3-21-641/17

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. märts 2022, Tartu 3-21-641 Meeme Mallese kaebus Viru Vangla
2. veebruari
3. a vaideotsuse nr 6-12/622-3 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks väljastada kirisaadetisega saadetud kalendermärkmik Meeme Mallese määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määruse resolutsiooni p 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
6. Võtta asja materjalide juurde Meeme Mallese vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodi
7. november 2020 kuni
8. märts 2021 kohta.
9. Jätta Meeme Mallese määruskaebus rahuldamata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu
10. detsembri
11. a määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Viru Vanglas kinni peetav isik Meeme Mallene esitas Tartu Halduskohtule
13. märtsil 2021 kaebuse Viru Vangla
14. veebruari
15. a vaideotsuse nr 6-12/622-3 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks täitma vaides esitatud taotlus. Kaebus sisaldas menetlusabi taotlust, riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kuna kaebaja on maksevõimetu ning taotlust menetluse peatamiseks kuni kaebaja saab õigus- ja psühhiaatrilist abi, misjärel esitab ta kaebuse sisulised põhjendused.
16. Tartu Halduskohus jättis
17. detsembri 2021 a. määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus täheldas, et kaebaja edastas vangla kaudu kohtule koos kaebusega menetlusabi taotluse
18. mail 2021, seega arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 ps 1 sätetatut, on kaebaja majanduslikku seisundit kontrollitav periood
19. november 2020 kuni
20. märts
21. Sellel perioodil oli kaebaja sissetulek kokku 501,50 eurot. Kaebajal olid tehtud väljamaksed nõuete- ja vabanemisfondi ning elektriseadmete kasutamise eest summas 323,50 eurot. Sellest tulenevalt on kaebaja keskmine kahekuine sissetulek 30,60 eurot (s.o (501,50323,50-116,80)/4x2). Järelikult on kaebaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot. Viitega HKMS § 111 lg-le 1-3 on kohus seisukohal, et kaebusel puudub ilmselgelt perspektiiv ning kaebusega kaitstav õigus ja asja tähtsus kaebaja jaoks ei saa olla olulised. Kaebajale saadeti
22. novembril 2018 kirisaadetisega kalendermärkmik. Eeldatavasti on selline kalendermärkmik käesolevaks ajaks aja möödumise tõttu kaotanud vähemalt osaliselt oma funktsionaalsuse ja seeläbi ka tähtsuse. Kaebajal on võimalik märkusi teha tavalistele paberilehtedele, kalendermärkmik ei ole asendamatu ja kinnipeetava igapäevaseks eluks hädavajalik ese. Kaebusel puudub perspektiiv mõlema nõude osas. Kui kaebaja soovib, et kohus kaebust menetleks, peab ta tasuma riigilõivu.
23. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest, Tartu Halduskohtu
24. detsembri
25. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist, kaebuse menetlusse võtmist ja esitatud õigusabi taotluse rahuldamist. Määruskaebuses leiab kaebaja, et tema tervislik seisund on tunduvalt halvemaks läinud. Viimase viie aasta jooksul on kaebaja arvele iga kuu laekunud 50-100 eurot, millest kasutamiseks jääb 15-30 eurot ning kõik kohtuastmed on leidnud, et kaebaja on maksevõimetu. Igaühel on õigus nõuda põhiseaduslikku kontrolli. Kohus ei ole vastanud kaebaja väidetele, mistõttu kaebus on sisuliselt menetlemata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
27. detsembri
28. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu põhjendusi.
29. Halduskohus leidis, et kaebaja keskmine kahekordne sissetulek võimaldab tal tasuda kaebuse esitamise eest riigilõivu 15 eurot. Samas märkis halduskohus, et kaebusel puudub ilmselgelt perspektiiv ning kaebusega kaitstav õigus ja asja tähtsus ei saa olla oluline kaebaja jaoks.
30. Määruskaebuses on kaebaja soovinud halduskohtu määruse tühistamist, kaebuse menetlusse võtmist ja õigusabi taotluse rahuldamist. Määruskaebuse menetlemisel kontrollib ringkonnakohus halduskohtu
31. detsembri
32. a määruse seaduslikkust. Halduskohtu
33. detsembri
34. a määrusega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus mõistab kaebaja määruskaebust selliselt, et kaebaja ei nõustu menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisega ning palub menetlusabi taotluse rahuldamist ja kaebuse menetlusse võtmist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja võimalik riigi õigusabi taotlus esitatud halduskohtule
35. detsembri
36. a avalduses ning halduskohtu poolt seni lahendamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, puudub kaebajal vajadus esitada ringkonnakohtule taotlust määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuses esitatud vastava taotluse tähelepanuta.
37. Kaebaja keskmise sissetuleku arvutamise aluseks olev HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek arvutatakse menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule
38. märtsil
39. Halduskohus on ekslikult määruse p-s 5 märkinud, et kaebaja edastas vangla kaudu menetlusabi taotluse
40. mail
41. Nimetatud asjaolust hoolimata, võttis halduskohus õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks perioodi
42. november 2020 kuni
43. märts 2021 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse esitamist. Kaebaja sissetulekuks sel perioodil oli 501,50 eurot. 2 Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu arvutusega, et väljamaksed nõuete- ja vabanemisfondi ning elektriseadmete kasutamise eest olid summas 323,50 eurot ja kaebaja keskmine sissetulek seega 30,60 eurot.
44. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt olid kaebaja väljamaksed perioodil
45. november 2020 kuni
46. märts 2021 rahaliste nõuete täitmiseks 250,75 eurot, vabanemistoetuseks 100,30 eurot ja elektri eest 7 eurot, kokku 358,05 eurot. Vältimatute kulutustena tuleb arvestada ühe kuu kohta 29,20 eurot ja nelja kuu kohta 116,80 eurot. Seega oli kaebaja keskmine sissetulek 13,33 eurot (501,50-358,05-116,80/4x2) ning tal puudusid piisavad rahalised vahendid 15-eurose riigilõivu tasumiseks.
47. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebusel ei ole suuri edulootusi. Kaebaja soovib kätte saada talle vanglasse
48. novembril 2018 saadetud paksude kaantega kalendermärkmikku. Vangla keeldus soovitud eseme väljastamisest, kuna see on sobilik keelatud esemete ja ainete edastamiseks, eseme läbiotsimine on aja- ja töömahukas ning eset lõhkumata võib osutuda võimatuks. Kaebajal on võimalik soetada kalendermärkmik vangla kaupluse vahendusel või teha märkmeid valgele paberile. Vaidluse asjaoludest tulenevalt on kaebajale asjast tulenev kasu ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Eelneva tõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata HKMS § 111 lg-le 1 ja 3 tuginedes. Kui kaebaja soovib, et kohus menetleks esitatud kaebust, peab ta eelnevalt tasuma riigilõivu. Kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise tingimused on märgitud halduskohtu
49. detsembri
50. a määruse resolutsioonis ja põhjenduste p-s
52. Kuna kaebaja esitatud menetlusabi taotluse rahuldamiseks puuduvad alused, jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 3