Obsah (6)

§ 2§ 249§ 251§ 108§ 109§ 175

3-21-2950 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2950 Määruse kuupäev ja koht 23.12.2021, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. S esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangl

) § 249 lg 2 kohaselt võib kohus peatada muu hulgas haldusakti kehtivuse vaid vaidemenetluse ajaks, mille esemeks on esialgse õiguskaitse taotluses mainitud haldusakt. Sellest tulenevalt saab kohus peatada Viru Vangla 15.12.2021 käskkirja nr 6-3/1118-1 kehtivuse ainult vaidemenetluse ajaks. Võttes arvesse eelpoolnimetatut tõlgendab kohus vastavalt

§ 2

lg-le 4 taotleja esialgse õiguskaitse taotlust kui taotlust, mis on esitatud Viru Vangla 15.12.2021 käskkirja nr 6-3/1118-1 kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajaks. Vastavalt

§ 249

lg-le 1 on esialgse õiguskaitse taotluse võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 15.12.2021 käskkirja nr 6-3/1118-1 peale vaide. Taotluses esitatud abinõu on asjakohane ja lubatav (

§ 251lg 1 p 1).

Taotluse esitamise eest on riigilõiv tasutud. Taotlus vastab vorminõuetele. Seega leiab kohus lõppkokkuvõttes, et esialgse õiguskaitse taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on lubatav. II 6.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus 7.
2. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib tekkida pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks võimatu või vähemalt raskendatud. 7.
3. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kohus selgitab, et Tartu Halduskohtu 16.11.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-2201 raames kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu on edasiulatuvaga, mitte tagasiulatuvaga jõuga. Teisisõnu oli kaebaja 2 3-21-2950 esialgse õiguskaitse raames tööle määramise 13.09.2021 käskkirja nr 6-2/624-1 kehtivuse peatamise tõttu töökohustusest ajutiselt vabastatud alates 16.11.2021 määruse jõustumisest ehk alates 16.11.
4. Seega, tuleb nõustuda Viru Vanglaga selles, et 15.11.2021 kehtis veel tööle määramise käskkiri ja kaebajal esines tööle asumise kohustus. 7.
5. Kohus ei nõustu vangla arvamusega, et Viru Vangla 15.12.2021 käskkirja nr 6-3/1118-1 saab mõjutada vangla vanglaametniku poolt antud korralduse või 13.09.2021 käskkirja nr 62/624-1 tühisus. Kohus selgitab, kui haldusasja 3-21-2201 raames tuvastatakse, et taotleja tööle määramine ei olnud tervislikel põhjustel põhjendatud, ei välista kohus, et selline asjaolu ei saa mingil juhul mõjutada Viru Vangla 15.12.2021 käskkirja nr 6-3/1118-1 õiguspärasust, kuna taotleja keeldus tööle asumast just tervislikel põhjustel. Seega nimetatud käskkirjade vahel on olemas seos. Nimelt juhul, kui haldusasja raames 3-21-2201 tuvastatakse, et taotlejal puudus tööle määramise seisuga tervislikel põhjusel töövõime, siis üldjuhul oli ta õigustatud tervislikel põhjustel tööst keelduda ka 15.11.2021 ning teda karistamine tööle asumise korralduse eiramise eest võiks olla vaatamata viimase tühisuse puudumisele õigusvastane. Riigikohtu Halduskolleegium on pidanud kinnipeetava keeldumist tööle asumast õigustatuks juhtudel, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervisele.1 Samas selgitab kohus, et tühistamine on haldusakti kehtivuse kõrvaldamine algusest peale (ex tunc). Tühistamisotsuse tagajärjel muutuvad tühistatud haldusakti alusel antud täiendavad haldusaktid ja tehtud toimingud alusetuks, sh õigusvastaseks. Haldusasjas nr 3-21-2201 tekkis kohtul olemasolevate tõendite põhjal põhjendatud kahtlus taotleja töövõimelisuse osas, mistõttu pidas kohus põhjendatuks sisuliselt peatada taotleja töökohustuse alates 16.11.2021, et vältida kaebajale võimalike pöördumatute kahjulike tagajärgede tekitamist. Sellel põhjusel ei nõustu kohus vanglaga, et haldusasja menetlusel nr 3-21-2201 puudub seos Viru Vangla 15.12.2021 käskkirjaga nr 63/1118-1 ja antud juhul on oluline vaid vanglaametniku korralduse ja 13.09.2021 käskkirja tühisus. 7.
6. Antud juhul on vaidluse all Viru Vangla 15.12.2021 käskkiri nr 6-3/1118-1 ning taotlejale võimalik negatiivne tagajärg selle käskkirja kehtivuse peatamata jätmise korral on kartserisse paigutamisega kaasnev täiendav õiguste piirang (eelkõige lubatud liikumisvabaduse osas). Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud ja põhjendatud kohtule, miks tema arvates ei ole eelpoolkirjeldatud negatiivne tagajärg heastatav näiteks 15.12.2021 käskkirja nr 6-3/1118-1 kehtetuks tunnistamise korral vaidemenetluses või tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise korral halduskohtumenetluses rahalise hüvitise väljamaksmisega jne. Puuduvad ka muud põhjendused, miks taotleja arvates ei tohiks teda kartserisse paigutada (vastunäidustatud üksikvangistus jne). Tartu Ringkonnakohus on analoogses kohtuasjas leidnud, et taotlejal on võimalik hiljem oma õigusi kaitsta nõudes alusetu distsiplinaarkaristusega tekitatud kahju hüvitamist.2 Riigikohtu praktika selles küsimuses veel puudub. Eelnevat arvestades leiab kohus, et S. S ilei esine esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Juhul, kui Viru Vangla 15.12.2021 käskkiri nr 6-3/1118-1 osutub vaidemenetluses või hilisemas halduskohtumenetluses õigusvastaseks, saab taotleja nõuda õigusvastaselt kartseris viibitud aja eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väide, et 15.11.2021 tööle asumise korralduse andmise tagajärjel haigestus ta COVID-19-sse ei ole kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse läbivaatamisel asjakohane. Kohtule teadaolevatel andmetel ei kohusta vangla kaebajat alates 16.11.2021 täitma töökohustusi. 7.
7. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 1 RKHKo 3-3-1-53-14, p 13 2 TrtRKm 3-21-2506, p
8. 3 3-21-2950
9. Taotleja on pöördunud kohtusse ainult esialgse õiguskaitse taotlusega. Seega käesoleva määrusega taotluse rahuldamata jätmise näol on tegemist menetlust lõpetava lahendiga. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada

§ 108

ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Viru Vangla ei taotlenud kohtult taotlejalt menetluskulude väljamõistmist. Juhindudes

§ 109lg-st 1, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

9. Vastavalt

§ 175lg-le 3 asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt) 4