← Eesti

3-21-1530/7

Obsah (5)§ 98§ 203§ 95§ 2§ 62

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 10.03.2022, Tartu 3-21-1530 Haldusasi Giga Ehitus OÜ kaebus Maksu- j

§ 98lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 07.06.
  2. a maksuotsusega nr 12.2-3/051535-20 Giga Ehitus OÜ-d tasuma maksu summas 470 628,03 eurot.
  3. Giga Ehitus OÜ esitas 07.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 07.06.
  4. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja märkis, et kui kohus asub seisukohale, et MTA 01.04.
  5. a kontrollakt AS Giga kohta ja AS-le Giga 07.05.2021 tehtud maksuotsus on dokumentaalsed tõendid, millega saab tõendada käesolevas vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid, siis tuleb käesoleva asja menetlus peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni AS Giga kaebuses 07.05.
  6. a maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-1243).
  7. MTA palus 23.08.
  8. a vastuses kaebusele jätta taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
  9. Tartu Halduskohus jättis 14.02.
  10. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse menetluse peatamiseks (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 95 lg 1 alusel. Kohus leidis, et haldusasjas nr 3-21-1243 kaebuse aluseks oleva haldusakti hilisem võimalik tühistamine ei takista praeguse haldusasja lahendamist. Kohus märkis, et võtab lõplikult seisukoha küsimuses, kas vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud või mitte ning annab hinnangu MTA 01.04.

  1. a kontrollaktile ja AS-le Giga tehtud maksuotsusele kui tõenditele praeguses asjas tehtavas kohtuotsuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Giga Ehitus OÜ esitas 01.03.
  3. a määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.02.
  4. a määruse resolutsiooni p 1 ja peatada haldusasja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-21-
  5. Määruskaebuse põhjendused: AS-le Giga tehtud kontrollakt ja maksuotsus ei saa olla käesolevas asjas dokumentaalsed tõendid. Vastupidine käsitlus tähendab, et AS-le Giga tehtud kontrollakt ja maksuotsus on kaebaja suhtes eelhaldusaktiks. Mitmed käesolevas asjas vaidluse all olevad asjaolud on vaidluse all ka haldusasjas nr 3-21-1243, kus asjaolude olemust arvestades tuleks need tuvastada (nt sularaha 2 117 338,50 euro olemasolu AS Giga kassas 02.01.2018 ja selle päritolu). Haldusasjade vahel on tugev seos ja eksisteerib oht vastuoluliste otsuste tegemiseks.
  6. MTA palub 08.03.
  7. a vastuses jätta Giga Ehitus OÜ määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja käsitlus eelhaldusaktist ja väited ohust vastuoluliste otsuste tegemiseks on põhjendamatud. Kohus jättis menetluse peatamata kaalutletult. AS Giga poolt haldusasjas nr 3-21-1243 vaidlustatud haldusakti hilisem võimalik tühistamine ei takista käesoleva asja lahendamist. Menetluse peatamine võib põhjustada tarbetut venimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  9. Tartu Halduskohus jättis 14.02.
  10. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja määruskaebuses väidetu alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kaebaja väitel on AS-le Giga tehtud kontrollakt ja maksuotsus kaebaja suhtes eelhaldusaktiks. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 p 2 kohaselt haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Eeltoodust lähtudes peab eelhaldusakt ja haldusakt olema tehtud samale isikule. Kaebaja ja AS Giga on erinevad äriühingud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata täpsemalt hindama, kas kaebaja nimetatud AS-le Giga tehtud kontrollakt ja maksuotsus on üldse käsitletavad eelhaldusaktina, vaid loeb kaebaja väite eelhaldusakti kohta ekslikuks juba ainuüksi asjaolu pinnalt, et kaebaja nimetatu ei ole tehtud kaebaja suhtes, vaid hoopiski AS Giga suhtes.
  2. Kaebaja väitel on haldusasjade vahel tugev seos ja eksisteerib oht vastuoluliste otsuste tegemiseks.

§ 95

lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse juhul, kui asjas otsuse langetamine sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama muus kohtumenetluses. Selle sätte alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel 2 kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse ulatus sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht eksliku otsuse või vastuoluliste otsuste tegemiseks asja edasise menetlemise korral.

§ 2lg 2 kohaselt tuleb kohtumenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul.

Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus võib tõepoolest lahendamisel olevat asja mõjutada (RKHKm 10.04.2018, 3-15-1590, p 10 ning seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult, et taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ka ringkonnakohtule ei ilmne, et käesoleva haldusasja (milles kaebaja vaidlustab MTA 07.06.

  1. a maksuotsust) ja haldusasja nr 3-21-1243 (milles AS Giga vaidlustab MTA 06.05.
  2. a maksuotsust) vahel oleks sedavõrd tugev seos, et menetluse peatamine käesolevas haldusasjas oleks ilmtingimata vajalik. Üksnes asjaolust, et mõlemale äriühingule tegi MTA maksuotsuse, ei teki automaatselt kohtuasjade vahel sedavõrd tugevat seost, et esineks alus menetluse peatamiseks käesolevas haldusasjas. Mõningane MTA poolt välja toodud asjaolude omavaheline kattuvus on tingitud asjaolust, et kaebaja ja AS Giga on ühte kontserdi kuuluvad ettevõtted ning kontrollitav maksustamisperiood oli mõlema äriühingu puhul sama (jaanuar 2016 kuni detsember 2018). Kaebajale tehtud 07.06.
  3. a maksuotsuses (p 1.2, tl 16-24p) märgitakse, et kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 16.03.
  4. a kontrollaktis (tl 47-58p), mis on maksuotsuse lahutamatu lisa. Kontrollaktist nähtuvalt tugineb maksusumma määramine selgelt kaebaja raamatupidamisdokumentides tuvastatule, mitte ainult AS Giga maksumenetluses tuvastatule.
  5. Kaebaja esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule MTA 08.12.
  6. a vastuse kohtunõudele haldusasjas nr 3-21-1243.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Silmas pidades, et käesolevas haldusasjas võttis halduskohus kaebaja kaebuse menetlusse ja eelnimetatud MTA vastus võib omada tähtsust käesolevas vaidluses, siis tuleb halduskohtul lahendada selle tõendi vastuvõtmise või tagastamise küsimus edasise menetluse käigus. 12. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2022. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.