KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13796 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hag

§168

lg 4 ja 5 sätestavad, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kandnud tsiviilasjas 2-21-13796. Nimetatust tingitult palub hageja võtta vastu taotlused hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja seoses hagist loobumisega

§ 150

lg 2, p 2 alusel riigilõivu 1/2 ulatuses tagastamiseks summas 212,50 eurot.

§168

lg 4 ja 5 alusel palub hageja jätta hageja menetluskulud kostja kanda summas 470 eurot (hagi tagamise riigilõiv 50 eurot ja esindaja kulu 420 eurot). Hageja palub menetlus lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

1. 17.02.2022.a seisukohas viitab kostja, et on hageja taotlusega menetluse lõpetamiseks nõus. Küll aga leiab kostja, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud. Lepingulise esindaja kasutamine tervikuna võib olla põhjendamatu menetluskulu, kui menetlusosaline oleks ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma lepingulise esindaja abita, kasutades esindajana oma töötajat või teenistujat (3-2-1-177- 15,p14). Kostja leiab, et hagejal oleks olnud võimalik oma menetluslikud eesmärgid saavutada kasutades mõnda oma töötajat või teenistujat, kellel tulenevalt tööülesannetest on juriidilised teadmised. Käesoleval juhul on tegemist võlanõude mass sissenõudmisega, mis ei ole õiguslikult keerukas ning seetõttu jääb arusaamatuks vajadus kasutada välist õigusnõustajat hagi koostamisel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 6.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 2

§ 429

lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses loobumisega kooskõlas

§ 150lg 2 pga 2.

Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 212,50,00 eurot Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 9.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 212,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see samale kontole, millelt riigilõiv tasuti, st AS Plusplus Capital arveldusarvele EExxx. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

1. Hageja ning kostja on kohtule teavitanud, et kostja on tasunud:
2. Põhivõlgnevus: 2594,32 + 1281,90 = 3 876,22 EUR
3. Intressid: 113,10 + 170,70 = 283,80 EUR
4. Viivised summas: 834,16 + 254,16 = 1 088,33 EUR
5. Sissenõude kulu: 35 EUR
6. 50% Hageja poolt tasutud riigilõivust, ehk 212,50 EUR Seetõttu loobub hageja hagist.
7. Käesoleval juhul on hageja põhinõue ning kõrvalnõuded rahuldatud osaliselt peale hagiavalduse esitamist ning menetlusse võtmist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele. Hagejal on õigus ennast esindada lepingulise esindaja kaudu, seega ei ole kostja vastuväited menetluskuludele selles osas põhjendatud.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 470 eurot, millest 50 eurot on hagi tagamise riigilõiv ning 420 eurot esindajakulu.
9. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. On alust eeldada, et tegemist on standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot tund/käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kokku on kohtu 3

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 17.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seoses hagist loobumisega lõpetab kohus asja menetluse ning tühistab 06.09.2021.a seatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt kanti Äriregistrisse hageja PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806 kasuks keelumärge kostjale M. S.le (isikukood xxx) kuuluvale H OÜ (xxx) osakule väärtuses 250,00 eurot käsutamise keelamiseks. 18.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik 4