2-22-1539 KOHTUOTSUS Õigeksvõtuotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Viru Maakohus Tamara Šabarova 8. veebruar 2022, Narva kohtumaja 2-22

) § 101 lgtes 3 – 5 sätestatud määra. 4. Määrata kindlaks punktis 3 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool N N peale makstavast lapsetoetusest (

§ 101lg 5).

1. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. Asjaolud ja kohtu selgitus: Hageja esitas 29.01.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse N N vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 22.10.2015 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 215-13413 mõisteti N N lapse N N kasuks elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub vähendada elatise suurust. Hagiavalduses tugines hageja õigusliku olukorra muutumisele. Hageja palub määrata elatise summa alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101sätestatud seadusjärgses elatisemääras.

1/3 2-22-1539 Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 2172lg 1 järgi kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022 aasta
2. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär alates 01.01.2022.a on 213,44 eurot. Viru Maakohus 01.02.2022 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale, tema seadusliku esindaja kaudu, tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja kohtule 04.02.2022 esitatud kirjalikus vastuses tunnistab hagi. Kostja arvab, et menetluskulud on põhjendatud jätta hageja kanda. Hageja ei pöördunud kostja poole ettepanekuga elatisraha vähendada ja ei püüdnud vaidlust kohtuvälises korras lahendada. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus korrigeerib hageja nõuded ja sõnastab need hagiavalduses vastavalt perekonnaseaduse sätetele. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSKULUD TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 2/3 2-22-1539 EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. on Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3/3