatud kohtumäärus piisavalt põhjendatud ning faktiliste väidete ja tõendite hindamisel on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud kohtulahendi langetamisel arvestamata mitmeid tuvastatud asjaolusid.
4. Kohtu poolt esialgselt määratud suhtlemiskord ei vasta lapse huvidele ega ole elulisi asjaolusid arvestades täidetav. Avalduse menetledes on selgunud, et lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord vajab täpsustamist ja reguleerimist sellisel kujul, et see oleks arusaadav, ilma igasuguse pingutuseta täidetav ja mõlema poole huvides. Suhtluskorra kehtestamisel tuleb määrata lapse ja lahuselava vanema kokkusaamiste viis, koht, sagedus, kestvus ja lapse üleandmise kord. Lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked.
5. Lapse suhtlemine isaga on enne avalduse esitamist toimunud vaid kord 3-4 kuu tagant. Lapse isa käib keskmiselt 1-2 nädalaks Eestis oma ema külastamas. Eestis käies tuleb isa ette 4 2-20-11148 teatamata avaldaja elukoha ukse taha ning nõuab, et ema võimaldaks tal kohe lapsega suhelda ning viia poeg pikemaks ajaks kodust ära. Lapse isa käitumine ja soovid ei arvesta lapse vanust, kujunenud päevakorda ega muid lapse huvisid. Lapse isa ei ole täitnud kohtumääruse punktis 3a määratud suhtluskorda, leides, et see on täiesti mittevajalik. Videoside ajal isa tegeles oma asjadega ja mõjus lapsele negatiivselt. Lapse isa ei oska ega soovi lapse emaga leppida, ei ole nõus lapse ema arvamust arvesse võtma ja esitab ainult ultimaatumeid.
6. Maakohtu esialgselt määratud suhtluskord on üldsõnaline ja vastuolus lapse huvidega. Lapsega suhtlemine peab olema seatud selliselt, et lapse elukorraldus oleks mõistlik. Laps ei taju Q isana, vaid aeg-ajalt ilmuva isikuna. Kohus määras suhtlemiskorra selliselt, et 3-aastane laps on sunnitud viibima temale võõra isikuga ema juuresolekuta ja peab ka selle isikuga ööbima kodust väljas. Lapse isal ei ole mingit kogemust lapse kasvatamisel, kuna lapse sünnist kuni menetluse alguseni kohtus isa lapsega vaid lühiajaliselt mitu korda 3-4 kuu tagant.
7. Maakohus ei võtnud arvesse, et menetluse kestel on leidnud kinnitamist, et vanemate vahelised erimeelsused esinevad ja on tõsised. Maakohus ei arvestanud lapse huvidega ja tegi selles osas lapse huvidega vastuolus oleva otsuse, millega jättis avalduse lepitusmenetluse kohaldamiseks rahuldamata.
8. Esialgselt määratud suhtluskorra alusel lapse isale oli antud võimalus suhelda oma lapsega kolme kuu jooksul (lapse ema juuresolekul) alates kohtumääruse jõustumisest eesmärgil teadvustada lapsele isa olemasolust ja sideme loomiseks. Lapse isa ei täitnud kohtumääruse nr 2-20-11148 punktis 3a määratud suhtluskorda, leides, et see on täiesti mittevajalik. Antud asjaolu on aluseks vanemate saatmiseks perenõustaja juurde

§ 563lg-te 3 ja 6 järgi.

1. Maakohus on jätnud hindamata asjas tähtsust omava tõendi, st laste psühholoogi JM kirjaliku arvamuse, milles psühholoog asus seisukohale, et kuna isa ei osalenud eriti lapse kasvatamises, siis on ilmne, et tuleks õppida vanemlikku käitumist ja mõnda aega kohtuda ainult ema või mõne täiskasvanu juuresolekul, keda laps võtab omaks. Laps vajab harjumiseks aega. Esialgu tuleks luua järkjärguline suhtlemiskord.
2. Maakohus jättis andmata hinnangu ka avaldaja poolt kohtule esitatud lapse päevakorra kohta, milles avaldaja toob esile, et ajutine suhtluskord (esialgse õiguskaitse korras kohaldatud suhtluskord) näitas, et see on lapse vanematele selge ja töötab hästi, kuid ei arvesta hooajaga. Samuti ajutine suhtluskord näitas, et optimaalne lapse jaoks ajavahemik mängu või jalutamise jaoks on kuni 1,5 tundi, sest 2-tunnine kohtumine isaga oli lapsele väsitav. Tuleb arvestada, et tööpäevadel laps väsib lasteaias. Seega tuleks määrata lapse ja isa kohtumised lapsele sobivatel tingimustel. Tuleb arvestada lapse valmisolekut isaga suhelda. Menetlusosaliste seisukohad
3. Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja rahuldada taotlus 13.oktoobri 2021.a maakohtu esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks ja rakendada esialgse õiguskaitse raames lapse ja isa suhtluskord vastavalt menetlusdokumendis toodule või muul kohtu poolt õigeks peetaval viisil. Kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole rikkunud tõendite hindamise ega muud kohustust. Puudutatud isik II hinnangul on kohus õigesti võtnud kokku menetluse jooksul tuvastatud asjaolud. Ema takistab lapse ja isa suhtlust ning üritab seda minimeerida. Isa ei ole kohtumäärust rikkunud. Kohus on õigesti leidnud, et ema tegelik soov on suhtlust vähendada, sh vältida ööbimise võimalust ja olukorda, kus laps ja isa veedaksid aega ema juuresolekuta, 5 2-20-11148 kohtuks isaga mõned tunnid nädalas ja viibiks isaga üksnes kolmandate isikute juuresolekul. See plaan toimib alates septembrist 2021.a, kuna jätkuvalt kehtib esialgse õiguskaitse määrus. Ema avaldus on vastuolus lapse huvidega. Isa hinnangul on suhtlemise kord selge. Probleemiks on ema käitumine ja tema poolt 25.jaanuari 2021.a määrusega pandud kohustuste mittetäitmine, mistõttu võiks kaaluda kohus sunnivahendi kasutamist lapse ema suhtes. Isa suhtles lapsega esialgse õiguskaitse raames sätestatud graafiku alusel ning põhiprobleemiks oli ema juuresolek, kuna ema takistas lapsega suhtlust maksimaalselt. Avaldaja ja puudutatud isiku II vahel on väga pingelised suhted. Menetluse edasine käik
4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldaja avaldus saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Määruskaebuse põhilise etteheite kohaselt puudus maakohtul seaduslik alus avaldaja avalduse rahuldamata jätmiseks, kuna asjaolusid arvestades tulnuks lepitusmenetlus läbi viia. Ringkonnakohus nõustub selle väitega põhimõtteliselt, mida põhjendab alljärgnevalt.
2. Iseenesest märkis maakohus vaidlustatud määruses õigesti, et avalduse läbivaatamisel tuleb lähtuda

§-st 563.

§ 563

lg 1 esimene lause sätestab, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul see, et lepitusmenetlus tuleb algatada alati, kui kohtusse pöördunud vanema avaldusest nähtuvalt on põhistatud, et teine vanem rikub suhtluskorda või raskendab selle täitmist.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tugines avaldaja maakohtule esitatud avalduses nii sellele, et puudutatud isik II rikub maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrusega määratud suhtluskorda kui raskendab selle täitmist. Sealjuures on avaldaja mh esile toonud, et puudutatud isik II ei arvesta lapse päevakavaga (II kd, tlk 2 pöördel).
2. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt järeldas maakohus, et puudutatud isik II ei ole maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrusega määratud suhtluskorda rikkunud, kuigi ei ole põhjendusi esitanud. Lisaks ei nähtu määruse põhjendustest ka seda, kas ja kui, siis kuidas kontrollis maakohus, et lepitusmenetluse algatamiseks ei esine ka teist

§ 563

lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldust ehk sisuliselt olukorda, et vanemad ei suuda suhtluskorra täitmisel kokkuleppele jõuda. Selliselt on maakohus rikkunud

§ 465lg 2 p-s 8 sätestatud määruse põhjendamiskohustust.

6 2-20-11148 29. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on asja materjalidest nähtuvalt igal juhul täidetud

§ 563lg 1 esimeses lauses sätestatud teine eeldus lepitusmenetluse läbiviimiseks.

1. Nimelt on puudutatud isik II vastuses avaldusele esile toonud, et kui on isa aeg lapsega, otsustab isa ise, kui palju aega ta pojaga veedab (II kd, tlk 19) ning esitanud vanemate kirjavahetuse, millest nähtub, et vanematel on põhimõtteliselt erinev arusaam sellest, kuidas veedab isa ühist aega lapsega. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku II poolt pakutud graafik perioodi 14.-26.oktoobri 2021.a kohta on vastuolus lapse päevarežiimiga ning avaldaja peaks olema isa ja lapse suhtlemisel juures (II kd, tlk 22), puudutatud isik II on aga arvamusel, et laps võib lasteaiast puududa ning suhtlus lapsega toimub ema juuresolekuta (II kd, tlk 21).
2. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi maakohtu 25.jaanuari 2021.a suhtluskorra määrusest (I kd, tlk 94-97) nähtuvalt jättis kohus isa ja lapse suhtlemise täpsemad ajad vanemate endi kokku leppida, sätestati mõlema vanema kohustusena siiski see, et vanem, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib, tagab lapsele eakohase päevakava, kinnipidamise päevarežiimist, samuti osavõtu haridusasutuse (nii lasteaia kui kooli) tegevusest ja huviringidest osavõtu (resolutsiooni p 3i). Arvestades eeltoodut ning avaldaja ja puudutatud isiku II eelviidatud kirjavahetust, järeldub, et vanematel puudub maakohtu määratud suhtluskorra punkti 3i) osas ühine arusaam ning avaldaja ja puudutatud isik II käsitlevad nimetatud kohustust erinevalt.
3. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud kirjavahetusest nähtuvalt ei ole vanematel üksmeelt ka maakohtu 25.jaanuari 2021.a määruse resolutsiooni punkt 3b), mis sätestas, et pärast 3 kuu möödumist määruse jõustumisest suhtleb isa lapsega ema juuresolekuta, täitmise osas. Arvestades kohtumäärus jõustumise aega, võis isa lapsega ema juuresolekuta suhtlema hakata alates 17.oktoobrist 2021.a. Kirjavahetusest nähtuvalt on aga selgelt näha, et avaldaja selle punkti täitmisega ei nõustu (II kd, tlk 21).
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades ainuüksi eelmärgitud erimeelsusi, tulnuks maakohtul lepitusmenetlus läbi viia. Ringkonnakohus osundab, et kohus

§ 563

järgi vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmisel tekkinud probleemide korral lepitusorgan, kes peab lepitama vanemaid lapsega suhtlemisel tekkinud probleemide lahendamisel ja aitama leida lahendusi kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks ning lapsega suhtlemise edasiseks korraldamiseks. Lepitusmenetluse esmane eesmärk on saavutada kohtumääruse nõuetekohane täitmine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.juuni 2010.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10, p 29). Maakohus on selles osas olnud põhimõttelises eksimuses ja asja ebaõigesti lahendanud. 34. Maakohus on avaldaja nõuded jätnud ka välja selgitamata. Arvestades määruskaebusega esitatud detailset suhtluskorra ettepanekut ning seda, et avaldaja on tuginenud muutunud asjaoludele, möönab ringkonnakohus, et praegusel juhul võib olla tegemist olukorraga, kus avaldaja on lisaks lepitusmenetluse algatamise avaldusele esitanud ka kestva toimega määruse muutmise avalduse

§ 480lg 1 teise lause mõttes, millele maakohus viitas vaidlustatud määruses.

Eelnev asjaolu ei ole ringkonnakohtu hinnangul avalduse uuel läbivaatamisel takistavaks, kuna maakohtul tuleb nagunii läbi viia seadusele vastav eelmenetlus. Ringkonnakohus osundab, et kohtupraktikas on peetud võimalikuks menetleda üheaegselt nii lepitusmenetluse algatamise avaldust kui kohtu määratud suhtluskorra muutmise avaldust ühes menetluses, kuivõrd see oleks kooskõlas nii

§-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega kui ka PKS § 143 lg-tes 1 ja 2 sätestatud lapse õiguste ja huvidega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.mai 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, p 12). 7 2-20-11148

1. Avalduse uuel menetlemisel tuleb maakohtul lisaks avaldaja nõuetele välja selgitada see, milles on vanematel jätkuvad erimeelsused seoses maakohtu 25.jaanuari 2021.a määruse täitmisega ja milline suhtluskord oleks lapse huvides. Arvestades, et puudutatud isik II elab Maltal ning käib lapsega Eestis suhtlemas üks kord 1,5-2 kuu vältel (I kd, tlk 95 pöördel, II kd, 111 lk pöördel), võib suhtluskorra täpsem reguleerimine olla raskendatud, kuid siiski mitte võimatu. Lapse huvides on, et ta saaks suhelda ka lahuselava vanemaga ning suhtlemiskord oleks selge, täidetav ja lapse elukorraldus ettenähtav. Praegu see nii ei ole, arvestades, et vanematel on kestvad erimeelsused maakohtu määratud suhtluskorra täitmisega seoses.
2. Kuivõrd avaldus saadetakse tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks menetlusökonoomiast lähtudes vastata muudele määruskaebuse väidetele.
3. Seoses avalduse uue läbi vaatamisega juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu, et kohtul tuleb mh lahendada ka puudutatud isiku II 19.jaanuari 2022.a menetlusdokumendis sisalduv taotlus 13.oktoobri 2021.a maakohtu määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse muutmiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks menetlusdokumendis toodule või kohtu poolt muul õigeks peetaval viisil, mille maakohus on enne määruskaebuse edastamist ringkonnakohtule ekslikult lahendamata jätnud.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt tuli eelnimetatud taotlus lahendada maakohtul, kuna tsiviilasi ei olnud taotluse esitamise hetkel veel ringkonnakohtu menetluses. 38. Lõpetuseks peab ringkonnakohus vajalikuks nii avaldajale kui puudutatud isikule II seoses maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrusega selgitada, et tulenevalt

§ 563

lg-test 1, 7 ja 6 ei ole enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, milles määratakse kindlaks lapsega suhtlemise kord, täitedokumendiks, st et see määrus ei ole sundtäidetav.

§ 563

lg 6 p-s 1 sätestatud sunnivahendite kasutamise võimalus tähendab, et

§ 563

lg 6 p 1 järgi tehtavas määruses võib kohus vanemat hoiatada, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks sama määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS § 179 järgi või teeks TMS § 183 lg 1 järgi kohtule ettepaneku võlgnikku trahvida (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.novembri 2009.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-09, p 13). Eelnevast tulenevalt on lepitusmenetluse läbiviimise üheks eesmärgiks ka täitedokumendi saamine, juhuks, kui vanem rikub kohtu määratud suhtluskorda. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 39. Kuna vaidlustatud määrus tühistatakse ja avaldus saadetakse uueks läbi vaatamiseks samale maakohtule, jätab ringkonnakohus

§ 173lg 3 teise lause kohaselt menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada.

40. Tulenevalt

§ 696

lg-st 3 ei ole käesolev määrus edasikaevatav, kuna ringkonnakohus ei tee menetlust lõpetavat lahendit (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.mai 2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 8