← Eesti

3-21-2247/6

Obsah (4)§ 3§ 5§ 7§ 8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2247 Haldusasi R.K.i kaebus Eesti Töötukassa

) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (

§ 3

). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (

§ 5lg 1).

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on

§ 5

lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline

§ 5

lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (

§ 5lg 3 p 2-3).

  1. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Kui isik näiteks ei järgi arsti poolt määratud ravi ja tema terviseseisund on selle tõttu halvem, ei taga see vähenenud töövõime tuvastamist.
  2. Kohus märgib ka seda, et varem tehtud töövõime hindamise otsused ja töövõime vähenemise perioodid ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ka järgnevad töövõime hindamised lõpevad samasuguse otsusega. Iga töövõime hindamine toimub erineva taotluse alusel vastavalt taotluse lahendamise ajal teadaolevatele andmetele.
  3. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (

§ 7lg 1).

Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest,

§ 7

lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

§ 8

lg 1 kohaselt tuvastab Töötukassa isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 33. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi 5

(10)kinnitamisel. (määrus nr 39 § 6 lg 1). Viidatud valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-
  1. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
  2. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
  3. Asja materjalide hulgas on 26.07.2021 dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum ekspertarst dr Kersti Pari (vastustaja 15.11.2021 vastus, lisa 4). Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: liikumine eri tasapindadel – piirang on muutlik (skoor nähtub 9-na), ohutu ringiliikumine – piirang on muutlik, seismine ja istumine – arvväärtusega 4, liikumisega seotud muud piirangud – piirang on muutlik. Ekspertarst dr Kersti Pari hindas liikumise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega
  4. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused järgmiselt: käte sirutamine – arvväärtusega 2; asjade liigutamine – arvväärtusega 2; käteosavus – arvväärtusega 2; käelise tegevusega seotud muud probleemid – arvväärtusega
  5. Ekspertarst hindas kõiki võtmetegevusi arvväärtusega
  6. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: teabe edasiandmine – arvväärtusega 2; teabe vastuvõtmine – 6
(10)arvväärtusega 3; teabevahetusega seotud muud piirangud - arvväärtusega
  1. Ekspertarst hindas kõiki võtmetegevusi arvväärtusega
  2. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole kaebaja piiranguid märkinud ning ekspertarst ei ole piiranguid tuvastanud. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: tegevuste õppimine – arvväärtusega 3, tegevuste alustamine ja lõpetamine – piirang on muutlik, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega
  3. Ekspertarst on hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: tegevuste õppimine – arvväärtusega 0, tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtusega 1, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega
  4. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: väljaskäimine – arvväärtusega 3, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 3, toimetulek muudatustega – arvväärtusega 2; muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega
  5. Ekspertarst hindas kõiki võtmetegevusi arvväärtusega
  6. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud suhtlemise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: suhtlemisega hakkamasaamine – arvväärtusega 3; kohane käitumine – arvväärtusega 3; suhtlemisega seotud muud piirangud – piirang on muutlik. Ekspertarst hindas kõiki võtmetegevusi arvväärtusega
  8. Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli seega
  9. Sellisel juhul hindab ekspertarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust. Ekspertarst hindas töövõime praegusel juhul osaliseks. Vastustaja on 15.11.2021 vastuses kaebusele ekslikult viidanud määruse nr 39 § 8 lõikele 5 ja märkinud, et kaebaja on õigesti hinnatud töövõimeliseks. Tegemist on ilmselge eksimusega teksti koostamisel, sest ülejäänud vastuses on vastustaja viidanud siiski osalise töövõime tuvastamisele.
  10. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Töötukassa 27.07.2021 otsuse põhjendustes on korratud 26.07.2021 eksperthinnangu kokkuvõtet. Kohus möönab, et Töötukassa 27.07.2021 otsuses ei ole töövõime hindamise metoodikat üldse selgitatud, mistõttu pole aru saada, kuidas töövõimele antud lõplik hinnang täpsemalt kujunes. Otsuse õiguslike alustena on viidatud

§-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Määrusele nr 39 on hinnatud tervikuna, mitte paragrahvide täpsusega, mistõttu pole aru saada, millised sätted olid kaebaja juhtumi puhul asjakohased. Samas on otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Dr Kersti Pari eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, milline hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Täiendavad selgitused on antud ka Töötukassa vaideotsuses nr 2480. Seega loeb kohus Töötukassa 27.07.2021 töövõime hindamise otsuse võimalikud põhjendamispuudused hiljemalt vaideotsuses kõrvaldatuks. 38. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete (nt taotlejal on diagnoositud teatud haigus) alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu 7

(10)raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
  1. Kohus leiab eelnevaid selgitusi arvesse võttes, et praegusel juhul ei ole Töötukassa 27.07.2021 otsus põhjendamispuudusega. Dr Kersti Pari on andnud oma arvamuse 26.07.2021 eksperthinnangus ja 18.08.2021 täiendavas eksperthinnangus (vastustaja 15.11.2021 vastus, lisa 5). Mõlemas eksperthinnangus on võtmetegevuste all välja toodud põhjendused miks ekspertarst hindab piirangu raskusastme kaebaja antud hinnangust väiksemaks. Eesti Töötukassa kinnitas 05.01.2022 esitatud täiendavas avalduses, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas on andnud oma seisukoha nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses. Seega on kaebaja terviseandmed üle vaadatud kahe erineva arsti poolt. Mõlemad arstid on seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime.
  2. Kaebajal tuvastati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad, ja kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Seega tuvastati tegutsemispiirangud kahes valdkonnas seitsmest. Dr Kersti Pari on eksperthinnangus välja toonud, et kaebaja töötab oma ettevõttes, tehes nii paberitööd ka ka füüsilist tööd. Kokkuvõtvalt ei ole vajadust püsivalt kasutada käimiskeppi, terviseandmete alusel ei ole selleks ka vajadust. Ei saa välistada, et selline vajadus esineb episoodiliselt, kuid taotleja on vähemalt osaliselt töövõimeline. Kaebaja ei vaja pidevat jälgimist psühhiaatri poolt. Perearst pikendab vajadusel retsepte. Samuti ei ole esinenud dekompensatsioone ja statsionaarse ravi vajadust ei ole olnud. Dr Pille Tommingas on oma 11.05.2021 kirjalikus seisukohas selgitanud, et piirangu hindamisel tuleb silmas pidada, et hinnang antakse ravivajaduse ja ravikasutuse foonil. Praegusel juhul ei ole retseptikeskuse andmetel vajadust püsivaks retseptuurseks valuraviks, mis loob eelduse, et valu on ohjatav käsimüügi ja/või liikumisraviga. Määratud on taastusravi, oluline on regulaarne juhendatud liikumisravi. Tegutsemispiirangud ei saa olla püsivalt rasked ega täielikud. Toetudes terviseandmete sissekannetele on võimalik kodune jõutreening ning füüsiline töö vähemasti mingitel aegadel. Ägenemiste korral võib kaebaja vajada ajutist töövabastust. Kaebajal on toimunud kirurgiline ravi parema küünarliigese lateraalse epikondüliidi tõttu (traumajärgne küünarliigese külgmine põndapealise põletik) viis aastat tagasi. Operatsioonijärgselt oli määratud taastusravi; hilisemaid pöördumisi, jääknähte, ravivajadust terviseandmed ei kirjelda. Õppimise ja tegevuste sooritamise piirangud on osaliselt raviga kompenseeritud. Igapäevane abivajadus majapidamistöödes, poes käimisel ei leia objektiivset mõistlikku kinnitust. Kaebajal on diagnoositud depressioon kaasuva ärevusega, kuid pole kirjeldatud paanikahoogusid, orienteerumisraskusi ega saatja vajadust. Arstivisiitidel käies ei ole kordagi mainitud, et külastused oleksid seotud ülemäärase ärevuse tõusu või saatjavajadusega. Psühhiaatri viimasel terviseandmetes kajastatud visiidil mais 2020 on küll kirjeldatud raskusi elusündmustega toimetulekul, kuid need raskused on kirjeldatud olukordadena (võlad, kohtuasjad), millega kaasnev ärevuse tõus ja stressreaktsioon on pigem normaalne reaktsioon. Kaebaja terviseandmete alusel on isik võimeline iseseisvalt suhtlema pereringis ning ametiasutustes, koolis, võimeline töötama äriettevõttes. Kordagi pole kirjeldatud sekkumist vajavat ärevus- ja/või paanikahoogu ega kõrvalise inimese abivajadust. 8
(10)Kohtule on esitatud kaebaja terviseandmete väljavõte (vastustaja 15.11.2021 vastus, lisa 3). Kohtul puudub alus arvata, et kaks erinevat arsti on TIS-i kantud kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud ja jõudnud valele järeldusele. Ekspertarstide selgitustest nähtub, millistel kaalutlustel otsustati kaebaja töövõime hinnata osaliseks, mitte puuduvaks. Kaebaja ei ole välja toonud ekspertarstide konkreetseid väiteid ja hinnanguid, millega ta nõus ei ole, mistõttu kohus ei kahtle ekspertarstide seisukohtade sisulises õigsuses.
  1. Kohtul puudub alus kahelda dr Kersti Pari või dr Pille Tommingase pädevuses töövõimet hinnata. Eksperdiarvamuse annab kas tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötaja (määrus nr 39 § 2 p 3). Kaebaja on viidanud sellele, et ekspertarst töötas varem kooliarstina ja GSK’s. Eksperdiarvamuse andja ei pea olema mingi kindla arstiteaduse eriala esindaja, mistõttu ei takista eksperdiarvamuse andmist varasem töö kooliarstina. Kohus eeldab, et kaebaja on GSK all silmas pidanud ravimifirmat GlaxoSmithKline (äriregistris GlaxoSmithKline Eesti OÜ). Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on Pille Tommingase nimeline isik olnud ravimifirma GSK Eesti meditsiininõunik (
  2. aasta artikkel: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2015/08/18/kehva-ravisoostumust-saab-parandada). Samas ei ole viide töövõime hindamise ekspertarsti varasemale tööandjale praegu asjakohane, sest tema varasem tegevus ravimifirmas ei saanud mõjutada praegust tegevust töövõime hindamisel. Töövõime hindamise ekspertarst ei tegele ravimite müügi ega väljakirjutamisega, vaid aitab tuvastada töövõime hindamise menetluses tähendust omavat asjaolu.
  3. Kaebaja on vastustajale ette heitnud seda, et menetlus toimus dokumendipõhiselt.

§ 7

lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on Töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Seega sõltub tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine vajadusest ning pole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa. Praegusel juhul pidas Töötukassa võimalikuks hinnata kaebaja töövõimet olemasolevate andmete põhjal ning kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis oleksid vajanud täpsustamist tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul. 43. Ei ole kindlat reeglit, millal töövõimet hinnatakse kaheks ja millal üheks aastaks.

§ 8lg 1 võimaldab osalise töövõime hinnata kuni 5 aastaks.

Dr Kersti Pari on märkinud 26.07.2021 eksperthinnangus, et kaebajal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna kombineeritud raviga seisund eeldatavalt stabiliseerub. Kohus leiab, et taoline põhjendus töövõime hindamise perioodi kestuse kohta on piisav ja praktikas tavapärane.

  1. Kui kaebaja arstid ei ole kõiki kaebaja terviseandmeid TIS-i sisestanud, on see kaebaja ja tema arstide vaheliste eraõigussuhete küsimus, mida halduskohus pole pädev lahendama. Praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud konkreetseid väiteid selle kohta, milline teda puudutav oluline info on TIS-s kajastamata jäänud, vaid on üldsõnaliselt märkinud, et paljud arstid ei kanna digilugu.ee portaali andmeid või ei kanna sisse täielikult tõeseid andmeid.
  2. Töötukassa 27.07.2021 otsuses on selgitatud, et kui kaebaja töövõime muutub enne kordushindamise tähtaega või vanaduspensioniikka jõudmist, on kaebajal õigus esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus enne kordushindamise tähtaega või pensioniikka jõudmist. See tähendab, et kui kaebaja tervise osas tekivad uued asjaolud, mis toovad kaasa vajaduse töövõimet uuesti hinnata, saab kaebaja esitada Töötukassale uue töövõime hindamise taotluse.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 27.07.2021 otsuse nr TVH/21/031194 tühistamiseks puudub alus. Kuna põhihaldusakt on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult, puudub alus Eesti Töötukassa 09.09.2021 vaideotsuse nr 2480 (allkirjastatud 10.09.2021) tühistamiseks. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja töövõimet.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. 9

(10)Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 48. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.