← Eesti

3-21-2950/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Ta

) § 249 lg 2 kohaselt peatada haldusakti kehtivuse vaid vaidemenetluse ajaks, tõlgendab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotlust kui taotlust Viru Vangla

  1. detsembri
  2. a käskkirja nr 6-3/1118-1 kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajaks. Kinni peetav isik esitas Viru Vanglale vaide
  3. detsembri
  4. a käskkirja vaidlustamiseks. Taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on lubatav. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. X oli esialgse õiguskaitse raames
  5. septembri
  6. a käskkirja nr 6-2/624-1 kehtivuse peatamise tõttu töökohustusest ajutiselt vabastatud alates
  7. novembrist
  8. novembril 2021 kehtis veel tööle määramise käskkiri ja Xil esines tööle asumise kohustus. Nõustuda ei saa vangla arvamusega, et Viru Vangla
  9. detsembri
  10. a käskkirja nr 63/1118-1 saab mõjutada vanglaametniku korralduse või
  11. septembri
  12. a käskkirja nr 62/624-1 tühisus. Kui haldusasjas nr 3-21-2201 tuvastatakse, et kinni peetaval isikul puudus tööle määramise seisuga tervislikel põhjustel töövõime, siis oli ta õigustatud tervislikel põhjustel tööst keelduma ka
  13. novembril 2021 ning tema karistamine tööle asumise korralduse esitamise eest võiks olla õigusvastane. Haldusasjas nr 3-21-2201 tekkis kohtul põhjendatud kahtlus Xi töövõimelisuse osas, mistõttu on nimetatud menetlus seotud vangla
  14. detsembri
  15. a käskkirjaga. X ei ole kohtule põhjendanud, miks ei ole kartserisse paigutamisega kaasnev täiendav õiguste piirang heastatav
  16. detsembri
  17. a käskkirja kehtetuks tunnistamisega vaidemenetluses või tühistamise või õigusvastasuse tuvastamisega kohtumenetluses rahalise hüvitise väljamaksmisega jne. Puuduvad ka muud põhjendused, miks ei tohiks Xi kartserisse paigutada. Xil ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. Kui Viru Vangla
  18. detsembri
  19. a käskkiri osutub õigusvastaseks, saab X nõuda õigusvastaselt kartseris viibitud aja eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
  20. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist. X selgitab, et ta põeb covid-19 haigust alates
  21. detsembrist 2021 kui ta sai sellest teada. Tal tekkis kahepoolne kopsupõletik ja ta viibis haiglas 23.-
  22. detsembril
  23. Xi tervislik seisund on praegu väga nõrk ja pole teada kaua kestab taastusravi. Sellises halvas tervislikus olukorras on kaebaja paigutamine kartserisse tema tervisele ohtlik. Xi suhtes on võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada käskkirja nr 6-3/1118-1 täitmine vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajaks. Viru Vanglalt mõista välja kohtukuludena riigilõiv 15 eurot Xi kasuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused määruskaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks.
  25. Halduskohus leidis, et Xil puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja ta ei ole põhjendanud, miks ei tohiks teda kartserisse paigutada. Määruskaebuses leiab X, et tema suhtes ei tohiks määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata eelkõige tema halva tervisliku seisundi tõttu, mis on tingitud covid-19 viiruse läbipõdemisest.
  26. Vangistusseaduse § 41 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Eeltoodud sätet tuleb vanglaametnikel igapäevatöös järgida ja korraldada isikute kinni pidamine nende inimväärikust ja üldisi kinnipidamise tingimusi arvestades. Eelnevale sättele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kui Xile määratud distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele, kuid Xil on enesetunde põhjal alust arvata, et ta ei ole võimeline kandma 10 päeva kartserikaristust, saab ta sellest vanglaametnikke teavitada. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate 2 võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Vangla arst saab kinnipeetava tervise kontrollimise järgselt selgitada, kas kinnipeetava tervislik seisund võimaldab tema kartserisse paigutamist ettenähtud perioodiks. Asja materjalide põhjal on X viidanud enda tervislikule olukorrale juba tööle määramise käskkirja vormistamise järgselt, s.t enne covid-19 viirusega nakatumist ja läbipõdemist. Määruskaebuses viitab kinnipeetav covid-19 viiruse põdemisele ja sellest tingitud taastusravile. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistetav, et covid-19 viiruse läbipõdemisest taastumine on individuaalne ja võtab teatud aja, kuid tegemist on viirushaigusega, millest üldjuhul paranetakse. Vangla saab taotlejale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata seejärel kui taotleja on haigusest piisavalt paranenud.
  27. Ringkonnakohus jagab Viru Vangla ja Tartu Halduskohtu seisukohta, et
  28. novembril 2021 kehtis tööle määramise käskkiri ja kaebajal esines tööle asumise kohustus. Tartu Halduskohus peatas tööle määramise käskkirja kehtivuse
  29. novembri
  30. a määrusega. Xile anti
  31. novembril 2021 seaduslik korraldus asuda tööle, mida ta ei täitnud ja selle eest määras vangla talle distsiplinaarkaristuse.
  32. novembril 2021 ei olnud vanglale kohtu poolt pandud piiranguid tööle asumise korralduste andmiseks, s.t vanglal oli õigus korraldus anda ja kinnipeetaval tuli korraldus täita. Hoolimata sellest, kas haldusasjas nr 3-21-2201 tuvastatakse tööle määramise käskkirja õigusvastasus või mitte, pidi kaebaja vanglaametniku
  33. novembri
  34. a korralduse täitma. Puuduvad alused väita, et nimetatud korraldus ei olnud seaduspärane.
  35. Vaidlustatava halduskohtu määruse p-s 5 toodud seisukoht, et kohus saab peatada Viru Vangla
  36. detsembri
  37. a käskkirja kehtivuse ainult vaidemenetluse ajaks, ei ole korrektne.

§ 249

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Nimetatud sätte alusel on taotlejal pärast vanglale vaide esitamist õigus esitada koheselt esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule. Vaidemenetlus lõppeb vangla poolt vaide lahendamise otsusega, vaideotsusega.

§ 249

lg 4 p 1 alusel kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Seega kui pärast vaideotsuse tegemist ei esitata halduskohtule tähtaegselt kaebust, kehtib esialgne õiguskaitse kaebuse esitamise tähtajani. 9. Kuna ringkonnakohus ei rahulda Xi määruskaebust, jäävad taotleja kantud menetluskulud (esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv)

§ 108lg 1 taotleja enda kanda.

10. Kohus asendab

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3 alusel käesoleva määruse avaldamisel Xi nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.