Obsah (8)

§ 184§ 74§ 75§ 831§ 73§ 61§ 16§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 19. novembril 2021 Kriminaalasja number 1-20-917 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Andrei

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 7.

aprilli

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Viru Ringkonnaprokuratuur, eriasjade prokurör Antti Aitsen Teised apellatsioonimenetluse pooled  süüdistatav Andrei Grigorjev, 38108152238; elukoht: XXX;  kaitsja advokaat Igor Belugin isikukood:  süüdistatav Nadežda Grigorjeva, 45112222225; elukoht: XXX  kaitsja advokaat Irina Gromtsev isikukood  süüdistatav Grigori Pankov, 38312232232; elukoht: XXX  kaitsja advokaat Andrei Matvejev isikukood: Asja läbivaatamise viis kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus osaliselt: 1.
5. Andrei Grigorjevi süüditunnistamises

§ 184lg 2 p 1 järgi; 1.2.

Nadežda Grigorjeva õigeksmõistmises D.J. ile narkootilise aine edasiandmises; 1 1.

1. Grigori Pankovile mõistetud karistuses; 1.
2. Andrei Grigorjevilt, Nadežda Grigorjevalt ja Grigori Pankovilt vara konfiskeerimata jätmises, Andrei Grigorjevile ja Nadežda Grigorjevale sularaha tagastamises ja raha aresti alt vabastamises; 1.
3. Andrei Grigorjevi, Nadežda Grigorjeva, Grigori Pankovi ja Tatjana Grigorjeva menetluskulude osas.
4. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
5. Tunnistada Andrei Grigorjev süüdi

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi, jättes maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata.

2.2. Karistada Grigori Pankovi

§ 184

lg 2 p 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega, millest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2019 – 14.09.2019 ja 08.10.2019 – 08.02.2019, s.o 4 kuud 3 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. 2.3.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et Grigori Pankovile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja määratavat kohustust.

2.4. Määrata Grigori Pankovile

§ 75

lg 2 p-s 21 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 2.5.

§ 75

lg 1 alusel on Grigori Pankov ja Andrei Grigorjev kohustatud katseajal järgima järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, mis on märgitud otsuses isikuandmetes; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.6.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida Nadežda Grigorjevalt tahtliku süüteoga saadud varana 460 eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 04.12.

1. a määrusega ja kantud Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole a/a EE932200221023778606, viitenumber on
2. 2.
3. Välja mõista Nadežda Grigorjevalt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamisel 8280 eurot. Jätta asendusnõude tagamiseks aresti alla Nadežda Grigorjevalt Viru Maakohtu 04.12.

1. a määrusega arestitud 660 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole a/a EE932200221023778606, viitenumber on
2. 2.8.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida Andrei Grigorjevilt tahtliku süüteoga saadud varana 330 eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 04.12.

1. a määrusega ja kantud Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole a/a EE932200221023778606, viitenumber 2 on
2. 2.
3. Välja mõista Andrei Grigorjevilt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamisel 8410 eurot. Jätta asendusnõude tagamiseks aresti alla Andrei Grigorjevilt Viru Maakohtu 04.12.

1. a määrusega arestitud 240 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole a/a EE932200221023778606, viitenumber on
2. 2.
3. Välja mõista Grigori Pankovilt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise korras 8740 eurot. 2.

1. Mõista Nadežda Grigorjevalt menetluskuludena välja sundraha osa 730 eurot ja muud menetluskulud 4015 eurot 40 senti. Ülejäänud osa Nadežda Grigorjeva menetluskuludest, s.o 4745 eurot 40 senti, sh sundraha osa 730 eurot, jätta riigi kanda. 2.
2. Nadežda Grigorjevalt väljamõistetud menetluskulu 4745 euro 40 sendi tasumine määrata tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.
3. Mõista Andrei Grigorjevilt menetluskuludena välja sundraha 1460 ja muud menetluskulud 6573 eurot 56 senti. Ülejäänud osa Andrei Grigorjevi menetluskuludest, s.o 6573 eurot 56 senti jätta riigi kanda. 2.
4. Andrei Grigorjevilt väljamõistetud menetluskulu 8033 eurot 56 senti määrata tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.
5. Mõista Grigori Pankovilt menetluskuludena välja sundraha 1460 eurot ja muud menetluskulud 3225 eurot 30 senti. Ülejäänud osa Grigori Pankovi menetluskuludest, s.o 2786 eurot 30 senti jätta riigi kanda. 2.
6. Grigori Pankovilt väljamõistetud menetluskulu 4685 euro 30 senti määrata tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.
7. Lugeda Tatjana Grigorjeva menetluskulude hulka ekspertiisitasu 114 eurot, mis jätta KrMS § 181 alusel riigi kanda koos maakohtu menetluses määratud kaitsjatasuga 3257 eurot 40 senti.
8. Muus osas jätta Viru Maakohtu
9. aprilli
10. a otsus muutmata, kuid täiendada seda ringkonnakohtu otsuse alapunktides I, II ja III toodud põhistustega.
11. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitseni apellatsioon rahuldada osaliselt.
12. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillari Narva osakonna kaudu 518 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 86 eurot 40 senti, advokaat Andrei Matvejevi poolt süüdistatavale Grigori Pankovile määratud korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.
13. Jätta Andrei Grigorjevi apellatsioonimenetluse kulu 518 eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja 3 kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS
14. Andrei Grigorjevile, Nadežda Grigorjevale, Grigori Pankovile ja Tatjana Grigorjevale esitati süüdistus selles, et nemad, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid ajavahemikul 2015 kuni 06.09.2019, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis tegelesid ebaseaduslikult narkootilise aine kanepi suures koguses käitlemisega (omandamine, valdamine, vahendamine, pakkimine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule) Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas XXX ja XXX tänavatel. 1.
15. Ajavahemikul 2015 kuni 27.06.2019 tuvastamata asjaoludel leppisid G. Pankov, A. Grigorjev ja N. Grigorjeva kokku, et hakkavad isikute grupis Kohtla-Järve linnas käitlema ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit suures koguses. G. Pankovi ülesandeks grupis oli hankida kanepit ning edastada aine A. Grigorjevile ja N. Grigorjevale. A. Grigorjevi, T. Grigorjeva ja N. Grigorjeva ülesandeks oli G. Pankovilt saadud kanepit hoida oma elukohtades ning A. Grigorjev ja N. Grigorjeva, kasutades Kohtla-Järve linnas XXX (A. Grigorjev) ja XXX (N. Grigorjeva) korterites olevaid digitaalkaale ja minigripp kilekotte, pakkisid aine kilekottidesse 0,33 grammi kaupa doosideks. A. Grigorjev ja N. Grigorjeva müüsid oma elukohtadest kanepit dooside kaupa narkosõltlastele hinnaga 10 eurot 1 doos (minigripp kilekott). Vastavalt grupi sisesele kokkuleppele jätsid A. Grigorjev ja N. Grigorjeva 25% kanepi müügist saadud rahast endale ning 75% kanepi müügist saadud rahast edastasid G. Pankovile, kes omakorda hankis uue koguse kanepit, et Grigorjevid saaksid seda edasi müüa. Eelpool toodud moel omandas G. Pankov tuvastamata isikult ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 ning andis Kohtla-Järve linnas ise või tuvastamata isikute kaudu A. Grigorjevile, T. Grigorjevale ja N. Grigorjevale üle mitte vähem kui 21-l korral suures koguses (s.o üle 10 doosi) kanepit kokku mitte vähem kui 2293,1 grammi, s.o ca 6879 doosi, mida A. Grigorjev, T. Grigorjeva ja N. Grigorjeva hoidsid oma elukohtades XXX (A. Grigorjev, T. Grigorjeva) ja XXX (N. Grigorjeva). 1.
16. Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 käitlesid (s.o omandasid, valdasid, vahendasid, pakkisid, tasu eest või tasuta tarnisid kolmandale isikule) G. Pankov, A. Grigorjev, T. Grigorjeva ja N. Grigorjeva ebaseaduslikult mitte vähem kui 2293,1 grammi kanepit 68 793 euro väärtuses. A. Grigorjev, T. Grigorjeva ja N. Grigorjeva jõudsid antud ajavahemikus kanepi müümisega teenida mitte vähem kui 16 553,33 eurot kriminaaltulu ning G. Pankov 44 590 eurot kriminaaltulu (ca 255 grammi kanepit 7650 euro väärtuses, mis oli ära võetud läbiotsimiste käigus, jäi müümata). 1.
17. G. Pankovi poolt saadud kanepit käitlesid A. Grigorjev, T. Grigorjeva ja N. Grigorjeva järgmisel moel. Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 A. Grigorjev ja N. Grigorjeva müüsid Kohtla-Järvel XXX ja XXX majade juures kanepit tuvastamata isikutele hinnaga 10 eurot doos. Peale selle kohtueelses menetluses kindlaks tegemata asjaoludel ajavahemikus alates 2015 kuni 06.09.2019 A. Grigorjev edastas G. Pankovilt saadud kanepit korduvalt N. Grigorjevale, muuhulgas:  tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12.05 – 43,38 g kanepit, mille N. Grigorjeva pakkis kilekotti ning antud pakend oli tuvastamata asjaoludel edastatud mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12.05 D.J. ile. 4  ajavahemikul 24.03.2019 kuni 22.07.2019 – vähemalt 6 doosi kanepit.  ajavahemikul 08.08.2019 kuni 15.08.2019 – vähemalt 13 doosi kanepit.  ajavahemikus 23.08.2019 kuni 05.09.2019 – vähemalt 5 doosi kanepit.  täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kella 18.52 – 10,71 grammi kanepit (THC sisaldus 15-17%), mis oli äravõetud 06.09.2019 N. Grigorjeva elukoha, aadressil XXX , Kohtla-Järve, läbiotsimise käigus. Peale selle ajavahemikus 01.10.2018 kuni 06.09.2019 A. Grigorjev ja N. Grigorjeva müüsid A.R. ile kanepit 1-2 korda nädalas 1-2 doosi kaupa, kokku 48-192 doosi, s.o 16 - 64 grammi, hinnaga 10 eurot doos ning teenisid 480 - 1920 eurot (arvestusega 1 doos = 0,33 g). Samuti tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kell 18.52, andis G. Pankov ise või tuvastamata isiku vahendusel A. Grigorjevile mitte vähem kui 244,71 grammi kanepit (THC sisaldus 12-21%, piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 245-489 tavalisele inimesele), mida A. Grigorjev hoidis ja valdas koos T. Grigorjevaga doosideks jagamiseks, pakendamiseks ja edasimüümiseks nende elukohas XXX , Kohtla-Järve. Läbiotsimise käigul avastatud ja äravõetud 244,71 g kanepi müügiga A. Grigorjev, T. Grigorjeva ja N. Grigorjeva kavatsesid teenida kriminaaltulu vähemalt 7 350 (244,71⁓245 x 3 x 10 = 7 350) eurot (arvestusega 1 gramm = 3 doosi = 30 eurot). 1.
18. Lisaks süüdistatakse N. Grigorjevat selles, et tema hoidis A. Grigorjevi käest saadud ainet oma elukohas Kohtla-Järvel XXX korteris ning vähemalt 25 doosi müüs tuvastamata isikutele. 1.
19. Lisaks süüdistatakse A. Grigorjevit ja G. Pankovi selles, et ajavahemikul 12.04.2019 kuni 08.08.2019 A. Grigorjev müüs oma elukohast Kohtla-Järve, XXX mitte vähem kui 27 doosi ehk 8,91 g (arvestusega 1 doos = 0,33 g) kanepit:  ajavahemikus 12.04.2019 kuni 23.07.2019 tuvastamata isikutele – vähemalt 25 doosi kanepit.  ajavahemikus 01.08.2019 kuni 08.08.2019 tuvastamata isikutele – vähemalt 2 doosi kanepit. 1.
20. Veel süüdistatakse A. Grigorjevit selles, et tema omandas tuvastamata ajal ja asjaoludel heroiini, fentanüüli, 3- metüülfentanüüli segu kaaluga 0,99 g (piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 161-327 tavalisele inimesele), mis sisaldab 0,0029 g heroiini (diatsetüülmorfiin, piisab narkojoobe tekitamiseks kuni 1 inimesele), 0,00029 g fentanüüli (piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 1-6 tavalisele inimesele) ja 0,0016 g 3-metüülfentanüüli (piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 160-320 tavalisele inimesele) ning hoidis narkootiliste ainete segu oma elukohas Kohtla-Järvel XXX korteris kuni aine 06.09.2019 toimunud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitav heroiini (diatsetüülmorfiini) annus on tavaliselt 30–160 mg (keskmiselt 100 mg), fentanüüli 0,5–2 mg, 3-metüülfentanüüli 0,05–0,1 mg ning kanepiõisikuid (marihuaanat) umbes 5–10 g. MAAKOHTU OTSUS
21. Viru Maakohus tegi 07.04.
22. a järgmise otsuse. 5 2.
23. Maakohus mõistis A. Grigorjevi süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistas teda 4 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvas tema eelvangistuses viibitud aja 5 kuud 21 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud 9 päeva vangistust. Maakohus kohaldas mõistetud vangistust

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi, määrates A.

Grigorjevile 4 aasta pikkuse katseaja ja

§ 75lg 2 p-s 21 sätestatud kohustuse.

2.

1. Maakohus mõistis N. Grigorjeva õigeks kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu D. Janšukile narkootilise aine edasiandmises
2. aastal. Samas tunnistas maakohus N. Grigorjeva süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistas teda 3 aasta pikkuse vangistusega tingimisi

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga.

2.3. Maakohus mõistis G. Pankovi süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistas teda, kohaldades

§ 61

lg-t 1, 1 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvestas tema eelvangistuses viibitud aja 4 kuud 3 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 7 kuud 27 päeva

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga.

2.4. Maakohus mõistis T. Grigorjeva

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks kuriteo tõendamatuse tõttu.

Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Apelleeritud osas on maakohtu põhjendused kokkuvõtlikult järgmised. Nadežda Grigorjeva poolt D.J. ile kanepi edasiandmine

1. Esmalt analüüsis maakohus N. Grigorjeva poolt D.J. ile kanepi edastamist tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 18.09.
2. Maakohus leidis, et see ei ole N. Grigorjevale jätkuvas narkootilise aine käitlemises esitatud süüdistuse osaks. N. Grigorjeva tuleb selles õigeks mõista, kuna ei ole tõendatud, et ta on nimetatud teo toime pannud.
3. D.J. ki ei ole selles episoodis üle kuulatud. N. Grigorjeva kohtuistungil ütlusi ei andnud. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (06.09.2019 ja 12.12.2019) selgitas N. Grigorjeva, et D.J. i nimelist isikut tema ei tunne. Seda süüdistatava väidet ei ole millegagi ümber lükatud.
4. Maakohus leidis, et 16.12.
5. a jälitusprotokoll (kõned 12.03.2018 kl 10:34, 27.03.2018 kl 16:33, 19:22 ja 23:47, 04.05.2018 kl 20:07, 19.07.2018 kl 11:02) ei tõenda D.J. i, N. Grigorjeva ja G. Pankovi vahelist narkootiliste ainete käitlemist. Jälitusprotokollist selgub, et D.J. ja G. Pankov kasutavad telefoni selleks, et pidada sidet ja kokku leppida kohtumisi, mitte et rääkida pikemalt ja konkreetsemalt oma asjadest (18.07.2018 kl 12:27, 12:51; 19.07.2018 kl 11:02, 20,49; 20.07.2018 kl 10:02 jne). Pealtkuulamine kestis alates 12.03.2018 kuni 04.09.2018, seda peaaegu 6 kuud. Selle ajavahemiku kestel mainiti kõnes ühel N. Grigorjevat – 19.07.2018 kl 11:02 – kui D.J. tundis huvi, millega G. Pankov tegeleb. Järelikult see kõne ei kinnita kuidagi G. Pankovi, N. Grigorjeva ja D.J. i vahelist seost narkootiliste ainete käitlemisel.
6. D.J. suhtles
7. a süüdistatava G. Pankoviga, kes ei eita, et D.J. on tema tuttav lapsepõlvest, kellega suhtlesid erinevatel teemadel telefonitsi ja isiklikult kohtudes. D.J. i kriminaalasjas tema sõiduki läbiotsimisel 18.09.2018 avastati minigrippkilekott ainega kaaluga 52,17 g, milles oli 43,38 g kanepit. DNA ekspertiisiaktist 18E-GE0951nähtub, et minigrippkilekotilt võetud proovis A183480 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja selles segaprofiilis peamine DNA profiil langes kokku N. Grigorjeva DNA profiiliga. Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et süüdistuse kohaselt tänavadiileri rollis esinev N. Grigorjeva kindlustas kanepi kogustega D.J. ki, kelle valduses oli korraga suur hulk 6 erinevaid ja kalleid aineid (erinevad fentanüülid).
8. Maakohus leidis, et G. Pankovi narkootiliste ainete käitlemise kohta
9. aastal puuduvad tõendid, mille alusel saaks jaatada sellist skeemi, et G. Pankov tarnis ainet N. Grigorjevale (kas isiklikult või kolmanda isiku kaudu), N. Grigorjeva omakorda edastas aine D.J. ile. Selline väide on loogikavastane. D.J. ja G. Pankov suhtlesid 2018 vahetult ega vajanud narkokäitlemiseks sellist vahendajat nagu N. Grigorjeva. Juhul, kui G. Pankov oleks olnud tarnija rollis (samal ajal olles D.J. i lapsepõlve tuttav), puuduks tal vajadus edastada aine algul N. Grigorjevale, et too omakorda edastaks selle D.J. ile.
10. Seega ainukeseks tõendiks N. Grigorjeva suhtes on temalt pärinev bioloogiline materjal minigrippkilekotil, milles oli 43,38 g kanepit ja mis avastati D.J. i sõidukist 18.09.
11. Maakohus leidis, et isikult pärineva bioloogilise materjali esinemine objektil võib olla tingitud paljudest erinevatest asjaoludest. Antud juhul ei ole teada, mis bioloogiline materjal see on – veri, higi, naharasv, sülejäljed, uriin jne. Maakohus leidis, et ainult N. Grigorjeva bioloogilise materjali esinemine kilekotil ei anna piisavalt alust järelduseks, et N. Grigorjeva edastas kilekoti narkootilise ainega D.J. ile.
12. Kilekotilt avastati mitme isiku bioloogiline materjal. Selles on eristatav peamine DNAprofiil, mis pärines N. Grigorjevalt. Peamine profiil tähendab, et segaprofiilis on eristuv ühe isiku profiil, mille alleelid on selgelt tugevamalt väljendunud kui teiste isikute alleelid. Maakohus leidis, et eksperdiarvamusest on tuletatav fakt, et kilekotiga oli kontaktis kas N. Grigorjeva ja veel muud isikud ja/või kilekott oli kontaktis objektiga, millel oli bioloogiline materjal N. Grigorjevalt ja teistelt isikutelt. Isegi kui arvata, et kilekott oli kunagi N. Grigorjeva kehaga kokkupuutumises (näiteks käes), ei saa sellelt tuletada, et kilekotis oli narkootiline aine kanep, mille N. Grigorjeva edastas D.J. ile. Ülaltoodust lähtudes jõudis maakohus järeldusele, et nimetatud tõend, DNA ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamus N. Grigorjeva bioloogilise materjali esinemise osas ei võimalda jõuda järelduseni, et N. Grigorjeva käitles kanepit.
13. Veel leidis maakohus, viidates mitmetele Riigikohtu lahenditele, et mainitud DNA ekspertiisi puhul on tegemist ainukese kaudse tõendiga, et N. Grigorjeva edastas narkootilist ainet D.J. ile. Pikaajalise kohtupraktika tulemusel on välja kujunenud seisukoht, et reeglina ühe kaudse tõendi alusel ei ole võimalik tõendamiseseme asjaolude kogumit tõendada. Selles episoodis kuulub N. Grigorjeva õigeksmõistmisele, kuna ei ole tõendatud, et nimetatud teo on toimepannud N. Grigorjeva. A. Grigorjevi, N. Grigorjeva (v.a D.J. ile edasiandmine) ja G. Pankovi süüdistus
14. Maakohus leidis, et objektiivsete tõenditega on tuvastatud järgmine asjaolude kogum. 06.09.2019 läbiotsimise protokollist nähtub, et samal päeval teostati läbiotsimine süüdistatavate A. ja T. Grigorjevite elukohas XXX , Kohtla-Järve. Vannitoast vanni alt avastati ämber, milles on kilekott Araxes, milles on kolm väiksemat kilekotti, kilekottides on rohekas taimne aine – 35 g, 56 g ja 57 g. Viimases 57 g –ga kilekotis on 5 kilekotti, milles ainet on 53 g. Ülejäänud 2 kilekotis on väiksemad kilekotid taimse ainega koos suurema kilekotiga Araxes. Vanni alt avastati kilekott kirjega Maxima, mille sees on plastikust toidukarp, mille sees on kilekott taimse roheka ainega 105 g. Elutoas telelauasahtlitest avastati kaks digitaalset kaalu ja hulk kilekotikesi, arvutilauasahtlist kummikindad, digitaalne kaal sularaha 130 eurot ja taimne rohekat värvi aine 6 g. Topsis on 3 kilekotti taimse rohekat värvi ainega, eraldi kilekott. Sama sahtli all olevast tühimikust avastati 2 kilekotti aine jääkidega, kaks karpi kilekotikestega. Kapis 7 seifist leiti purk kilekotikesega, milles on kristalliline aine. Samas seifis on 2 kilekotti taimse rohekat värvi ainega 23 g, tühjad kilekotikesed, sularaha 200 eurot.
15. 06.09.2019 teostati läbiotsimise N. Grigorjeva elukohas XXX Kohtla-Järve. N. Grigorjeva andis vabatahtlikult välja 7 kilekotikest taimse rohekat värvi ainega, mis olid tema taskus (4 g). Samuti andis ta välja 36 kilekotikest taimse rohekat värvi ainega kaaluga 20 g, mis asus toas diivanil padja all. Lisaks avastati ja võeti ära tühjad kilekotid, digitaalkaal, sularaha 460 eurot ja 660 eurot, märkmik. Fototabelitest on näha, et aine oli pakendatuna annustena minigrippkilekottidesse.
16. Läbiotsimiste käigus avastatud ained ja objektid suunati ekspertiisi ning ekspertiisiaktist on näha A. ja T. Grigorjevite elukohast leitud aine ja objektide osas, et pakendis 1 on kanepiõisikud 47,90 g, THC sisaldusega 17%; pakendis 2 on kanepiõisikud 77,63 g, THC sisaldusega 18%; pakendis 3 kanepiõisikud 94,36 g, THC sisaldusega 12%; pakendis 15 kanepiõisikud 19,43 g, THC sisaldusega 15%; kolmel digitaalkaalul on kanepi jäljed ja digikaalul on lisaks amfetamiini jäljed; pakendis 12 on kanepiõisikud 0,8 g, THC sisaldusega 20% ja kanepiõisikud 4,59 g , THC sisaldusega 21%; pakendis 13 on ühel kilekotil amfetamiini jäljed, teisel kilekotil ei ole avastatud ning pakendis 14 kilekotis on pulber 0,99 g, mis sisaldab, 0,0029 g heroiini, 0,00029 g fentanüüli ja 0,0016 g metüülfentanüüli ja tõenäoliselt veel muu aine. N. Grigorjeva juurest ja elukohast avastatud aine ja objekti osas, et kanepiõisikud 1,64 g, THC sisaldusega 17%; kanepiõisikud 9,07 g, THC sisaldusega 15% ja digikaalul on kanepi jäljed.
17. Kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nähtub, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 5-10 g kanepiõisikuist, seega Grigorjevite elukohtadest avastatud aine kogusest 255,42 g, piisab narkojoobe tekitamiseks 255-511 inimesele. Pulbri kogusest 0,99 g, milles on 0,0029 g heroiini, 0,00029 g fentanüüli ja 0,0016 g 3-metüülfentanüüli, piisab narkojoobe tekitamiseks 161-327 inimesele. Läbiotsimisprotokollide, narkootilise aine ekspertiisiakti ja kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 06.09.2019 oli T. ja A. Grigorjevite elukohas hoiul narkootiline aine kanep koguses 244,71 g, mis oleks piisav rohkem kui 10 isikule narkojoobe tekitamiseks (järgus 245-501 inimesele) ehk suures koguses; lisaks nende elukohas oli hoiul heroiini-fentanüüli-3metüülfentanüüli ja muu narkootilise aine segu, mille kogusest (0,0016 g 3-metüülfentanüüli) oli piisav rohkem kui 10 isikule (161-327 inimesele) narkojoobe tekitamiseks ehk suures koguses NPALS § 31 lg 3 mõttes. Samuti on nimetatud tõenditega kinnitatud, et 06.09.2019 hoidis N. Grigorjeva enda juures ja oma elukohas kanepiõisikuid koguses 10,71 g, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule, ehk suures koguses. N. Grigorjeva ei eitanud nimetatud fakti ja andis aine välja vabatahtlikult.
18. DNA ekspertiisiaktis sisalduvad eksperdiarvamused annavad aluse seostada konkreetsed isikud ja läbiotsimistel avastatud objektid. N. Grigorjeva juurest ja elukohast äravõetud ainega kilekottidelt neljast proovist avastati DNA täisprofiil, mis on kokkulangev N. Grigorjeva DNAprofiiliga, mitte A. Grigorjevi profiiliga. Veel neljast proovist kilekottidelt avastati DNA täisprofiilid, mis on rohkem kui ühelt isikult; eristatav on peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N. Grigorjeva profiiliga. See kinnitab N. Grigorjeva poolt enne läbiotsimist vabatahtlikult väljaantud kilekottide kuuluvust temale, samuti seda, et kilekotid narkootilise ainega olid kontaktis N. Grigorjeva kehaga (näiteks kätega) või tema poolt puudutatud objektiga. DNA-ekspertiis kinnitab N. Grigorjeva kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, milles ta võttis omaks tema kodus avastatud narkootilised ained ja tunnistas nende hoidmist.
19. A. ja T. Grigorjevite elukohas vannitoast avastatud ainega kilekottidelt (pakendid 1, 2 ja 3) 8 leiti kolmest võetud proovist DNA-täisprofiilid ja need on kokkulangevad A. Grigorjevi DNAprofiiliga. A. ja T. Grigorjevite elukohas asuvast seifist avastati purk, mille sees oli salvrätik. Salvrätikust, milles oli kilekott heroiini, fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli segupulbriga (pakend 14) avastati ühelt proovilt DNA-täisprofiil, mis pärineb mitmelt isikult, sellest on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Grigorjevi täisprofiiliga. See annab kohtule aluse arvata, et A. Grigorjev hoidis näiteks käes minigrippkilekotte (pakendid 1, 2 ja 3), mille sees oli narkootiline aine kanep, või need kilekotid olid kokku puutunud objektiga, millel oli A. Grigorjevi bioloogiline materjal. Kontakt oli minigrippkilekottidega, mis on seotud kahe objektiga vannitoas – kilekotid, mis asusid ämbris ja kilekott, mis asus plastkarbis. Seega ei ole välistatud, et A. Grigorjev käitles narkootilist ainet ehk hoidis seda oma elukohas vannitoas. A. Grigorjev keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kuid KrMS § 294 alusel avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlustes võttis ta omaks, et kodus avastatud narkootilised ained kuuluvad talle.
20. Maakohus luges tõendatuks, et 06.09.2019 oli T. ja A. Grigorjevite elukohas hoiul narkootiline aine kanep koguses 244,71 g, mida oleks piisav rohkem kui 10 isikule narkojoobe tekitamiseks (järgus 245-501 inimesele), ehk suures koguses; lisaks oli heroiini-fentanüüli3metüülfentanüüli ja muu narkootilise aine segu, mille kogusest (0,0016 g 3-metüülfentanüüli) oli piisav rohkem kui 10 isikule (161-327 inimesele) narkojoobe tekitamiseks, ehk suures koguses NPALS § 31 lg 3 mõttes. Samuti on nimetatud tõenditega kinnitatud, et 06.09.2019 hoidis N. Grigorjeva enda juures ja oma elukohas kanepiõisikuid koguses 10,71 g, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule, ehk suures koguses.
21. A. Grigorjevi elukoha läbiotsimisel ära võetud esemetelt võetud proovidest leitud DNA tulemuste alusel (DNA-ekspertiisi akt, kd 1, lk 89-98,) jõudis maakohus järeldusele, et A. Grigorjev omas kehalist kokkupuutumust objektidega, plasttopsi ja kilekottidega, mille sees oli narkootiline aine kanep. Sahtlis ja selle all avastatud aine käitlemisega on alust seostada just A. Grigorjevit. A. Grigorjev ei eitanud kohtueelsel uurimisel, et kodust avastatud narkootilised ained kuuluvad talle.
22. Käekirjaekspertiisi aktist on näha, et N. Grigorjeva elukohast avastatud märkmiku tekstid on erineva astme tõenäosusega kirjutatud N. Grigorjeva poolt. Tõenäosuse astmed on skaala järgi 3 ja 4, mis tähendab, et teksti ja võrdlusmaterjali vahel on mitmed kokkulangevused ja puuduvad olulised lahkuminekud (aste 3) või esinevad mõned kokkulangevused, lahkuminekuid on vähem (aste 4). Tõenäosuse skaala järgi on siiski võimalik jõuda seisukohale, et märkmikus tehtud kanded ja võrdlusmaterjali tekst on kirjutatud sama isiku poolt, mitte erinevate isikute poolt.
23. Märkmik on vaadeldud ja selle tulemused on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis. Tekstis on korduvad kirjed „20 gr – 450“, mõned kirjed on maha kriipsutatud, esinevad aritmeetilised arvutused, kirjete juures on korduvalt märge „zabrala“ – „võtsin ära“, esinevad kuupäevad
24. juuni,
25. juuni,
26. märts,
27. märts,
28. aprill ja
29. november. Märkmiku kirjeid võib N. Grigorjevale esitatud süüdistuse kontekstis tõlgendada käideldud narkootilise aine koguste (korduvalt 20 gr), maksumuse (20 gr – 450 eurot) ja liikumise kohta („zabrala“ – „võtsin ära“). See on kooskõlas N. Grigorjeva juurest ja tema elukohast avastatud 7 paki kokku 4 g kanepiga (ehk 20 g oleks 35 pakki) ja toast 36 paki kaaluga 20 g. Aine puhas kaal oli 7 pakis 1,64 g, mis teeb ühe paki või annuse kaaluks 0,23 g; 36 pakis 9,07 g, mis teeb ühe paki või annuse kaaluks 0,25 g. Märkmete andmed ja läbiotsimisprotokollis kajastatu kogumis kinnitavad, et N. Grigorjeva käitles narkootilist ainet, mille üks pakendatud annuse kogus oli 0,23 – 0,25 g, saades endale korraga reeglina 20 g (mis teeb keskmiselt 80 annust) ja pakendas selle annusteks 9 kilekottidesse. Tunnistaja K.M. kinnitas, et
30. a esimesel poolel A. Grigorjevilt soetatud kanepi annuse kaal oli 0,26 g ja aine mõju oli keskmisest märksa tugevam. Maakohus leidis, et kümnele narkootilise aine tarvitajale narkojoobe tekitamiseks võis piisav olla 2,6 g kuni 3,0 g kanepiõisikuid.
31. N. Grigorjeva ei eitanud kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et sai 06.09.2019 oma pojalt A. Grigorjevilt kanepit ja pakendas kanepit 0,28 g (kuigi pidi pakendama 0,30 g) ühte minigrippkilekotti. Ta jõudis müüa 40 minigrippkilekotti kanepiga.
32. Maakohus järeldas märkmiku andmete alusel, et N. Grigorjeva hakkas pidama arvestust vähemalt alates 19.11.
33. Selle alusel ei saa välja arvutada, kui palju doose, mitmele kliendile edastas N. Grigorjeva kanepit. Arvud 20 g ja selle juures 450 ja nii korduvalt osutavad sellele, et narkootilise aine käitlemine oli korraldatud selliselt, et aine valdajalt saabus 20 g, 450 võib olla hind eurodes. Kuriteo koosseisu täitmise seisukohalt ei ole oluline tuvastada, milline oli saabuva aine igakordne kogus, tarnete sagedus, mis oli selle maksumus, mis oli hulgi- või jaemüügi hind. Märkmiku andmed annavad aluse arvata, et narkootilise aine kanepi käitlemine N. Grigorjeva poolt on toimunud vähemalt alates
34. november 2018 kuni 06.09.2019 ja seisnes selles, et ta omandas narkootilist ainet, seda korduvalt 20 g kaupa, hoidis seda oma elukohas, pakendas doosideks ja edastas teistele isikutele. Märkmikusse kantud andmete alusel on võimalik väita, et igal juhul käitles N. Grigorjeva kanepit suures koguses. Märkmikusse (kd 1, lk 112) on kirjutatud 4 korda 20 g (80 g), (lk 113) 17 korda 20 g (340 g), (lk 114) 7 korda 20 g (140 g), (lk 115) 2 korda 20 g (40 g), kokku on võimalik käideldud kogus 600 g. Kui lähtuda, et 20 grammist saab umbes 66-80 annust (annus 0,25-0,30 g), käideldi 1980-2400 doosi ajavahemikus 19.11.2018 kuni 06.09.
35. Selline arvutus on umbkaudne ega näita, mitmele isikule tegelikult aine edastati, kas doosid olid alati ühe ja sama kaaluga, kas mõned märkmed korduvad ühe ja sama aine koguse puhul. N. Grigorjeva käideldud aine kogus ületas kindlasti 100 g ja rohkemgi ja isikuid, kellele aine tarvitamiseks edastati, oli kümneid.
36. Maakohus leidis, et prokuröri väide, et N. Grigorjeva ülesanne oli pidada grupi narkootilise aine käitlemise kassat ja märkmik on kassadokument, on oletuslik, mida tõendid ei kinnita. N. Grigorjeva võis kanda oma märkmikusse talle edastatud ainete kogused, et aru anda saadud rahast isikule, kellelt ta on aine saanud. Sel juhul on tema vanuses olevale isikule selge, mis summa jätta endale ja mis summa peab edasi andma. Kui lähtuda prokuröri versioonist, poleks selge, kuidas selles nö grupi kassas oleks näidatud A. Grigorjevi poolt teistele isikutele edastatud aine kogused. Narkokuriteo koosseisu tuvastamise seisukohalt ei oma vähimatki tähendust, kas N. Grigorjeva kandis märkmikusse ainult endaga seotud aine liikumisi või näiteks koos A. Grigorjeviga. Seda enam, et N. Grigorjeva süüdistuses ei ole märgitud, et tema üheks teopanuseks narkokuriteo toimepanemisse oleks kuritegeliku kassa pidamine. Märkmikust (ega ühestki muust tõendist) ei tulene, et vastavalt kokkuleppele jättis N. Grigorjeva ühe neljandiku saadud rahasummadest endale ja A. Grigorjevile ning kolm neljandikku edastati isikule, kes hankis neile kanepit. Raha teenimine ei ole

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu tunnus ega oma kuriteo tuvastamise seisukohalt tähendust.

1. Maakohus leidis, et XXX A. ja T Grigorjevite elukoha videouksesilma andmed 7 erineva isiku ukse ette ilmumise kohta 18.08.2019, 14.08.2019 ja 31.07.2019, 02.09.2019, 24.08.2019 ei tõenda, et isikud on kuidagi seotud A. Grigorjevi või N. Grigorjeva narkootiliste ainete käitlemisega.
2. Eeltoodu alusel järeldas maakohus, et A. ja N. Grigorjeva on hoidnud oma elukohas suures 10 koguses narkootilist ainet kanepit ning N. Grigorjeva lisaks omandas ja edastas seda tarvitajatele ajavahemikus vähemalt alates 19.11.2018 kuni 06.09.
4. Maakohus tuvastas, et N. Grigorjeva sai kanepi tarvitajatele edasiandmiseks A. Grigorjevilt. Seda kinnitavad kohtuistungil uuritud jälitusprotokollid. Nimelt ajavahemikus alates 24.03.2019 kuni 30.08.2019 on N. Grigorjeva 13 korda küsinud A. Grigorjevilt „tuua talle“ või „tuua talle teed“, vahepeal „ 10 pakikest teed“. A. Grigorjevil ei tekki küsimust, mida emale vaja tuua, vastab lühidalt jaatavalt. 22.07.2019 kl 08:33 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub tuua teed. Samal päeval kl 19:41 kõnes palub A. Grigorjev N. Grigorjevalt „kahekümnekat“. Maakohtu arvates räägitakse rahasummast elamiseks. N. Grigorjeva küsib A. Grigorjevilt, kas ta siis ei ole maha müünud. A. Grigorjev vastab jaatavalt. Maakohus leiab, et kõne sisu näitab, et N. Grigorjeva oli vähemalt teadlik sellest, et A. Grigorjev mitte ainult omab, vaid ka müüb narkootilisi aineid. 23.07.2019 kl 10:28 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile. N. Grigorjeva teatab, et tal on teetõmmis lõppenud. Seepeale teatab A. Grigorjev, et tal on jäänud ainult 10 tükki, et eile müüs ta kolm tükki maha. N. Grigorjeva palub, et A. Grigorjev tooks talle, mis on alles. A. Grigorjev ütleb, et ta peab jätma ka Igorile. N. Grigorjeva väljendab rahulolematust, et selle Igori pärast peab tema ootama. 22.07.2019 külastaski A. Grigorjevit õhtul I.V. ja veel üks tuvastamata isik. 23.07.2019 külastas I.V. A. Grigorjevit kahel korral, hommikul ja õhtul. Maakohus leidis, et suure tõenäosusega Igori nimeline isik on I.V. , kellele ainet müüdi 22.07.2019 ja kellele pidi A. Grigorjev jätma piisavalt ainet. N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi kõne sisust ja I.V. i külastustest 22.07.2019 ja 23.07.2019 selgub, et kõnes räägiti narkootilisest ainest, mitte teepakikestest.
5. Maakohus on seisukohal, et nimetatud kõned kogumis N. Grigorjeva kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (sai vähemalt 06.09.2019 kanepi A. Grigorjevilt ja varasemalt müüs ta kanepit erinevatele isikutele), A. Grigorjevi kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (06.09.2019 tema kodust leitud narkootilised ained kuuluvad talle), kinnitavad, et A. Grigorjev ja N. Grigorjeva mõlemad valdasid narkootilist ainet kanepit, edastasid selle teistele isikutele korduvalt. Vastavalt jälitusprotokollidele, sai N. Grigorjeva ainet korduvalt ja ajavahemikus alates 24.03.2019 kuni 06.09.2019 just A. Grigorjevilt, ehk sellest ajast, millal on fikseeritud N. Grigorjeva esimene palve A. Grigorjevile „tuua“ talle midagi, ja selline palve kordub ka 26.03.2019 ja edasi. Kõnedest nähtub, et A. Grigorjev tagas N. Grigorjevale pidevalt teatud koguse kanepit. Suhtlemisel kasutati sõna „tee“, mis osutab, et kõnes räägitu oli selge mõlemale.
6. Kanepi tarvitajatele edastamise ahel A. Grigorjev – N. Grigorjeva toimis järgmiselt. A. Grigorjevi valduses on suured kanepi kogused, millest ta annab edasi teistele isikutele (näiteks I.V. ile) ning N. Grigorjevale teistele isikutele edasiandmiseks, kes omakorda annab suures koguses kanepit edasi teistele tarvitajatele. Maakohus leidis, et A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva tegevus näitab, et nad tegutsesid grupis kooskõlastatult ja ühiselt. Isikud tegutsesid vaikimisi ja igaühele oli selge, mida ta pidi tegema ja mida ootama teiselt grupi liikmelt. Kuriteo toimepanemine sõltus mõlemast, nad eeldasid, et edukaks kanepi käitlemiseks on vajalik igaühe teopanust.
7. Maakohus jõudis järeldusele, et N. Grigorjeva sai kanepi A. Grigorjevilt suures koguses, (järelikult A. Grigorjev edastas kanepit suures koguses N. Grigorjevale teistele isikutele edasiandmiseks) tegelikult vähemalt alates 19.11.
8. Samuti edastas A. Grigorjev narkootilist ainet kanepit teistele isikutele korduvalt vähemalt alates 10.05.2019 kuni 06.09.
9. Samuti edastas A. Grigorjev narkootilist ainet kanepit alates jaanuarist 2019 kuni juuni 2019 A.R. i kaudu K.M. le igas kuus kaks korda nädalas ühe annuse kaupa kokku 48 11 annust ehk suures koguses.
10. Maakohus leidis, et usutavad ei ole A. Grigorjevi ütlused, et ta ostis kanepit detsembris 2018 ja see oli tema kodus hoiul puutumatuna kuni 06.09.
11. Jälitusprotokollide andmetel pidi A. Grigorjev korduvalt edastama N. Grigorjevale kanepit, kes andis selle edasi narkootilise aine tarvitajatele. Samuti ei pidanud maakohus õigeks N. Grigorjeva ütlusi, et ta sai ainet tundmatult isikult augustis
12. See ei vasta jälitusprotokollidega tuvastatule, et tema ja A. Grigorjevi vahel toimus pidev suhtlemine aine edastamise kohta alates märtsist
13. N. Grigorjeval ei olnud teisi tarnijaid peale A. Grigorjevi. 12.09.2019 antud ütlustes kinnitas N. Grigorjeva, et aine sai siiski A. Grigorjevilt, kuid kinnipidamise päeval.
14. Samuti leidis maakohus, et jälitusprotokollides fikseeritud isikute kõnede arv ja sisu sarnasus annavad aluse arvata, et tegemist on isikutega, kes tarvitavad narkootilisi aineid ja soovisid seda omandada või omandasid ainet teise isiku jaoks A. Grigorjevilt. Vähemalt alates 10.05.2019 (kui tuvastamata isik küsib A. Grigorjevilt, kas saaks tulla ja saab ka jaatava vastuse ilma, et oleks küsitud, mida vaja on) tegeles A. Grigorjev aine edastamisega ka teistele isikutele, peale N. Grigorjeva. Ka järgnevad kõned piirduvadki teatamisega, et isik või isikud saabuvad A. Grigorjevi juurde ja tal ei teki kordagi küsimust, miks nad soovivad temaga kohtuda. See näitab, et A. Grigorjevile on selge, mida need erinevad isikud temalt soovivad ja see, mida nad soovivad, on tal olemas. Selline suhtlemine on iseloomulik readiileri ja narkootilise aine tarvitajate vahelistele suhetele.
15. Samadele kriteeriumidele vastab A.R. i helistamine A. Grigorjevile augustis 2019, kuid kõnedele tuginedes ei saa teha järeldust, et kanep oleks talle ka edastatud – varjatud jälgimise protokollist ei nähtu, et helistamise kuupäevadel oleks A.R. A. Grigorjevit külastanud. 05.09.2019 ja 06.09.20119 on samasugused A.R. i kõned A. Grigorjevile (kas tohib tulla). Varjatud jälgimise protokollist nähtub, et samadel päevadel on A.R. A. Grigorjevit külastanud. Narkootilise aine käitlemist A. Grigorjevi poolt kinnitab 30.06.2019 kõne sisuga „kas käime läbi“, vastus on jaatav. Varjatud jälgimise protokollist nähtub, et kohale tuleb U.R. li sõiduk VW Golf, käib A. Grigorjevi korteri juures ja lahkub 2 minuti pärast. Sama sõiduk käis A. Grigorjevi maja juures ka 06.07.2019 ja 08.07.
16. Maakohus järeldas, et A. Grigorjev edastas kanepit suhteliselt piiratud isikute ringile, kuhu kuulusid näiteks I.V. , A.R. koos K.M. ga. Ei ole välistatud, et U.R. li ja P.N. , kes ei ole üle kuulatud, mistõttu neile aine edastamise osas ei saa teha tõsikindlaid järeldusi.
17. Süüdistatav G. Pankovi ütlusi analüüsides jõudis maakohus järeldusele, et need on usaldusväärsed tema varandusliku seisu osas, samuti selles, mis toimus 06.09.2019 A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva, kes on tema lähisugulased (tädi ja tädipoeg) kinnipidamisel. A. Pankov asus sel ajal 300 m kaugusel Grigorjevite majadest, nägi autode saabumist. Küll aga ei pidanud maakohus usutavateks G. Pankovi väiteid, et ta ei teadnud A. Grigorjevi seotusest narkootilise aine käitlemisega. Jälitusprotokollis olevast kõnest 06.09.2019 nähtub, et G. Pankov tunneb nördimust, et „Anufrika võtavad politseinikud kinni, keegi andis välja“, „vanaema ja Anufrika kohe“. G. Pankov selgitas, et Anufrik ei ole A. Grigorjev, vaid üks naabritest, kelle maja juures autod seisid. Hiljem samal õhtul ütleb G. Pankov kahel korral, et „vanaemal ei ole midagi, ta ju ei tegelnud millegagi“. Mille peale vastab P.G. (A. Grigorjevi vend), et „oli just siiski veidi täna“. Nimetatud fakt annab kohtule aluse arvata, et N. Grigorjeva narkootilise aine käitlemisest ei pruukinud G. Pankov teadlik olla. A. Grigorjevi suhtes on G. Pankovi suhtumine teistsugune. 06.09.2019 õhtul tehtud kõned näitavad G. Pankovi huvi ja muret A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva elukohas toimuva pärast, kes on kinni võetud, kas on lootust, et vabastatakse, kas on ära võetud arvutid jne. 12
18. Maakohus leidis, et tegemist ei ole pelgalt murega sugulaste pärast. Toimunu häiris G. Pankovi, ta arvas, et N. Grigorjeva juures ei peaks ju midagi olema, ta ei tegelenud ju millegagi (see on pigem küsimuse või kahtluse vormis), kuid sellist väidet ei ole ta A. Grigorjevi osas kordagi esitanud. G. Pankov oli teadlik A. Grigorjevi võimalikust narkootilise aine käitlemisest, vähemalt sellest, et tema elukohas võib leiduda narkootilist ainet, mille tõttu oligi G. Pankov mures. Teadmine, et sugulane on seotud/tegeleb narkootilise aine käitlemisega, ei ole narkootilise aine käitlemistegu. Jälitusprotokollides ei ole andmeid, et G. Pankov oleks käidelnud narkootilisi aineid mistahes vormis (hoidmine, omandamine, edastamine) kas üksi või grupis. N. Grigorjeva küsib kõnedes mitu korda, kas „Grinja käis“ või “helistas Grinjale“. Kõnede sisu kinnitab G. Pankovi ütlusi, et ta suhtles sugulastega, kuid mitte narkootiliste ainete asjus.
19. Ainuke kõne oli 06.07.2019 kl 18:44, milles N. Grigorjeva ja A. Grigorjev arutavad selle üle, et raha eest peab Grinja midagi tooma, ja raha ta ei saa kuni toob midagi A. Grigorjevile. Maakohus pidas usutavaks G. Pankovi selgitusi, et juttu oli viina toomisest T. Grigorjeva sünnipäeva tähistamiseks. Kuigi migratsioonijärelevalve talituse andmebaasist on tuvastatav, et G. Pankov käis Venemaal 27.05 - 28.05.2019 ja 15.07.2019, võis 05.07 või 06.07.2019, tema palvel käia muu isik T. Grigorjeva sünnipäevaks viina ostmas.
20. N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi omavahelises kõnes 07.07.2019 tunnistab A. Grigorjev, et G. Pankov oli eile tema juures. N. Grigorjeva küsib, kas ta tõi midagi. A. Grigorjev vastab „ on vaja seda kassat üle anda ja siis võtta“. Maakohus märkis, et jutt ei käi enam viina toomisest, sest selleks ei ole vaja kellelegi kassat üle anda. Küll on vaja kassaraha üle anda sellele, kes tagab narkootilise aine järgmise partii saabumise ja edastamise. N. Grigorjeva küsib, kas A. Grigorjevil on veel kui palju, A. Grigorjev vastab, et 15 tükki. Kuna A. Grigorjevilt avastati 2 kuud hiljem, s.o 06.09.2019 narkootiline aine kanep, on kahtlus, G. Pankov võib olla see isik, kes tarnib A. Grigorjevile kanepit ja võtab vastu kassaraha.
21. Analüüsides ülal toodud kõnesid kogumis jälitusprotokolliga, milles on fikseeritud XXX paikkonna varjatud jälgimine ajavahemikus 26.06.2019 kuni 23.08.2019, leidis maakohus, et kõne 06.07.2019 osutab sellele, et G. Pankov pidi edastama 06.07.2019 A. Grigorjevile eseme või aine või muu objekti, A. Grigorjevil oli raha valmis. Isegi kui arvata, et objekt, millest kõnes räägitakse, on narkootiline aine, selgub 07.07.2019 kõnest, et G. Pankov ei edastanud objekti A. Grigorjevile, sest „ta ütles, et on vaja kassa üle anda ja siis võtta“, A. Grigorjevil on veel olemas 15 tükki. See tähendab, et G. Pankovilt A. Grigorjevile edastatavaks objektiks 06.07.2019 ei pruugi olla kanep vaid muu ese. Samuti ei tulene 06.
22. ja 07.07.2019 kõnedest, et A. Grigorjev oleks G. Pankovile edastanud narkootilisest ainest saadud raha. Kõnedest tuleneb ainult see, et A. Grigorjevi arvates on G. Pankov kuskilt tagasi sõitnud ja tõi midagi (olgu kanep) ja tuleb ainult kätte saada ja ilma rahata ei kao G. Pankov kuhugi, sest raha on A. Grigorjevi käes. Millal ja kas üldse narkootiline aine kanep G. Pankovi poolt A. Grigorjevile edastati, ei ole tuvastatav.
23. Maakohus leidis varjatud jälgimise andmete alusel G. Pankovi ja A. Grigorjevi kohtumisi analüüsides, et kui eeldada, et nii 09.07 kui ka 14.07.2019 edastas G. Pankov edastanud A. Grigorjevile narkootilise aine ja võttis vastu raha, siis pärast 09.07 või 14.07.2019 ole täheldatud narkotarvitajaid A. Grigorjevi elukoha juures. Kõned (kd 1, lk 168-169 näitavad, et suhtlemist muude isikutega, välja arvatud N. Grigorjevaga, ei toimu. Kuni 23.07.2019 külastab A. Grigorjevit 6 korda I.V. , 3 korda R.S. , ühel korral A.R. ja kuuel korral tundmatud isikud. Seda alates 09.07.
24. Isegi kui eeldada, et kõik need isikud said A. Grigorjevilt vähemalt 13 ühe annuse narkootilist ainet, käideldi16 annust kanepit. Selles ajavahemikus on N. Grigorjeva küsinud A. Grigorjevilt „teed“ 2-l korral – 11.07.2019 ja 22.07.2019, st mingi osa narkootilise aine kogusest oli edastatud N. Grigorjevale. 16 annust on 3,8 g, isegi kui igaüks on ostnud vähemalt 2 annust, siis käideldud kogus on 7,6 g, mistõttu puudus G. Pankovil vajadus käia A. Grigorjevi juures 09.07.2019 ja 14.07.
25. Maakohus leidis, et ajavahemikus 26.06.2019 kuni 23.07.2019 toimunud varjatud jälgimise protokollist kogumis jälitusprotokollidega, millega kuulati pealt A. Grigorjevit ja G. Pankovi, ei tulene, et A. Grigorjev sai narkootilise aine just G. Pankovilt kas isiklikult või teise isiku abil.
26. 28.06.2019 kl 12:39 kõnes ütleb A. Grigorjev N. Grigorjevale, et jah ta annab emale raha pensioni päevani, peab siiski koguma, sest „alles eile andis ta üle kassa“. 27.06 2019 käis G. Pankov A. Grigorjevi juures korduvalt, ühel korral oli tal korterisse sisenemisel käes voldik ja tagasi tulles kilekott. Maakohus leidis, et sellega on tõsikindlalt tõendatud kassaraha üleandmine. Juulis 2019 tegi G. Pankov vähemalt katse saada A. Grigorjevilt raha narkootilise aine müümisest.
27. 23.07.2019 teatab A. Grigorjev kõnes N. Grigorjevale, et tal on jäänud 10 tükki ja kolm müüs ta eile maha (22.07.2019 käis A. Grigorjevi juures I.V. ja tuvastamata isik). G. Pankov külastab A. Grigorjevit alles 20.08.2019, mingi eseme edastamist ei ole täheldatud. Alates 23.07.2019 kuni 20.08.2019 külastab A. Grigorjevit I.V. veel 2-l korra, 4-l korral A.P. , ühel korral J.V. . 23.07.2019 keeldus A. Grigorjev ainet N. Grigorjevale edastamisest, sest „Igorile tuleb jätta“. N. Grigorjeva küsib A. Grigorjevilt „teed“ 08.08.2019, 10.08.2019, 12.08.2019, 15.08.2019 kahel korral ja A. Grigorjev vastav jaatavalt – see tähendab, et neil päevadel on A. Grigorjevil piisavalt kanepit, kuigi 23.07.2019 oli tal sellega tekkinud defitsiit ja kuni 20.08.2019 ei ole A. Grigorjevi ja G. Pankovi vahelisi kohtumisi fikseeritud. Selle ajavahemiku kestel pidi keegi A. Grigorjevile kanepit tooma. Kuigi 30.07.2019 kõnes N. Grigorjeva küsimusele, kas Grinja on läbi käinud, vastab A. Grigorjev „ja eile oli küll“, ei ole vastav sündmus kinnitatud varjatud jälgimise andmetega. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et ei ole alust arvata, et G. Pankov on isik, kes juulis-augustis 2019 edastas A. Grigorjevile narkootilist ainet kanepit.
28. Maakohus analüüsis 16.01.2020 jälitusprotokollis talletatud G. Pankov suhtlust I.V. iga, R.S. iga, A.N. iga, L.S. aga, A. Grigorjeviga ning leidis, et sellest ei nähtu, et A. Grigorjevi ja G. Pankovi suhtluses oleks mingigi loogika, mis on iseloomulik isikutele, kes tegelevad koos narkokäitlemisega– üks tarnib ja edastab, teine võtab vastu ja müüb. Samuti ei nähtu, et enne G. Pankoviga kohtumist oleks A. Grigorjev suhelnud isikutega, kes soovivad A. Grigorjevilt narkootilist ainet. Ka pärast G. Pankoviga kohtumist ei ole A. Grigorjevile tehtud palju kõnesid võimalike narkootiliste ainete tarvitajate poolt, mis annaks aluse arvata, et G. Pankov edastas A. Grigorjevile narkootilise aine partii.
29. G. Pankovile esitatud süüdistuses luges maakohus tõendatuks, et 27.06.2019 sai ta A. Grigorjevilt narkootilise aine kanepi realiseerimisest saadud raha ning juulis 2019, mitte varem kui 06.07 – 07.07.2019 tegi ta katse kätte saada temalt narkootilise aine realiseerimisest saadud raha A. Grigorjevilt. A. Grigorjevilt raha saamise fakt ei tähenda, et G. Pankov ise sai narkootilist ainet tuvastama isikult ja edastas selle realiseerimiseks A. Grigorjevile. G. Pankovi teopanus A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva grupis narkootilise aine käitlemisesse oli kassaraha kulleri roll
30. a juunis-juulis. Ei ole tõendeid, et G. Pankov esines kulleri rollis enne juunit 2019 või pärast juulit
32. Maakohus leidis, et N. Grigorjeva, A. Grigorjev ja G. Pankov tegutsesid kooskõlastatult, 14 sest igaüks eeldas, et tema teopanus on vajalik kuriteokoosseisu realiseerimiseks. N. Grigorjeva ja A. Grigorjev vajasid kassaraha kullerit, kelleks juuni-juuli 2019 oli G. Pankov, et kanepi realiseerimisest saadud raha üle anda ja saada edaspidi tarnijatelt regulaarselt ainet. G. Pankov vajas omakorda N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi teopanust – N. Grigorjeva ja A. Grigorjev edastasid kanepit narkootilise aine tarvitajatele ning A. Grigorjev tagas ka kanepi N. Grigorjevale edasimüümiseks.
33. N. Grigorjeva süüdistusest luges maakohus tõendatuks, et ajavahemikus alates november 2018 kuni 06.09.2019 tegutsedes grupis A. Grigorjeviga ja ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis A. Grigorjevi ja G. Pankoviga, käitles N. Grigorjeva narkootilist ainet kanepit suures koguses oma kodus XXX Kohtla-Järvel. N. Grigorjeva valdas kanepit suures koguses, hoides seda oma kodus XXX Kohtla-Järve, nimelt 06.09.2019 10,71 g THC sisaldusega 15-17%. N. Grigorjeva, saades kanepit A. Grigorjevilt, andis selle edasi teistele isikutele suures koguses, mis on piisav joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. N. Grigorjeva käitlemisteod on keelatud ehk ebaseaduslikud NPALS § 3 lg 1 alusel.
34. A. Grigorjevi suhtes on kinnitust leidnud, et ajavahemikus alates november 2018 kuni 06.09.2019 tegutsedes grupis N. Grigorjevaga ja ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis N. Grigorjeva ja G. Pankoviga, käitles A. Grigorjev narkootilist ainet kanepit suures koguses oma kodus XXX Kohtla-Järvel. A. Grigorjev valdas narkootilist ainet kanepit suures koguses, hoidis seda oma kodus XXX Kohtla-Järvel, nimelt 06.09.2019 valdas ta oma kodus kanepit 244,71 g THC sisaldusega 12-21% ja narkootilise aine segu, mis seisnes 0,0029 g heroiinist, 0,00029 g fentanüülist ja 0,0016 g 3-metüülfentanüülist (mis piisab joobe tekitamiseks 160-320 isikule) suures koguses. A. Grigorjev edastas kanepit N. Grigorjevale lõpptarvitajatele edasiandmiseks ja andis kanepit edasi teistele isikutele suures koguses. Ajavahemikus jaanuar 2019 kuni suvi 2019 andis A. Grigorjev edasi kanepit vähemalt ühekordse doosina A.R. i kaudu K.M. le vähemalt kaks korda nädalas igakuiselt. Juunis-juulis 2019 edastas A. Grigorjev G. Pankovile kanepi realiseerimisest saadud raha vähemalt ühel korral. A. Grigorjevi käitlemisteod, nimelt narkootilise aine kanepi ja heroiini-fentanüülide segu valdamine ja kanepi edasiandmine, on ebaseaduslikud.
35. G. Pankovi suhtes on kinnitust leidnud, et ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis N. Grigorjeva ja A. Grigorjeviga, käitles G. Pankovi narkootilist ainet kanepit suures koguses. Nimelt sai G. Pankov A. Grigorjevilt kanepi realiseerimisest ehk edasiandmisest saadud raha vähemalt ühel korral, esinedes grupiviisilises narkootilise aine käitlemises narkootilise aine raha liikumise kulleri rollis.
36. Maakohus leidis, et N. Grigorjeva, A. Grigorjev ja G. Pankovi tegutsesid igaüks oma teopanuse ja kogu grupiviisilise teo osas otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

1. N. Grigorjeva teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, hoides oma elukohas narkootilist ainet kanepit ja edastades kanepit narkootilise aine tarvitajatele. N. Grigorjeva soovis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, sest ta hoidis ja edastas kanepit pikema aja kestel, november 2018 kuni 06.09.
2. A. Grigorjev teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, hoides kanepit ja heroiini-fentanüülide segu oma elukohas ja edastades kanepit narkootilise aine tarvitajatele ja N. Grigorjevale edasiseks käitlemiseks. A. Grigorjev soovis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, sest ta hoidis ja edastas narkootilisi aineid pikema aja kestel, november 2018 kuni 06.09.
3. G. Pankov teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, saades raha narkootilise aine kanepi edasiandmisest. G. Pankov soovis süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, sest ajavahemikus juunis-juulis 2019 ta saigi 15 kanepi eest saadud raha A. Grigorjevilt.
4. N. Grigorjeva, A. Grigorjevi ja G. Pankovi tegu vastab

§ 184

lg 2 p 1 kuriteokooseisule – narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine grupi poolt.

1. Maakohus leidis, et N. Grigorjev, A. Grigorjev ja G. Pankov ei ole narkootilist ainet käidelnud korduvalt. Keegi nendest pole varasemalt sellise kuriteo eest süüdi tunnistatud ega karistatud. Samuti ei ole kohtulikul arutamisel tuvastatud, et N. Grigorjeva, A. Grigorjevi ja G. Pankovi tegevuses oleks võimalik eristada mitut eraldiseisvat narkokuritegu. Tegemist on jätkuva teoga. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et ka väiksemate koguste korduv edasiandmine, mis on toime pandud ühe teo raames moodustab jätkuva kuriteo. Jätkuvale kuriteole osutavad osategude sarnane käik, müümisele osutavad asitõendid, ühtne tahtlus, ajaline lähedus (vt 3-1-1-4-04). Kõik see esineb N. Grigorjeva, A. Grigorjevi ja G. Pankovi grupiviisilises teos. A. Grigorjev hoidis kodus kanepit, edastas seda oma ringi isikutele, N. Grigorjevale, et too edastaks ainet lõpptarvitajatele. Pakendamiseks kasutati minigrippkilekotte. Samuti olid mõlemal kodus digikaalud. Saadud raha edastas A. Grigorjev G. Pankovile juunis-juulis 2019, mis peaks tagama narkootilise aine regulaarseid tarneid. Isegi kui isikul on mitu tarnijat korraga või tarnijad vahetuvad või tegevuses esineb lühiajaline paus seoses ühe või mitme tarnija äralangemisega, ei muutu isiku narkootilise aine käitlemine korduvaks, sest teo olemust iseloomustab jätkuvalt sarnane tegutsemise viis ja käik, jätkuv tahtlus ainet käidelda. Karistus
2. Maakohus leidis esmalt, et taotledes karistust on prokuratuur liigselt keskendunud narkootilise aine dooside ja kriminaalse tulu lugemisele. Isikutele esitatud süüdistuse tekstist nähtub samuti, et narkootilise aine dooside ja kriminaalse tulu saamisele on juhitud erilist tähelepanu, kuigi see ei olegi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokooseisu obligatoorne tunnus.

1. N. Grigorjeva süüd pidas maakohus oluliselt keskmisest väiksemaks, arvestades sellega, et ta käitles narkootilist ainet 10 kuud ning tegemist oli kanepiga, mis ei ole nii tugeva toimega kui nt heroiin või fentanüülid, lisaks on väiksem tõenäosus sõltuvuse tekkimiseks. Isikute arv, kellele N. Grigorjeva ainet edastas, ei ole tuvastatud – kas ainult tuttavatele ja korduvalt või ka juhuslikele ostjatele, kelle tervis ei saanud ühekordse ostu järel nii olulist kahju. N. Grigorjeva osales grupiviisilises käitlemisteos kõige madalamal tasemel, nö tänavadiilerina, mistõttu tema roll oli vähene. Raskendavaks asjaoluks luges maakohus omakasu, kuivõrd N. Grigorjeva avaldas, et soovis müügiga raha teenida pensionile lisaks. Samuti arvestas maakohus seda, et ta on karistamata isik, kes ise narkootilisi aineid ei tarvita, ta on invaliidsuspensionär ja ei eitanud oma tegu. Maakohus pidas põhjendatuks mõista karistuse sanktsiooni alammääras, s.o 3 aastat vangistust. Karistus on võimalik mõista tingimisi, määrates temale 3 aasta pikkuse katseaja, kuivõrd isik on varasemalt suutnud elada õiguskuulekalt, ta ei rikastunud narkootilise aine käitlemisega ning tema elutingimused on pigem tagasihoidlikud. Katseaeg distsiplineerib süüdistatavat ja maandab piisavalt uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdistatavat mõjutatakse piisavalt, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest.
2. Ka A. Grigorjevi süüd pidas maakohus keskmisest väiksemaks, arvestades sellega, et ta käitles narkootilist ainet kanepit 10 kuud. Kuivõrd tema elukohast leiti suuremas koguses kanepit kui N. Grigorjeva elukohast, lisaks heroiini-fentanüülide segu, on tema süü suurem. Samas ei ole andmeid, et ta oleks kahjustanud tugevatoimeliste ainetega teiste isikute tervist 16 ehk edastanud neid teistele. Isikute arv, kellele A. Grigorjev ainet edastas, ei ole tuvastatud – kas ainult tuttavatele ja korduvalt või ka juhuslikele ostjatele, kelle tervis ei saanud ühekordse ostu järel nii olulist kahju. Küll on tema elukohast leitud kanepi THC sisaldus kõrgem, selle võrra on ka süü suurem. Tema roll käitlemise ahelas ja narkootilise aine käitlemises ei olnud minimaalne, kuid tegemist ei olnud märkimisväärse rolliga, tema väljalangemisel ahelast leitakse uus. Maakohus luges raskendavaks asjaoluks omakasu motiivi, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et ta tegi seda tasuta. Lisaks arvestas maakohus seda, et tal ei ole töökohta, on abikaasa, laps ja peres veel üks alaealine laps ning ta ei ole kohtulikult karistust. Samuti ei eita ta kuriteo toimepanemist. Maakohus leidis, et karistuseks tuleb mõista 4 aastat vangistust, mille hulka tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud 21 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 6 kuud 9 päeva vangistust. Ärakandmata karistuse võib mõista tingimisi, määrates 4 aasta pikkuse katseaja, kuna A. Grigorjev viibis juba vahi all (5 kuud 21 päeva), mis on mõju poolest võrreldav šokivangistusega, ta ei ole aasta jooksul uusi süütegusid toime pannud. A. Grigorjevile tuleb kohaldada kriminaalhooldust kontrollnõuete ja täiendava kohustusega mitte tarvitada katseajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. A. Grigorjev tunnistas kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et ta tarvitas perioodiliselt narkootilist ainet. See suurendab uute, eriti narkootiliste ainetega seotud süütegude toimepanemise riski, mida tuleb maandada täiendava kohustuse määramisega.
3. G. Pankovi süü suurust hindas maakohus väheoluliseks, kuivõrd tema teopanus oli vähene (ühel korral sai narkootilise aine realiseerimisest saadud raha ehk oli kulleri rollis. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. G. Pankovi ei ole varasemalt karistatud, ta abistab oma ema ja venda, kelle töövõime on piiratud, ning ema vajab hooldust. G. Pankov ei tunnistanud oma süüd. Arvestades G. Pankovi süü suurust, raskendavate asjaolude puudumist, tema isikut, leidis maakohus, et G. Pankovile tuleb mõista vangistus, kohaldades

§-s 61 sätestatut.

§ 184lg 2 näeb ette alammäärana 3 aastat vangistust.

G. Pankovi süü suurus ei ole proportsionaalne 3-aasta vangistusega. Süüdistuse mahu oluline vähenemine võib tingida

§ 61kohaldamise ning käesoleval juhul esineb selline erandlik asjaolu.

Võrreldes esitatud süüdistusega luges maakohus tõendatuks vaid pisikese osa. Maakohus leidis, et G. Pankovile tuleb mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Selline karistus on piisav, et mõjutada teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti on õiguskord kaitstud. Selline karistuse määr arvestab piisavalt G. Pankovi süü suurust ja tema isikut. Karistuse hulka arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja 4 kuud 3 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust. Kuivõrd G. Pankov ei ole pärast kuriteo lõppu toime pannud uusi tegusid ja ta viibis vahi all (mis on võrreldav šokivangistusega), siis on põhjendatud mõista karistus tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga. Konfiskeerimisele kuuluv vara

1. Maakohus vabastas aresti alt Viru Maakohtu 04.12.
2. a kohtumäärusega nr 1-19-9398 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud A. Grigorjevilt äravõetud sularaha 570 eurot ja otsustas selle tagastada kohtuotsuse jõustumisel A. Grigorjevile. Samuti vabastas kohus aresti alt Viru Maakohtu 04.12.2019.a kohtumäärusega nr 1-19-9396 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud N. Grigorjevalt äravõetud sularaha 1120 eurot, mis tuleb tagastada N. Grigorjevale.
3. Maakohus määras, et G..Pankovi kasutuses olnud sõidukist Fiat Ducato reg.nr XXX läbiotsimisel ära võetud sularaha 120 eurot tuleb tagastada G. Pankovile kohtuotsuse jõustumisel. 17
4. Maakohus leidis, et kohtule tõendina esitatud märkmiku kannete alusel ei saa tuvastada, kui mitu doosi ja kui mitmele isikule N. Grigorjeva edastas narkootilist ainet. Prokuröri eeldused kanepi müügiga saadud raha jagunemise kohta vastavalt 3/4 G. Pankovile ja 1/4 A. Grigorjevile ja N. Grigorjevale on oletuslikud ega leidnud kohtulikul uurimisel kinnitust. Uuritud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas ja mis ulatuses G. Pankov üldse kuriteoga vara teenis. Seetõttu ei ole võimalik asenduskonfiskeerimise korras G. Pankovilt raha välja mõista.
5. Maakohus leidis, et kohtulikul uurimisel ei leidnud kinnitust prokuröri versioon justkui N. Grigorjeva elukohas läbiotsimise käigus ära võetud märkmikus tehtud omakäelised märkmed tõendaksid A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva poolt müüdud kanepi käivet vähemalt 56813,33 eurot. Küll aga pidas maakohus tõendatuks, et ajavahemikus jaanuar 2019 kuni suvi 2019 andis A. Grigorjev edasi kanepit A.R. i kaudu K.M. le vähemalt üks doos kaks korda nädalas igakuiselt, doosi hind on 10 eurot. Seega on eluliselt usutav, et A. Grigorjev teenis A.R. i kaudu K.M. le edastamise eest raha. Samas ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud, millises ulatuses A. Grigorjev nimetatu eest raha teenis. Läbiotsimiste käigus leitud sularaha osas ei ole võimalik öelda, milline osa sellest on saadud narkootiliste ainete käitlemisest. Süüteoga saadud vara konfiskeerimisel peab kohus põhjendama konfiskeeritava vara pärinemist arutatava kriminaalasja esemeks olevast süüteost. Sellist seotust ei ole võimalik tõendada üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul legaalse sissetuleku puudumine (RKKKo 3-1-1-73-10 p 9.2). Seega asus maakohus seisukohale, et A. Grigorjevi juurest leitud sularaha ei saa pidada narkootikumide müügiga saadud rahaks üksnes seetõttu, et tal puudub legaalne sissetulek kolm aastat ja tema ülalpidamisel on kaks last ning on teada, et ta pidi mingis kindlaksmääramata ulatuses teenima raha narkootikumide müügiga. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist, mis ulatuses A. Grigorjev ja N. Grigorjeva kanepi müümisega raha teenisid, ega see, kuidas raha A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva vahel jaotati, ei pidanud maakohus võimalikuks nende elukohtades leitud ja ära võetud sularaha konfiskeerimist ega konfiskeerimise asendamise korras kummaltki 7100 euro välja mõistmist. Menetluskulud
6. Maakohus mõistis A. Grigorjevilt menetluskuludena välja sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses 1000 eurot ning ekspertiisi tegemisega seotud kulud 1500 eurot, kokku 3960 eurot, mille tasumise määras KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa ühele aastale alates otsuse jõustumisest.
7. N. Grigorjevalt mõistis kohus menetluskuludena välja sundraha 500 eurot, kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses 400 eurot ning ekspertiisi tegemisega seotud kulud 700 eurot, kokku 1600 eurot, mille tasumise määras KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa ühele aastale alates otsuse jõustumisest.
8. G. Pankovilt mõistis maakohus menetluskuludena välja sundraha 1460 eurot ning kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses 500 eurot, kokku 1960 eurot, mille tasumise määras KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest.
9. Ekspertiisikulude osas leidis maakohus, et aluseks tuleb võtta see osa ekspertiisidest, mis on seotud kriminaalasja tõendamisega ning selles osas ka süüdistatavatelt ekspertiisikulu välja mõista. Ülejäänud kulud tuleb jätta riigi kanda, sest eksperdiarvamuse andmisega ei ole osaliselt süütõendit loodud. Kulud jagunesid alljärgnevalt:  narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN1013 (1512 eurot), millest tõendi lõi 16 proovi uurimine, millest omakorda 13 proovi on seotud A. Grigorjeviga ja 3 proovi N. 18 Grigorjevaga. Seega tuleb A. Grigorjevil hüvitada 1092 eurot ja N. Grigorjeval 252 eurot. Ülejäänud osa, s.o 168 eurot, jääb riigi kanda.  arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 19E-LÕX0146 (95 eurot), milles ekspertiisiga uuritud ainest 224,71 g kanep + muu narkootiline aine 0,0029 g + 0,00029 g + 0,0016 g leiti A. Grigorjevi elukohast ja 10,71 g kanepit leiti N. Grigorjeva elukohast. Nimetatud ekspertiisi tegemisega seotud kulust kuulub seetõttu A. Grigorjevi poolt hüvitamisele 90 eurot ja N. Grigorjeva poolt 5 eurot.  DNA-ekspertiis nr 19E-GE1014 (5814 eurot), millest tõendi lõi 12 proovi uurimine (33 kõlblikust proovist), milledest 4 proovi on seotud A. Grigorjeviga ja 8 proovi N. Grigorjevaga. Seega kuulub A. Grigorjevi poolt hüvitamisele 704,80 eurot ja N. Grigorjeva poolt 1409,60 eurot. Ülejäänud osa, s.o 3699,60 eurot, jääb riigi kanda.  DNA-ekspertiis nr 19E-GE1413 (228 eurot), millest tõendi lõi 2 proovi uurimine (32 kõlblikust proovist), millest 1 proov on seotud T. Grigorjevaga ja 1 proov N. Grigorjevaga. Seega kuulub N. Grigorjeva poolt hüvitamisele 7,10 eurot ja 7,10 eurot oleks T. Grigorjevaga seotud menetluskulu. Kuna T. Grigorjeva mõisteti kuriteo toimepanemises õigeks, jättis kohus selle osa riigi kanda. Ülejäänud osa, s.o 213,80 eurot, jääb riigi kanda.  DNA-ekspertiis nr 20E-GE0036 (2451 eurot), millest tõendi lõi 8 proovi uurimine (11 proovist), mis kõik on seotud A. Grigorjeviga. Seega kuulub A. Grigorjevi poolt hüvitamisele 1782,40 eurot. Ülejäänud osa, s.o 668,60 eurot, jääb riigi kanda.  Käekirjaekspertiisi nr 19E-DK0078 kulu 282 eurot kuulub välja mõistmisele N. Grigorjevalt.
10. A. Grigorjevile on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja Igor Belugin, kelle poolt esitatud tasutaotlused on maakohus rahuldatud kokku 7096,12 euro ulatuses. Arvestades seda, et kohus mõistis A. Grigorjevi süüdi oluliselt väiksemas mahus, mis on esialgsest süüdistusest 1/5, samuti arvestades, et isiku ülalpidamisel on kaks alaealist last ning puudub kindel sissetulek, on proportsionaalne ja isiku varalisele seisundile vastav A. Grigorjevilt mõista välja kaitsjatasust 1000 eurot ja ülejäänud osa kaitsjatasudest, s.o 6096,12 eurot, jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.
11. N. Grigorjevale on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja Irina Gromtsev, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on maakohus rahuldanud kokku 4288,80 euro ulatuses. Arvestades, et kohus mõistis N. Grigorjeva süüdi oluliselt väiksemas mahus – esialgsest süüdistusest 2/5 ulatuses, samuti seda, et N. Grigorjeva näol on tegemist pensionäriga, kes on ka osaliselt töövõimetu, kelle sissetulekud ilmselgelt ei võimalda tasuda menetluskulusid täies ulatuses, oleks proportsionaalne ja varalisele seisundile vastav N. Grigorjevalt mõista välja kaitsjatasust 400 eurot ja ülejäänud osa, s.o 3888,80 eurot, jätta riigi kanda.
12. G. Pankovile osutas nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus õigusabi määratud korras kaitsja A. Matvejev, kelle esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kokku 5572,60 euro ulatuses. Arvestades, et kohus mõistis G. Pankovi süüdi oluliselt väiksemas mahus – maakohtu hinnangul on tema tuvastatud teopanus kuriteosse mitte rohkem kui 1/10 esialgsest süüdistusest –, on proportsionaalne G. Pankovilt mõista välja kaitsjatasust 500 eurot ja ülejäänud osa, 5072,60 eurot, jätta riigi kanda.
13. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 1460 eurot iga süüdistatava kohta.
14. Maakohus leidis, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb N. Grigorjevalt välja mõistetava sundraha summat vähendada ja mõista temalt välja 500 eurot. Samuti vähendab kohus N. Grigorjevalt välja mõistetavat ekspertiisi tegemisega seotud kulu, lähtudes tema kehvast varalisest 19 seisundist, määrates, et N. Grigorjeval tekkinud ekspertiisikuludest 1955,70 eurot kuulub välja mõistmisele 700 eurot.
15. Samuti leidis maakohus, et tuleb vähendada A. Grigorjevilt välja mõistetavat ekspertiisi tegemisega seotud kulu KrMS § 180 lg 3 alusel ja välja mõista 500 eurot. Arvestades isiku perekondlikku ja varalist seisu on täies ulatuses (3669,20 eurot) ekspertiisi tegemisega seotud kulu väljamõistmine ebaproportsionaalne.
16. KrMS § 180 lg 3 alusel lubas maakohus A. Grigorjevil, N. Grigorjeval ja G. Pankovil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
17. Viru Maakohtu 07.04.
18. a otsuse peale esitas apellatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen, kes palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o A. Grigorjevi, N. Grigorjeva ja G. Pankovi süüdimõistmises

§ 184lg 2 p 1 järgi; N.

Grigorjeva õigeksmõistmises

1. a episoodi osas; A. Grigorjevilt, N. Grigorjevalt ja G. Pankovilt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise osas ning nendelt konfiskeerimise asendamise korras summade välja mõistmata jätmise osas; A. Grigorjevilt äravõetud sularaha 570 euro ja N. Grigorjevalt äravõetud 1120 euro aresti alt vabastamise osas, ja teha apellatsioonis esitatud taotlustest lähtuvalt uus otsus. 70.
2. Prokurör palub: 1) tunnistada A. Grigorjev süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Samuti välja mõista A. Grigorjevilt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras 7100 eurot ning jätta aresti alla asenduskonfiskeerimisnõude tagamiseks Viru Maakohtu 04.12.2019. a määrusega arestitud A. Grigorjevilt äravõetud sularaha 570 eurot. Välja mõista A. Grigorjevilt kriminaalmenetluse kulud kokku 7986,82 eurot. 2) tunnistada N. Grigorjeva süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust.

Samuti välja mõista N. Grigorjevalt

§ 83

-1 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras 7100 eurot ning jätta aresti alla asenduskonfiskeerimisnõude tagamiseks Viru Maakohtu 04.12.2019. a määrusega arestitud N. Grigorjevalt äravõetud sularaha 1120 eurot. Välja mõista N. Grigorjevalt kriminaalmenetluse kulud – kaitsjatasu 4640,82 eurot, ekspertiiside tegemisega seotud kulud 1928,82 eurot ja sundraha 1460 eurot. 3) tunnistada G. Pankov süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust.

Samuti välja mõista G. Pankovilt

§ 831lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras 42 610 eurot.

Välja mõista G. Pankovilt kriminaalmenetlus kulud, kaitsjatasu 4378,60 eurot. 70.

1. Esmalt leidis prokurör, et maakohus on N. Grigorjeva õigeks mõistnud kuriteoepisoodis (D.J. ile kanepi edasiandmine), milles temale süüdistust ei ole esitatud. Samas on kohus jätnud võtmata seisukoha selles, kas N. Grigorjeva omandas, valdas ja pakendas enne 18.09.2018 43,38 g kanepit, ning seisukoha sama süüdistuse osas A. Grigorjevi ja G. Pankovi osas. Ka leidis prokurör, et nimetatud kuriteoepisoodi toimepanemine on tõendatud kõigi süüdistatavate suhtes. 20 70.
2. Seejärel asus prokurör seisukohale, et süüdistatavate tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Kuivõrd D.J. ile narkootilise aine edastamine on eraldiseisev tegevus, mitte jätkuva kanepi käitlemise osategu, ning A. Grigorjev käitles ka muid narkootilisi aineid, kuid seda oma tarbeks, on kõigi süüdistatavate kuritegelikus käitumises korduvuse tunnus. 70.

1. Prokurör leidis, et maakohus on märkmikus sisalduvat teavet tõlgendanud valesti ning märkmikus on kajastatud need summad, mis tuli G. Pankovile ära anda. Seega tekkis suhe 75/25, kus 75% oli 450 eurot, mis tuli G. Pankovile ära anda kogusummast 600 eurot, mis teeniti 1 g kanepi müügist (1 g jagati 3-ks doosiks, mille eest saadi 30 eurot, seega 20 g eest saadi 600 eurot). Prokuröri arvutuste kohaselt on kandeid kokku 42 610 euro väärtuses, mis on G. Pankovi osa; see teeb A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva osaks 14 203,33 eurot ehk kummalegi 7101,66 eurot. Kokku saadi kanepi müügist vähemalt 56 813,33 eurot, 10 eurot 1 doosi hinnaks, mis teeb kokku 5681 doosi. Kui doos kaalus 0,33 g, siis käitlesid isikud 1893,66 doosi (5681/3) kanepit. Siia lisandub A. Grigorjevi poolt müüdud kanep. Kui A. Grigorjev ja N. Grigorjeva oleksid kahekesi tegelenud narkootilise aine müügiga, ei oleks olnud vajadust taolise „kassa“ pidamiseks. Samuti on usutav, et nad sellise koguse kanepit said ja maha müüsid. 70.
2. Prokurör ei nõustunud ka maakohtu hinnanguga G. Pankovi varalisele seisundile ning leidis, et osad väited (tulu saamine Venemaalt, raha toomine üle piiri, perekonna alaline hea majanduslik seisund) ei ole eluliselt usutavad. Samuti suhtlesid G. Pankov ja A. Grigorjev üksteisega väga tihti, G. Pankov käis tihti A. Grigorjevi maja juures, kuid sisse ei läinud peaaegu mitte kunagi. Tegemist oli konspiratiivse tegevusega, kõnedes ei mindud detailidesse, vaid saadi kokku. Ei ole välistatud, et A. Grigorjev võis kanepi saada kohas, mida varjatud jälgimine ei katnud või see jäeti kusagile, et vältida kanepi üleandmisel kinnipidamist. Alluvussuhtele viitavad mitmed kõned, kus G. Pankov soovib kohtuda A. Grigorjeviga. Ka 12.04.2019, mil I.T. kinni peeti ja tema kodust leiti amfetamiini ning käitlemiseks vajalikke esemeid, helistas G. Pankov A. Grigorjevile ja juhtis sellele tähelepanu šifreeritult, et kanepi müük tuleb peatada, kuna võib vahele jääda seoses politseinikega linnas. 70.
3. Prokurör palub kohtul arvestada karistuse osas apellatsioonis märgitud asjaolusid ning mõista süüdistatavatele võrreldes maakohtu otsusega raskemad karistused, sealjuures karistades kõiki reaalsete vangistustega. Prokurör leiab, et arvestada tuleb süü suuruse, teopanuse ja ajavahemikuga, millise jooksul kanepit käideldi, samuti kui suured olid kogused ja palju see ohustas rahva tervist. 70.
4. Menetluskulude osas leidis prokurör, et maakohus on põhjendamatult vähendanud süüdistatavatelt väljamõistetud menetluskulude suurust ning puuduvad alused menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Lisaks ei ole mitmete menetluskulude osas, mille maakohus jättis süüdistatavatelt välja mõistmata, võetud seisukohta kohtuotsuse resolutsioonis. 70.
5. Prokurör ei nõustu sellega, et maakohus ei mõistnud välja konfiskeerimise asendusnõudena taotletut. Nii on N. Grigorjeva märkmiku põhjal võimalik tuvastada saadud tulu ja müüdud kogused, samuti on tõendatud raha jagamise suhe. Maakohus ei ole tuvastanud, milline oli kuritegelikul teel saadud tulu. Lisaks märkmiku järgi tuvastatule andis A. Grigorjev kanepit edasi ka A.R. i kaudu K.M. le, millise müügi pealt teenis samuti tulu. N. Grigorjeva osas on isik ise tunnistanud, et mustast rahakotist leitud 460 eurot on saadud kanepi müügist (maakohus leidis, et ei ole tõendatud, milline osa leitud rahast on saadud kanepi müügist), mistõttu esinevad alused selle konfiskeerimiseks. A. Grigorjevi juurest leiti sularaha kahest kohast ning mõlema juures oli narkootilise aine käitlemiseks mõeldud esemed ja/või 21 narkootiline aine; ei ole eluliselt usutav, et ta võttis pangaautomaadist sularaha ja pani selle narkootiliste ainete juurde.
6. Tartu Ringkonnakohtu 13.05.
7. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 04.06.
9. Süüdistatava G. Pankovi kaitsja advokaat A. Matvejev esitas 04.06.2021 apellatsioonile vastuse, milles palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Samuti esitas ta riigi õigusabi tasutaotluse. 72.
10. Kaitsja on seisukohal, et apellatsioonist jääb selgusetuks, milliseid tõendeid ei hinnanud kohus objektiivselt ja igakülgselt. G. Pankovi suhtes esitatud süüdistus tugineb peamiselt kaudsetele tõenditele. Süüdistatavad on omavahel lähedased sugulased ning nendevaheline suhtlemine ja tihedus on normaalne. Süüdistaja tõlgendab iga omavahelist suhtlemist seotuks narkootilise aine käitlemisega. Maakohus leidis õigesti, et ainult see asjaolu, et G. Pankov on tuttav D.J. iga, ei anna alust asuda seisukohale, et süüdistusega hõlmatud ajavahemikul suhtles G. Pankov D.J. iga üksnes narkokäitlemise teemal. G. Pankov ja D.J. on tuttavad lapsepõlvest ja võivad kokku leppida isiklikke kohtumisi. Lisaks jäi kaitsjale arusaamatuks, miks pidi G. Pankov narkootilise aine edastama läbi A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva, kui nad on omavahel tuttavad. Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et G. Pankov tarnis narkootilisi aineid D.J. ile, A. Grigorjevile ja N. Grigorjevale. Kaitsjale jäi arusaamatuks, kuidas G. Pankovi tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud ning milline tegevus annab sealt välja korduvuse. Mis puudutab märkmikku ja koguseid, siis on need apellandi väited spekulatiivsed ja jääb selgusetuks, kuidas need tõendid tõendavad G. Pankovi süüdiolekut. 72.
11. Kaitsja rõhutas, et üksnes sissetulekute puudumine ei või olla kuriteo toimepanemise tõendiks. Maakohus on õigesti analüüsinud G. Pankovi tulusid ja kulusid ning üksnes tema abikaasa tulud katsid perekonna kulud. Ehitusmaterjalidele jms kulutatud summad ei ole sellised, mille alusel heita ette tulu saamist narkootilise aine käitlemisest. 72.
12. Kaitsja ei nõustu prokuröri poolt küsitud karistusega, kuivõrd G. Pankovile on võimalik maakohtu arvates ette heita vaid ühekordset kulleri rolli narkootiliste ainete üleandmisel. Kaitsja nõustub maakohtu poolt määratud karistusega. Ka on maakohus jätnud õigesti rahuldamata taotluse mõista välja G. Pankovilt konfiskeerimise asendamise korras 42 610 eurot, arvestades ühekordset narkootilise aine edasiandmist tema poolt. Menetluskulude jaotuse on maakohus samuti õigesti otsustanud ning seda ka põhjendanud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vead tõendite hindamisel viisid materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, mistõttu tuleb Viru Maakohtu 07.04.
14. a otsus osaliselt tühistada. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes tühistatud osas uue otsuse.
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et A. Grigorjev, N. Grigorjeva ja G. Pankov käitlesid ühiselt, vastavalt väljakujunenud tööjaotusele, narkootilist ainet kanepit. Kõik kolm süüdistatavat on

§ 184

lg 2 p 1 alusel süüdi tunnistatud ning seda asjaolu ei ole ükski süüdistatavatest ega nende kaitsjatest vaidlustanud. Seega ei pea ringkonnakohus ei vajalikuks ega ka põhjendatuks hakata üle kordama täies mahus kõiki neid argumente ja tõendeid, mis tõendavad kolme eelpoolnimetatud süüdistatava poolt suures koguses narkootiliste ainete 22 käitlemist maakohtu poolt tuvastatud ulatuses. Lisaks ei sisalda prokuröri apellatsioon argumente, millest saaks järeldada, et ta vaidlustab kuritegude toimepanemist alates aastast 2015, mitte maakohtu poolt tuvastatud vahemikus, s.o alates november

1. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus ka sellel, v.a süüdistuse osal, mille tulemusena jõudis D.J. ini 43,38 g kanepit.
2. Prokuratuur esitas apellatsiooni, kuna maakohus ei mõistnud süüdistatavaid süüdi neile esitatud süüdistuste täies mahus, vaid vähendas nii käideldud narkootiliste ainete kogust, G. Pankovi teopanust, tunnistades tema süüdi vaid nn „kassa“ kullerteenuse osutamises väga lühikesel perioodil, ning mõistis N. Grigorjeva õigeks ühes narkootilise aine käitlemise teos, jättes sealjuures käsitlemata kuriteoepisoodi tervikuna ning A. Grigorjevi ja G. Pankovi osa selles. Samuti ei nõustunud maakohus prokuratuuri taotlustega konfiskeerimisele kuuluva vara, karistuste ja menetluskulude osas.
3. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu sellele, milline oli G. Pankovi teopanus narkootiliste ainete käitlemisel: kas tema tõi mh A. Grigorjevile narkootilist ainet kanep, mida viimane müüs ise ja edastas N. Grigorjevale müügiks, ning millisel perioodil on talle võimalik seda tegu ette heita (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohus on valesti tõlgendanud süüdistuse seda osa, milles käsitletakse 43,38 g narkootilise aine kanepi jõudmist D.J. ini ning annab hinnangu sellele süüdistuse episoodile tervikuna kõigi süüdistatavate suhtes (II). Järgnevalt lahendab ringkonnakohus küsimuse, kas maakohus on valesti hinnanud tõendeid käideldud narkootiliste ainete koguste osas ja kas süüks arvatud teod on kvalifitseerinud õigesti jätkuva teona (III), võtab seisukoha konfiskeerimisele kuuluva vara osas (IV). Järgmisena käsitleb ringkonnakohus süüdistatavatele mõistetud karistusi (V), maakohtu menetluses tekkinud menetluskulusid (VI), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused ja otsustab apellatsioonimenetluse kulude üle (VII). I Grigori Pankovi teopanus suures koguses narkootilise aine grupiviisilises käitlemises
4. KrMS § 61 lg 2 kohustab kohut hindama kõiki tõendeid kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selle põhimõtte vastu eksinud, käsitlenud tõendeid väga kitsalt, üksteisest eraldi, ja jõudnud seetõttu valele järeldusele G. Pankovi teopanuses narkootilise aine kanepi käitlemisel. Tõsi on see, et ühtegi isikulist tõendit selle kohta, et G. Pankov oleks kellelegi narkootilist ainet edasi andnud, ei ole. Samuti ei ole jälitustegevusega, sh varjatud jälgimisega kogutud tõenditest näha G. Pankovi rääkimas otsesõnu (kasutades sõna narkootiline aine või kanep vms) narkootilisest ainest ega teda hoidmas narkootilist ainet käes (s.o mitte pakendit või ümbrikku, vaid konkreetselt narkootilist ainet). Küll aga on jälitustegevusega kogutud tõendeid, mille põhjal on võimalik tõsikindlalt öelda, et G. Pankovi teopanus oli oluliselt suurem kui vaid ühel korral narkootiliste ainete müügist saadud raha vastuvõtmine A. Grigorjevilt ja toimetamine tuvastamata isikule.
5. Nii on jälitustoiminguga, kõnede salajase pealtkuulamisega, saadud tõend, kus N. Grigorjeva ja A. Grigorjev räägivad mitmel korral G. Pankoviga suhtlemisest, et A. Grigorjev peab G. Pankoviga rääkima/ühendust võtma/helistama. N. Grigorjeva tundis 23.03.2019 (kd 1, tl 171) huvi selle üle, kas A. Grigorjev Grinjale (tegemist on G. Pankoviga, selles ei ole vaidlust; nt kd 3, tl 110 kutsub G. Pankov ennast Grinkaks ning teine pool ütleb talle „Grinja“; samuti on kõnedest jooksnud läbi tema hüüdnimena Grinja, Griša) helistas ning kui viimane vastas, et „jah, ma helistan talle nüüd. /…/“, siis soovis N. Grigorjeva teada, kumb neist tagasi helistab ning A. Grigorjev lubas ise N. Grigorjevale helistada. 05.04.2019 kl 10:01:49 kõnes (kd 1, tl 172) tundis N. Grigorjeva huvi „Kas Grinja juba oli?“, mille peale A. Grigorjev vastas: „Ei, 23 ootan. Aga mis?“, kella 10:43:39 kõnes tundis N. Grigorjeva uuesti huvi „/…/ Noh, Grinja oli?“, A. Grigorjev vastas: „Ootan, raisk“ ning edasisest selgub, et A. Grigorjev ootab ikka G. Pankovi. Samal päeval kell 12:20:41 tehtud kõnest selgub, et Grinja tuleb alles õhtul. Sealjuures on kõnedest aru saada, et huvi G. Pankoviga suhtlemise vastu on suur, kuivõrd küsimused on korduvad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole väheoluline ka see, et 05.04.2019 kõnest selgub, et G. Pankov läheb alles õhtul A. Grigorjevi juurde/temaga kokku saama ning järgmise päeva hommikul, 06.04.2019 kell 07.48:30 kõnes A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva vahel soovib viimane, et A. Grigorjev viiks temale teed (s.o kanepit). Seega sai A. Grigorjev G. Pankovilt kanepi, mida N. Grigorjeva pikisilmi ootas.
6. 28.06.2019 kell 12:39:32 (kd 1, tl 182) kõnes A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva vahel selgitas A. Grigorjev: „Jah. Ma praegu, vot, korjan sinu jaoks raha. Ma andsin alles eile kassa ära.“ Ning sama kõne käigus ütleb N. Grigorjeva: „Mul ei ole ei suitsetamiseks…“ ja „Külmiku pesime eile üldse puhtaks.“, mille peale A. Grigorjev vastab: „Ma astun hiljem sisse, räägin sulle, kuidas edasi.“. Jutuajamine viitab sellele, et A. Grigorjev andis kanepi käitlemisest saadud raha üle, N. Grigorjeval ei ole enam kanepit, mida müüa ega suitsetada ning A. Grigorjev selgitab, kuidas kanepiäriga edasi. Varjatud jälgimise teel tuvastati, et 27.06.2019 käis G. Pankov korduvalt A. Grigorjevi elukohas, sh oli tal ühel korral käes voldik, väljumisel kilekott (kd 2, tl 2). Need tõendid kogumis näitavad, et G. Pankov sai A. Grigorjevilt narkootiliste ainete müügist saadud raha. Selle luges tõendatuks ka maakohus.
7. 06.07.2019 kell 18:44:31 (kd 1, tl 183) kõnes soovis N. Grigorjeva A. Grigorjevilt teada, kas Grinja käis, mille peale viimane vastas, et ei, sõitis minema, lõplikult. A. Grigorjev selgitab emale: „Jah, ei pääse kuhugi. Raha on ju minul, ema. Mina talle ei anna. Anna talle, ta ei too. Ära aja jama!“. N. Grigorjeva vastab: „Noh, ta ju ütles, et võttis.“, mille peale A. Grigorjev vastab: „Jah, kõik… Ta sõitis kohale, tõi… On vaja ainult kätte saada.“ ning „Kõik. Ilma rahata ei kao ta kuhugi, raha on minu käes“. Kell 19:29:46 kõnes soovib G. Pankov suhelda A. Grigorjeviga. Seda, et 06.07.2019 käis G. Pankov A. Grigorjeviga kokku saamas kinnitab ka 07.07.2019 kell 20:08:29 (kd 1, tl 184 ja pöördel) kõne, milles A. Grigorjev vastuseks N. Grigorjevale ütles, et Grinja sõitis sinna ning ütles: „Noh ta ütles, et on vaja, vot, see kassasse anda ja siis võtta.“ G. Pankovi ja A. Grigorjevi kohtumi 06.07.2019 kinnitab ka varjatud jälgimise protokoll (kd 2, tl 6), kust on näha, et A. Grigorjev käis oma elukohas G. Pankovi autos, väljudes oli tal käes kilekotitaoline ese (sisenedes ei olnud). Lisaks selgub kõnest, et homme, 08.07.2019, sõidab A. Grigorjev nn „kapi taga“. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik eeltoodud kõnedest järeldada, et A. Grigorjev selgitas oma emale, kuidas G. Pankov käis ja tõi ning see on vaja kätte saada, mille G. Pankov tõi. Tegemist on ilmselgelt narkootilise ainega (seda ennekõike seetõttu, et raha üleandmist varasemast kanepi müügist A. Grigorjevi arvates ei tohiks toimuda enne millegi saamist ning kuna raha oli A. Grigorjevi käes, oli tagatud ka G. Pankovi poolt aine toomine), küll ei selgu, kas narkootiline aine viidi A. Grigorjevi elukohta ja N. Grigorjeva peab selle kätte saama, või on narkootiline aine viidud kusagile, kust tuleb see ära tuua. Samuti selgub kõnest, et A. Grigorjev hoidis kanepi müügist saadud raha enda käes seni, kuni sai G. Pankovilt uue partii kanepit müügiks. Asjaolu, et G. Pankov varustas A. Grigorjevit narkootilise ainega, näitab selgelt viimase poolt öeldu, nimelt ütles G. Pankov talle, et raha on kassasse vaja ära anda ja siis võtta. Kuna tegemist oli narkootiliste ainete müügist saadud rahaga, sai selle äraandmisel võtta uue koguse, mida Grigorjevid ootasid ja nad ootasid just G. Pankovi. Varjatud jälgimise protokoll kinnitab nendevahelist suhtlemist. 30.07.2019 kell 16:06:27 (kd 1, tl 201) helistas N. Grigorjeva A. Grigorjevile ja mh küsis, kas Grinja oli, mille peale viimane vastab: „Eile oli“.
8. Erinevalt maakohtust ei nõustu ringkonnakohus G. Pankovi selgitustega, et ta suhtles 24 sugulastega, kuid mitte narkootiliste ainete asjus. Samuti ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et A. Grigorjevi ja G. Pankovi vahelistest telefonikõnedest, sh 19.08.2019 kell 20:06:55 kõne (kd 1, tl 209), ei nähtu konspiratiivset suhtlemist. Nii ei sisalda paljud nendevahelised telefonikõned praktiliselt mitte mingisugust kolmandale isikule täielikult arusaadavat vestlust, vaid kõned on suunatud sellele, kus keegi asub, kas on kodus, keegi tuleb kellegi juurde. Kui siia juurde lisada varjatud jälgimisega saadud teave ja narkootilise aine käitlemisega seotud kontekst, sh N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi vahelistest telefonikõnedest tulenev teave, mis viitab otseselt G. Pankovi poolt narkootilise aine käitlemisele, on ilmne, et G. Pankovi ja A. Grigorjevi vestlused on suunatud just narkootilise aine ja selle müügist saadud raha vastastikusele üleandmisele.
9. Nii on 19.08.2019 kõnest näha, et G. Pankov on häiritud sellest, kui A. Grigorjev ütleb: „Jah, aga sellel, Garõnal, seal seisid mendid ja kriminalistid.“, vastates selle peale „Perses, raisk!“ ning edasise vestluse käigus „/……/ Siin on selline oht vahele jääda, raisk!“ ja „See nad on seal, kus, raisk, veekaev ja settebasseinid.“ Kõrvutades muid G. Pankovi poolt kanepi käitlemisele viitavaid kõnesid, oli G. Pankovil alust karta vahelejäämist narkootiliste ainete käitlemises osalemise tõttu ja seda hirmu väljendas ta väga selgelt. Samalaadsed kõned toimusid A. Grigorjevi ja G. Pankovi vahel ka 12.04.2019 (kd 2, tl 22), kus esimeses, 19:15:17 toimunud kõnes ütleb G. Pankov, et annab A. Grigorjevile „mikrik’u“ neljaks päevaks ja märgib, et sõidab kohale, ta on Tallinnas, mille peale vastab A. Grigorjev vaid „Ahha!“. Hiljem, kell 19:56:31 tehtud kõnes küsib G. Pankov, kas A. Grigorjev tegi kõik ära, mis ta temal palus, kas pani „mikriku“ kinni, võtmed võttis ära ning A. Grigorjev küsib: „Aaa, kus?“. Seejärel ütleb G. Pankov: „Sa pane pea tööle, raisk, millest ma sulle räägin! Mis sa, raisk, „neid on linnas nii palju“, raisk, mida sa teed, raisk? Said aru?“. A. Grigorjev kinnitab, et pani kõik kinni. Ringkonnakohus nõustub siinkohal prokuröriga, et 12.04.2019 kõnes on viited sellele, et A. Grigorjev peab just politseinike (neid on linnas nii palju) tõttu peatama narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise. Selles ei ole vaidlust, et samal päeval peeti kinni I.T. (kd 2, tl 4145), kelle kodust leiti amfetamiini ja narkootilise aine käitlemiseks vajalikke esemeid. Kui „mikriku“ all pidada silmas mikrobussi vms, siis jääb arusaamatuks, miks see tuleks sulgeda neljaks päevaks. A. Grigorjev sai sellisest varjatud tekstiga kõnest aru, kinnitades, et pani kõik kinni. Sellistest kõnedest nähtub ka, et G. Pankov oli A. Grigorjevist narkootiliste ainete käitlemise ahelas kõrgemal, jagas viimasele mh ka korraldusi, kuidas käituda, et mitte vahele jääda.
10. Vahelejäämise hirmule viitavad ka 06.
11. ja 07.09.2019 (kd 1 tl 244 jj) G. Pankovi kõned erinevatele isikutele, s.o pärast seda, kui N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi elukohtades alustati läbiotsimist ning nad viidi uurijate poolt kodust ära.
12. Esmalt annab 06.09.2019 kell 18:47:23 P.G. G. Pankovile teada, et mamma võeti kinni, mille peale helistab G. Pankov A. Grigorjevile, kuid viimane ei vasta. Järgmises kõnes kell 18:48:47 teavitab G. Pankov P.G. it, et ta läheb Andrjolini (A. Grigorjevi) juurde ning pärast kõne lõppu helistab uuesti A. Grigorjevile, kuid viimane ei vasta. Eelmärgitud kõnes ütleb G. Pankov: „Mis tal seal on, vist puru siis… Tal oli seal… No olgu, pärast lobiseme.“, mis viitab otseselt sellele, et G. Pankov arvas, et N. Grigrojeval (Mammal) oli puru ehk kanepit. 18:53:36 kõnes J.V. iga on esmalt taustakõne, kus G. Pankov mainib: „Ja mutt ja Anufrika kohe“, mis viitab nii N. Grigorjevale kui ka A. Grigorjevile. Samast kõnest on aru saada, et G. Pankov on kusagil läbiotsimiste (ilmselt A. Grigorjevi elukoha) lähedal. G. Pankov: „Oi, raisk…“ „Seal on mikrokad, raisk, mingid… Kohe, ment läheb sinna veel üks… sest muti juures on kindlalt mendid.“. Mõned minutid hiljem, s.o kell 18:59:56, helistab G. Pankovi telefonile tuvastamata isik, kellele G. Pankov ütleb: „/…/ Mendid võtavad Anufrikat /…/ Vot selline värk, pagan. Keegi 25 andis üles.“. 19:21:43 kõnes ütleb G. Pankov P.G. ile (A. Grigorjevi vennale): „Aga mida otsida? Mutil pole sittagi!“, mille peale P.G. ütleb, et „Noh… ma ka seda.“. Seejärel ütleb G. Pankov: „Anufrik väänati ka seal maha“ ning ärgitab P.G. it minema Anufriku (A. Grigorjevi) juurest mööda. Kõnes edasi ütleb G. Pankov: „/…/ Aga mida muti juurest otsida? Tema ei tegelenud millegagi, tal pole sittagi.“, mille peale P.G. vastab: „No tsipatsipa oli täna“ ning G. Pankov omakorda vastab „No..“. G. Pankovi ja P.G. i vestlusest saab järeldada, et G. Pankovi arvates ei olnud N. Grigorjeval sel hetkel narkootilist ainet, kuid P.G. ütleb G. Pankovile, et natukene siiski oli. Kuivõrd osapoolte vahel ei teki sellel teemal pikemat jutuajamist ning üritatakse võimalikult vähe rääkida, on ilmne, et G. Pankov teadis ka eelnevalt, et N. Grigorjeva käitleb narkootilist ainet, küll arvas, et sel hetkel tal seda ei olnud.
13. Narkootilise aine käitlemisele viitab ka samal päeval kell 19:29:47 tehtud kõne, kus G. Pankov ütleb: „Niikuinii tulevad pärast ütlused, saame teada, kes!“, mis omakorda viitab sellele, et G. Pankov arvab, et keegi kaebas nende peale narkootiliste ainete pärast. 19:38:17 kõnes leidis G. Pankov, et N. Grigorjeva juurest ei olnud midagi otsida, viidates taaskord narkootilisele ainele. Samas kõnes märgib G. Pankov: „/…/ Kiirabi, näe, ei tea, viis Tanjuša (T. Grigorjeva, A. Grigorjevi abikaasa) ära… Aga kuhu nüüd laps pannakse, kui Anufrejevil käbarad ära väänati? Aga Anufrikal väänati neid?“, millest tuleb otse välja, et Anufrik, Anufrejev on A. Grigorjev, kuivõrd tema abikaasa viidi kiirabi poolt ära ning küsimus käib nende ühise lapse kohta. Seega ei vasta G. Pankovi ütlused selle kohta, et Anufrik ei ole A. Grigorjev, vaid üks naabritest, tõele. G. Pankov püüdis ütlusi andes enda seotust narkootiliste ainete käitlemisega varjata, kuigi oli ilmselgelt väga mures, et just A. Grigorjev peetakse sel põhjusel politsei poolt kinni. Samas kõnes arvab P.G. , et A. Grigorjevi abikaasa andiski üles ning G. Pankov lubas teadasaamisel ta Anufriku pärast kohe maha lüüa. Kell 21:33:09 tehtud kõnes räägib P.G. , et N. Grigorjeva (Mamma) juures löödi aknad sisse nii köögis kui ka tualetis, mille peale G. Pankov ütleb, et loomulikult köögis ja vetsus, et kohe sisse lennata, et keegi midagi alla ei laseks. Sellega näitab G. Pankov taaskord, et oli teadlik narkootilise aine käitlemisest - mida muud oleks pidanud politsei saabudes köögist või tualetist alla laskma. 21:37:19 kõnes ütleb P.G. G. Pankovile, et ta väriseb, mille peale G. Pankov ütleb, et seal kõik värisevad.
14. 06.09.2019 kell 22:23:39 kõnest on näha, et G. Pankov ütleb tuvastamata isikule, et Antidoktor ja mutt võeti kinni (viited A. Grigorjevile ja N. Grigorjevale, kuivõrd nemad võeti kinni sel päeval) ja G. Pankov ei soovi rohkem telefoni teel rääkida, vaid kokku saada. Kell 23:22:19 helistab G. Pankovile tuvastamata isik, kes ütleb: „Lühidalt, teile sõideti järele Ahtmest, raisk…“ ja „Vot, lühidalt… Muti juurest, hoovist siit, sõidavad autod välja…/…/“, mis viitab sellele, et N. Grigorjeva juurest lahkusid politseisõidukid ning sõitsid G. Pankovi järel/taga/samas suunas. Kui G. Pankovil ei oleks olnud midagi varjata, ei oleks olnud vajadust teda ka hoiatada. 07.09.2019 kell 07:50:56 kõnes ütleb G. Pankov P.G. ile mh: „/…/ Jama ei ole vaja ajada telefoni teel! Sitaks lobised seal juba…“, „Juba helistatakse, räägitakse.“ Ja veel: „Mida sa seal, raisk, arutad? Jah! /…./ Pane oma suu kinni!“. Eelnevast on võimalik järeldada, et G. Pankov hoiatab P.G. it, et viimane oma suu peaks, mis kogumis ülaltoodud vestluste sisuga tõendab, et G. Pankov oli vägagi teadlik narkootilise aine käitlemisest ning püüdis vältida selleteemalisi kõnesid ja sundis ka teisi vaikima. Selliselt ei käitu inimene, kellel endal pole karta vahelejäämist narkootiliste ainete käitlemise pärast – muud põhjust Grigorjevite kinnipidamise pärast hirmu tunda tal ei olnud, nagu ilmneb väga selgelt tema kõnedest.
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole G. Pankovi maakohtu istungil antud ütlused selle kohta, et tema ei käidelnud koos N. Grigorjeva ja A. Grigorjeviga narkootilist ainet kanep 26 usaldusväärsed, kuivõrd on vastuolus teiste tõenditega. Ülaltoodud tõendid kogumis Grigorjevite elukohtadest leitud narkootiliste ainete, nende pakendamiseks ja kaalumiseks vajalike vahenditega tõendavad, et G. Pankov käitles grupis A. Grigorjevi ja N. Grigorjevaga narkootilist ainet kanep. Ta oli vähemalt üheks isikuks, kes regulaarselt varustas A. Grigorjevit kanepiga (teisi kanepiga varustajaid ei ole ka jälitustoimingutega tuvastatud) ja viis ära narkootiliste ainete müügist saadud raha, mis ületas Grigorjevite osa. Kui N. Grigorjeval oli kanep otsas, ootas ta G. Pankovi saabumist. Grigorjevid sõltusid narkootilise aine saamisel just temast.
16. Maakohus ei ole eksinud selles, et A. Grigorjev ja G. Pankov suhtlesid omavahel ka igapäevastel teemadel ning abistasid vastastikku üksteist (nt sõidutas G. Pankov N. Grigorjevat või A. Grigorjevit ja tema pere). Arvestades seda, et N. Grigorjeva on G. Pankovi tädi ja A. Grigorjev tädipoeg, on loomulik, et nende vahel olid ka perekondlikud suhted. Küll aga ei välista see G. Pankovi poolt sugulastele kanepi tarnimist. Käesoleval juhul on perekondlik suhtlus toodud ettekäändeks, mis selgitaks A. Grigorjevi ja G. Pankovi sagedasi helistamisi ja kohtumisi. Jälitustoimingutega kogutud tõendid kinnitavad vastupidist.
17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga justkui välistaks G. Pankovi osaluse asjaolu, et narkootiliste ainete ostjad ei suhelnud A. Grigorjeviga vahetult enne või pärast uue kanepipartii saabumist. Kanepit osta soovivad isikud ei pidanud teadma, millal G. Pankov narkootilist ainet A. Grigorjevile tarnib. Nad külastasid Grigorjeveid siis, kui neil tekkis vajadus uue koguse järele (enamus teadaolevaid ostjaid olid püsikliendid). Nii nähtub ka jälitustegevuse käigus saadud kõnede väljavõtetest, et A. Grigorjev ei ole alati kanepit saanud, on pidanud seda ootama ja tal ei ole seda alati olnud ka soovijatele anda, ta vastab „klientidele“ eitavalt.
18. Lisaks on maakohus leidnud, et kuna 23.07.2019 keeldus A. Grigorjev N. Grigorjevale ainet andmast (A. Grigorjevil oli alles jäänud 10 tükki, 3 müüs maha ning tuli veel Igorile ka jätta), siis ei olnud tal sellel ajal narkootilist ainet piisavas koguses. Küll oli tal võimalik narkootilist ainet („teed“) anda N. Grigorjevale 08.08., 10.08., 12.
19. ja 15.08.2019 korral, mil N. Grigorjeva küsimusele vastas A. Grigorjev jaatavalt. Seejärel selgitas maakohus, et 23.
20. – 20.08.2019 ei fikseeritud varjatud jälgimisega A. Grigorjevi ja G. Pankovi vahelisi kohtumisi. Ringkonnakohus leiab, et sellest ei saa järeldada, et G. Pankov ei toonud A. Grigorjevile narkootilist ainet üldse või A. Grigorjev sai kogu aine vahetult G. Pankovi käest. Arvestades seda, et ei pealt kuulatud kõnede ega ka varjatud jälgimise käigus ei ole tuvastatud rohkem isikuid, kes võisid A. Grigorjevile kanepit tuua, ei saa välistada, et G. Pankov edastas seda talle kusagil mujal või muul viisil, mis jäi märkamatuks. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et kui 30.07.2019 kõnes küsis N. Grigorjeva, kas Grinja (G. Pankov) on läbi käinud, vastas A. Grigorjev, et ja eile küll. Seda käiku varjatud jälgimise protokoll ei kajasta. Loa andmine varjatud jälgimiseks ei tähenda seda, et kogu selle perioodi on isiku tegevus jälgimise all 24 tundi ööpäevas.
21. Ringkonnakohus möönab, et G. Pankovi osas ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kui mitmel korral ta tõi A. Grigorjevile narkootilist ainet ja kui mitmel korral võttis vastu narkootiliste ainete müügist saadud raha. Arvestades A. Grigorjevile helistamiste (nt vahemikus 01.
22. – 06.09.2019 oli nende vahel 264 kõnet) ja tema juures käimise sagedust (nt vahemikus 26.
23. – 06.09.2019 50 korda; kd 2, tl 16), on ilmne, et G. Pankovi roll narkootilise aine kanepi käitlemisel oli vähemalt samavõrdne kui mitte suurem kaassüüdistatavate omast. G. Pankov omandas kanepit isikult/isikutelt, kes olid vaid temale teada, andis selle edasi A. Grigorjevile. Grigorjevid olid selles ahelas viimaseks lüliks, kes selle doosidena realiseerisid. 27
24. Maakohtu otsusest jääb mulje, et A. Grigorjev ja N. Grigorjeva vajasid
25. a juuni- ja juulikuuks rahakassa kullerit ning sellest tulenevalt täitiski seda rolli G. Pankov. Sellise käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu. Vastupidi, on märksa tõenäolisem, et G. Pankov, kes ise ei tegelenud narkootilise aine tänavamüügiga klientidele (vähemalt ei ole see tõenditest tuvastatav), leidis narkootilise aine edasimüüjana A. Grigorjevi. Isegi kui eeldada, et initsiatiiv tuli A. Grigorjevilt, ei vajanud viimane G. Pankovilt raha vahendamise teenust vaid ennekõike narkootilisi aineid.
26. Prokurör on esitanud mitmeid tõendeid selle kohta, et G. Pankovi pere väljaminekud on olnud suuremad, kui tema pere legaalsed sissetulekud, mis näitab, et ülejäänud raha on ta saanud ebaseadusliku tegevuse käigus. Kaitsja leiab, et ainuüksi sissetulekute puudumine ei või olla kuriteo toimepanemise tõendiks.
27. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et ainuüksi piisavate legaalsete sissetulekute puudumine ei võimalda järeldada, et G. Pankov on toime pannud suures koguses narkootiliste ainete käitlemise. Samamoodi ei välista hea majanduslik olukord isiku poolt narkootiliste ainete käitlemist. Käesolevas asjas on kogutud muud tõendid, ennekõike jälitustoimingutega, mis tõendavad G. Pankovi osalemist narkootilise aine kanepi käitlemises. Siinkohal puudub vajadus hinnangu andmiseks tema pere sissetulekutele ja väljaminekutele, kuna G. Pankovi ei süüdistata narkootilise aine käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil.
28. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et G. Pankov käitles grupis koos A. Grigorjevi ja N. Grigorjevaga suures koguses narkootilist ainet kanepit selle edasiandmise eesmärgil. Täpsema õigusliku hinnangu annab ringkonnakohus pärast D.J. iga seotud episoodi ja käideldud narkootiliste ainete koguste käsitlemist. II Narkootilise aine kanepi käitlemine edasiandmisega D.J. ile
29. Prokuröri hinnangul on maakohus mõistnud N. Grigorjeva õigeks teos, s.o D.J. ile 43,38 g edasiandmises, milles temale süüdistust esitatud ei ole. Samas on jätnud maakohus võtmata seisukoha selles, kas N. Grigorjeva enne 18.09.2018 omandas, valdas ja pakendas 43,38 g kanepit. Sama süüdistus on esitatud ka A. Grigorjevile ja G. Pankovile, kelle osas samuti ei ole seisukohta võetud.
30. A. Grigorjevi, N. Grigorjeva ja G. Pankovi süüdistus on järgmine: „Peale selle kohtueelses menetluses kindlaks tegemata asjaoludel ajavahemikus alates 2015 kuni 06.09.2019 A. Grigorjev edastas G. Pankovilt saadud kanepit korduvalt N. Grigorjevale, muuhulgas:  tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12.05 – 43,38 g kanepit, mille N. Grigorjeva pakkis kilekotti ning antud pakend oli tuvastamata asjaoludel edastatud mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12.05 D.J. ile.“
31. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistus 43,38 g kanepi käitlemises on esitatud kõigile kolmele süüdistatavale - A. Grigorjevile, G. Pankovile ja N. Grigorjevale. See osa süüdistuse tekstist kajastub süüdistusaktis iga süüdistatava süüdistuses. Tekstist on arusaadav, et G. Pankovi süüdistatakse selles, et tema edastas A. Grigorjevile enne 18.09.2018 kella 12.05 43,38 g kanepit. A. Grigorjevit omakorda selles, et tema omandas selle kanepi koguse G. Pankovilt ja andis edasi N. Grigorjevale. N. Grigorjevat süüdistatakse selles, et tema 28 pakkis A. Grigorjevilt saadud (omandatud) 43,38 g kanepit kilekotti.
32. Ringkonnakohus möönab, et süüdistuse osa „…antud pakend oli tuvastamata asjaoludel edastatud mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12.05 D.J. ile“ on halvasti sõnastatud ja seetõttu mitmeti mõistetav. Süüdistuse tekstis tuleb vältida umbisikulist tegumoodi (midagi tehti). Kui süüdistuse esitaja oleks kirjutanud, et antud pakendi edastas tuvastamata isik D.J. ile, ei oleks maakohus eksimusse sattunud. Praegust teksti lugedes võib väljend „tuvastamata asjaoludel“ tähendada nii seda, et kanepi andis edasi N. Grigorjeva tuvastamata asjaoludel (teadmata on täpne aeg ja koht), kuid samas ka seda, et selle andis edasi kolmas tuvastamata isik. Seetõttu on maakohus hinnanud vaid osa esitatud süüdistusest ning jätnud tähelepanuta süüdistuse kui terviku. Kuna prokuratuur ei süüdista N. Grigorjevat D.J. ile narkootilise aine edasiandmises
33. aastal, maakohus on ta aga selles õigeks mõistnud põhjusel, et ei ole pidanud tema süüd tõendatuks, tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada.
34. Maakohus on N. Grigorjeva poolt D.J. ile kanepi edastamist analüüsides toonud välja ka põhjendused, miks ei ole usutav, et G. Pankov andis kanepi N. Grigorjevale ise või kolmanda isiku kaudu. Küll ei ole maakohus analüüsinud, kas G. Pankov edastas 43,38 g kanepit A. Grigorjevile, kes selle omakorda edastas N. Grigorjevale, kes selle siis pakendas. Isegi kui möönda, et maakohus, leides et puuduvad tõendid selle kohta, et G. Pankov edastas aine N. Grigorjevale ise või kolmanda isiku kaudu (nt A. Grigorjevi) võttis seisukoha ka G. Pankovi ja A. Grigorjevile esitatud süüdistuse osas, ei ole maakohus kohtuotsuse resolutsioonis ega põhjendavas osas jõudnud nende süü osas lõppjärelduseni. Nii on maakohus leidnud, et tegemist on eraldiseisva teoga, mitte jätkuva narkootilise aine käitlemisega, mistõttu oleks maakohus pidanud selle loogika kohaselt mõistma G. Pankovi ja A. Grigorjevi selle kuriteo toimepanemise tuvastamatuse tõttu õigeks. Maakohus seda aga ei teinud.
35. Olukorras, kus maakohus on jätnud osa süüdistusest analüüsimata, on ta rikkunud vähemalt KrMS § 306 lg 1 p 2 nõudeid: ei ole tuvastanud, kas teo on toime pannud süüdistatavad. Ringkonnakohtul on võimalik apellatsioonimenetluse käigus see minetus parandada, andes ise hinnangu maakohtu poolt käsitlemata süüdistuse osale.
36. Vaidlust ei ole selles ning maakohus on seda ka käsitlenud, et 18.09.2021 leiti D.J. i kasutuses olevast sõidukist minigrippkilekott ainega kaaluga 52,17 g ning narkootilise aine ekspertiisiga tuvastati, et kilekotis oli 43,38 g kanepit, mille THC sisaldus on 4,5%. Samuti on tõendatud, et minigrippkilekotilt leiti mitmelt isikult pärinev DNA segaprofiil, mille peamine profiil langes kokku N. Grigorjeva DNA-profiiliga. Ainus D.J. ki ja N. Grigorjevat siduv teave pärineb 19.07.2018 peetud G. Pankovi ja D.J. i vahelisest kõnest, kus G. Pankov annab teada, et on Ahtmes vanaema Nadjuša juures, tuli kartuli järele ja D.J. lubab kohe sinna sõita (kd 2, tl 104). Sellest kõnest saab järeldada, et D.J. oli teadlik, kes on N. Grigorjeva ja kus ta elab. G. Pankov tunnistas kohtus ütlusi andes, et oma vanaema Nataljat ta ei nimeta Nadjušaks, kuigi väitis, et võis olla Ahtmes oma vanaema juures (kd 5, tl 182). Seega ei vasta G. Pankovi ütlused tõele ja ta püüdis varjata fakti, et D.J. tuli N. Grigorjeva maja juurde tema kokku saama.
37. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu arusaam, et tegemist on eraldiseisva kuriteoga, mis ei ole puutumuses ülejäänud narkootilise aine käitlemise osategudega, viinud tõendite valikulise hindamiseni, tuginemise vaid N. Grigorjeva DNA-ekspertiisile, jättes kõrvale ülejäänud N. Grigorjeva, A. Grigorjevi ja G. Pankovi süüd tõendavad tõendid. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et DNA-ekspertiisi tulemuste alusel ei ole võimalik kogumis teiste tõenditega tuvastada N. Grigorjeva seotust D.J. ilt ära võetud narkootilise ainega. Ei ole eluliselt usutav, et D.J. i (keda väidetavalt N. Grigorjeva üldse ei tea) valduses olevalt minigrippkotilt, milles 29 olid kanepiõisikud, leitud N. Grigorjeva DNA (segaprofiilis oli eristatav tema peamine DNAprofiil) sattus sinna muul viisil, kui narkootilist ainet käideldes. Seda eriti olukorras, kus N. Grigorjeva tegeles mh talle A. Grigorjevi poolt edasi antud narkootilise aine kanepi pakendamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viise, kuidas DNA saab sattuda mõnele pinnale, on mitmeid. Samas on vähetõenäoline, et nii spetsiifiline ese, nagu minigrippkott kanepiga jõuaks koos N. Grigorjeva DNA-ga D.J. ini ja sellel on mingi selgitamatu juhusliku kokkupuute tulemusena piisavalt N. Grigorjevalt pärinevat bioloogilist materjali.
38. Nii nagu ringkonnakohus eespool käsitletud jälitusega kogutud tõendeid analüüsides tuvastas, sai N. Grigorjeva kogu käideldava kanepi ainult A. Grigorjevilt, kellele selle omakorda tõi G. Pankov. Selline jätkuv kanepi käitlemine toimus pikka aega ühtemoodi. Lisaks jälitustoimingute protokollidele tõendavad süüdistatavate poolt kanepi käitlemist veel neilt läbiotsimiste käigus ära võetud kanepi kogused, pakendamiseks vajalikud vahendid (kaalud, minigrippkilekotid), N. Grigorjevalt ära võetud märkmik kannetega narkootiliste ainete koguste ja rahasummadega. Ainuüksi sellest, et see konkreetne kogus kanepit jõudis D.J. ini kuidagi teisiti, tuvastamata isiku kaudu, mitte otse N. Grigorjevalt, ei saa järeldada, et seda ei käideldud samal viisil nagu tavaliselt. D.J. oli G. Pankovi lapsepõlvesõber, nad suhtlesid omavahel sageli, selles vaidlust ei ole. Nii nagu ei ole vaidlust ka selles, et D.J. käitles pikka aega erinevaid narkootilisi aineid, sh ka kanepit. Ta tunnistati selles 13.01.
39. a kohtuotsusega süüdi. Maakohus leidis, et sellises olukorras ei oleks vahendajat vaja läinud. Ringkonnakohtu hinnangul on G. Pankov igati püüdnud oma seotust narkootiliste ainete äriga varjata, seetõttu võis ta ära kasutada oma sugulasi, kellega tihedat suhtlemist on lihtsam selgitada, või ei olnud sel hetkel tal enda valduses sellist kogust kanepit, kuna oli selle andnud A. Grigorjevile. Samuti võis see tulla süüdistatavate omavahelisest tööjaotusest, nii nagu leiab prokurör – nn tänavamüüjad (kelleks oli ka N. Grigorjeva), pakendavad selle edasiseks jagamiseks kas suuremate või väiksemate kogustena, et vältida tarnija DNA sattumist pakendile. Ehk põhjused, miks G. Pankov ei valinud kanepi üleandmiseks otsekontakti, võivad olla erinevad, kuid see ei muuda olemasolevate tõendite alusel tuvastatavat kanepi käitlemise ahelat – see ei oleks jõudnud ilma G. Pankovi ja A. Grigorjevita N. Grigorjeva kätte.
40. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et G. Pankov, A. Grigorjev ja N. Grigorjeva käitlesid koos ühiselt enne 18.09.
41. a 43,38 g kanepit. G. Pankov omandas selle tuvastamata ajal ja kohas, andis edasi A. Grigorjevile ja viimane omakorda N. Grigorjevale, kes selle pakendas üleandmiseks järgmisele isikule. III A. Grigorjevi, N. Grigorjeva ja G. Pankovi poolt käideldud narkootilise aine kogused
42. Maakohus tuvastas narkootilise aine käitlemise süüdistatavate poolt väiksemas koguses, kui seda neile süüdistustes ette heideti, leides, et tõendina esitatud N. Grigorjeva märkmiku alusel ei ole võimalik tõsikindlalt prokuröri poolt esitatud versiooni lugeda tõendatuks. Samuti ei ole võimalik XXX , A. Grigorjevi elukoha uksesilma videosalvestise andmetel öelda, et need isikud (seitse) käisid A. Grigorjevi käest narkootilist ainet ostmas, tegemist võis olla narkootilise aine käitlemisest väljapoole jäävate muude põhjuste või asjaoludega. Sellega seoses vähenes ka A. Grigorjevile süüks arvatud kanepi käitlemistegude maht ajavahemikul 12.04.2019 – 08.08.2019, mida prokurör aga apellatsioonis ei vaidlusta. Küll leiab prokurör, et N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi elukohtadest leitud narkootilise aine kogus ja N. Grigorjeva poolt täidetud märkmik tõendavad, et süüdistatavad käitlesid kanepit oluliselt suuremas koguses, kui maakohus seda tuvastas. 30
43. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vaidlust ei ole selles, et märkmikus on kajastatud kanepi kogused, mis on märgitud 20 grammi kaupa, ning läbivalt on 20 grammi kanepi taha tehtud märge 450 eurot. 20 grammi kanepi kirje viitab koos muude tõenditega sellele, et N. Grigorjeva sai narkootilist ainet kanep 20 grammi kaupa, mille ta jagas doosideks ning andis edasi (müüs) tuvastamata isikutele. Kuivõrd märkmiku näol on tegemist narkootilise aine käitlemist kajastava nn raamatupidamisliku dokumendiga, kus tõenäoliselt on kajastatud kõik need kogused, mille N. Grigorjeva sai A. Grigorjevi käest alates 19.11.2018 ja mis olid mõeldud müügiks, on võimalik selle alusel tuletada ka käideldud kanepi kogused.
44. Nii on märkmiku lehtedelt tuvastatav järgnev: fotol nr 9 (kd 1, tl 112) 4 korda 20 grammi (kokku 80 grammi); fotol nr 10 (kd 1, tl 113) 14 korda 20 g (kokku 280 grammi); fotol nr 11 (kd 1, tl 113) 9 korda 20 grammi (kokku 180 grammi); fotol nr 12 (kd 1, tl 114) 7 korda 20 grammi (kokku 140 grammi); fotol nr 14 (kd 1, tl 115) 3 korda 20 grammi (kokku 60 grammi). Seega on N. Grigorjeva käsutuses oleva narkootilise aine koguseks kokku 740 grammi. Ringkonnakohus möönab, et osaliselt on märkmikulehtedele tehtud kandeid ainult raha kohta ja neid summasid ei ole võimalik siduda märkmikus kajastatud kogustega – need on oluliselt suuremad kui 20 g kanepi müügihind, mis jääks 600-700 euro vahemikku. Siiski ei saa aluseks võtta prokuröri poolt pakutud arvestust (liita rahasummad ja arvestada selle järgi käideldud kanepi kogus, kuna selle tulemusena võib eksida süüdistatavate kahjuks. Nii leiab prokurör näiteks, et fotolt 9 (kd 1, tl 12) saab välja lugeda rahasumma 3800 eurot. Ringkonnakohtu nägemuses see nii ei ole. Siin on tehtud järgmine tehe: 1350 +450 =1800 ja samale 1800-le on liidetud 200, lõpptulemus on 2000, mitte
45. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et N. Grigorjeva poolt tehtud kannete alusel on võimalik lugeda tõendatuks, et käideldud narkootilise aine koguseks oli vähemalt 740 grammi kanepit. Selle koguse hulka tuleb arvata ka N. Grigorjeva elukoha läbiotsimiselt leitud 10,71 grammi kanepit. Puudub alus arvata, et saadud kanepi koguste üle arvet pidav N. Grigorjeva jättis mingi koguse märkmikku kirja panemata.
46. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik märkmikusse tehtud kannete põhjal öelda, mida täpselt tähendab kirje „450 eurot“. Arvestades seda, mis hinnaga N. Grigorjeva kanepit edasi müüs, ei ole tegemist 20 g kanepi müügist saadud rahaga, see summa oleks vähemalt 600 eurot, selles saab prokuröriga nõustuda. Kas tegemist on N. Grigorjeva poolt teenitud tuluga, või narkootilise aine hankijale äraantava tulu osaga vms, ei ole võimalik tuvastada. Ei ole teada, mis hinnaga G. Pankov A. Grigorjevile kanepit tõi. Samas ei oma see, kuidas süüdistatavad omavahel raha jagasid, nende teole õigusliku hinnangu andmisel tähtsust. Tõendatud on see, et A. Grigorjev andis narkootiliste ainete müügist saadud rahast osa ära G. Pankovile ja osa jäi neile. 28.06.2019 kell 12:39:32 (kd 1, tl 182) kõnes selgitas A. Grigorjev N. Grigorjevale: „Jah. Ma praegu, vot, korjan sinu jaoks raha. Ma andsin alles eile kassa ära.“
47. Märkmikus kirjeldatud koguste põhjal on võimalik välja arvutada, kui mitmele isikule narkootilist ainet edasi anti ning milline oli sellest saadud müügitulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et narkootilist ainet käideldi enamasti 0,25 – 0,30 grammiste doosidena. Kuivõrd süüdistatavate olukorda ei ole võimalik raskendada, lähtub ka ringkonnakohus sellest, et ühe doosi suuruseks oli arvestuslikult umbes 0,30 grammi. Seega saab 740 grammist kanepist 2466 doosi. Tunnistaja K.M. ütluste järgi ostsid nemad A.R. iga A. Grigorjevi käest kanepit hinnaga 10 eurot doos (oli 0,26 grammi, A.R. kaalus ära). Kui lähtuda hinnast 10 eurot doos, on 2466 doosi kanepi müügihinnaks 24 666 eurot.
48. Maakohus tuvastas, et 48 korda käis A.R. koos K.M. ga A. Grigorjevi juures kanepit ostmas. Kuivõrd enamasti osteti üks doos ning kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kui mitmel 31 korral osteti kaks doosi (K.M. ütluste järgi osteti mõnikord ka kaks doosi), tuleb lähtuda väiksemaist. Seega müüs A. Grigorjev A.R. ile kanepit kokku 480 euro eest (10 eurot doos) ning kuna doosi suuruseks oli 0,26 grammi, teeb see kokku 12,48 grammi. Vaidlust ei ole ka selles, et A. Grigorjevi kodust leiti kanepit kokku 244,71 grammi, millest saab müügiks 815 doosi (0,30 g doosina) ja mille turuväärtus oleks 8150 eurot, kui müüa seda 10 eurot doos. Kuivõrd märkmik on täidetud N. Grigorjeva poolt ja seal toodud andmetest ei ole võimalik järeldada, et ka A. Grigorjevi valduses olev narkootiline aine, sh tema poolt müüdud aine kogused kajastuvad selles, lisandub see 740 grammile. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et A. Grigorjevi, N. Grigorjeva ja G. Pankovi tegevuse tulemusena jõudis D.J. i kätte 43,38 g kanepit, millele vastab arvestuslikult 0,30 g suuruste doosidena (ei ole põhjust arvata, et narkootiline aine edastati muu hinnaga kui teistele) 144 doosi. Ka see kogus lisandub ülaltoodule, kuivõrd märkmikus on kajastatud andmed alates
49. aasta novembrikuust, kuid D.J. sai narkootilise aine enne 18.09.
51. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et tõendatud on A. Grigorjevi, N. Grigorjeva ja G. Pankovi poolt ühine narkootilise aine kanepi käitlemine vähemalt 1040,57 g suuruses koguses, mis kohtutoksikoloogia eksperdi arvamuse kohaselt on piisav narkojoobe tekitamiseks 1040-2081 inimesele (10 isikule piisab 5-10 g kanepiõisikutest) on suur kogus vastavalt NPALS § 31 lg-le
53. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et maakohus on kvalifitseerinud A. Grigorjevi poolt toimepandud narkootiliste ainete käitlemise valesti ühe jätkuva teona.
54. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas kriminaalasja nr 1-19-7473 22.09.
55. a kohtumääruse punktis 32, et jätkuva süüteo piiritlemisel lähtutakse kohtupraktikas esmajoones teoühtsuse põhimõttest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.04.
56. a otsus asjas nr 3-1-1-404, p 13). Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.
57. a otsus nr 1-1511032/308, p 34.) Seega on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.06.
58. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 1024-1026; 27.03.
59. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9 ja 08.05.
60. a otsus nr 1-18-7408/62, p 10.).
61. A. Grigorjevi, G. Pankovi ja N. Grigorjevaga ühine kanepi käitlemine alates 18.09.2018 kuni 06.09.2019 vastab eeltoodud jätkuva teo kriteeriumidele. Tegemist oli nn ärimudeliga, kus hangiti kindlat liiki narkootilist ainet, mis pakendati väiksemateks doosideks, müüdi maha, saadud raha jagati ära ning G. Pankov tõi taas uue koguse kanepit. Osateod, eelkõige tarbijale müük, toimusid kanepi olemasolu korral pidevalt ning N. Grigorjeva küsis kanepit pidevalt A. Grigorjevi käest juurde. Ka objektiivsele kõrvaltvaatajale paistab see ühtse teona, s.o samade isikute poolt samal viisil sama narkootilise aine omandamine, pakendamine ja doosidena müümine, mis toimus pidevalt ja oli kantud ühtsest tahtlusest. 32
62. Lisaks sellele omandas A. Grigorjev tuvastamata ajal ja asjaoludel veel heroiini, fentanüüli, 3- metüülfentanüüli segu 0,99 g, mis sisaldas 0,0029 g heroiini, 0,00029 g fentanüüli ja 0,0016 g 3-metüülfentanüüli, mida hoidis oma elukohas Kohtla-Järvel XXX korteris kuni see 06.09.2019 läbiotsimise käigus ära võeti. A. Grigorjevi enda selgituste kohaselt sai ta selle aine Tallinnast ning see oli ostetud enda tarbeks. Kuigi tegemist on sarnase käitumisaktiga, narkootilise aine omandamisega ning A. Grigorjev valdas nimetatud narkootiliste ainete segu samal ajal kanepiga, ei omandanud ta seda sama tahtlusega, s.o äritsemiseks koos N. Grigorjevaga, vaid endale tarbimiseks. Tegemist on kanepi käitlemisest eraldiseisva teoga, mistõttu on A. Grigorjev isikuks, kes on korduvalt käidelnud narkootilist ainet ning tema teod tuleb kvalifitseerida ka

§ 184lg 2 p 2 järgi.

1. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus prokuröri ja maakohtuga selles, et G. Pankov ja N. Grigorjeva käitlesid kanepit korduvalt seetõttu, et D.J. iga seotud kanepikäitlemise tegu eristub muust grupiviisilisest kanepi käitlemisest. Ka esitatud süüdistuses on seda tegu käsitletud koos ülejäänud kanepi edasiandmisega esmalt G. Pankovilt A. Grigorjevile ja seejärel viimaselt N. Grigorjevale. Miks prokurör peab seda teistest eristuvaks teoks, ei nähtu ka apellatsioonist. Asjaolu, et kanep oli pakendatud ühte pakendisse, mitte nii nagu tavapäraselt N. Grigorjeva poolt 0,26 – 0,33 g suurusteks ühekordseteks doosideks, ei näita, et selle koguse omandamine ja edasine käitlemine ei ole kantud ühtsest tahtlusest tegeleda kanepimüügiga tulu teenimise eesmärgil. Selle teo ja teiste kanepikäitlemise tegude vahele ei jää pikka ajavahet, tegemist on samaliigilise narkootilise ainega, mis tuli G. Pankovi vahendusel ja liikus Grigorjevite käest edasi.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb Viru Maakohtu 07.04.
3. a otsus tühistada osas, millega maako