Obsah (6)

§ 152§ 2§ 203§ 162§ 124§ 62

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 46 lg-st

1. Kaebaja selgitustest nähtuvalt sai ta maade tagastamata jätmisest teada
2. aastal ning arvestades, et kaebaja sõnul hakkas ta seepeale astuma samme haldusakti väljanõudmiseks ja ta pöördus
3. aastal kohtu poole, mõistis kohus, et igal juhul oli kaebajal 29.04.
4. a otsus nr 56121 olemas
5. aastal. Sõltumata sellest, et kohtule ei ole teada, millisel kuupäeval sai kaebaja teada otsusest nr 56121 ja milline aeg kulus tal haldusakti väljanõudmiseni, on kaebaja ilmselgelt ebamõistlikult viivitanud halduskohtule kaebuse esitamisega. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse 12.02.2021, seega on haldusakti saamise ja kaebuse esitamise vahele jääv aeg enam kui 10 aastat. Kohus leidis, et kaebaja tegelik tahe oli esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks kaebuse esitamata jätmist enam kui 10 aastat. Kohtusse pöördumise takistuseks ei saanud olla asjaolu, et kaebajale ei olnud teada tõendid, mis kaebaja väiteid maa omandiõiguse kuuluvuse osas kinnitaks või et nende kogumine oli kaebajal pooleli. Viimati mainitu võis raskendada kaebuse esitamist, kuid kaebuse esitamine oli võimalik. Asjas uue tõendi leidmine võib olla aluseks haldusmenetluse uuendamiseks, mida kohus selgitas 20.04.
6. a määruses (p-d 9-10) ja millega ringkonnakohus nõustus 06.10.
7. a määruses (p 11), mitte kaebuse esitamise tähtaja 2 ennistamiseks. Ühtlasi ei ole määravat tähtsust asjaolul, et kaebaja suguvõsa lootis, et maade omanik pärandab kaebaja suguvõsale vaidlusalused maad ja kuni J. Trolla surmani oli kaebaja suguvõsal õigus neile tagastamata maad kasutada. Maa kasutusõigus või maa omaniku kavatsus teha kaebaja suguvõsa kasuks testament, ei anna kaebajale õigustatud ootust, et kaebaja saab talle tagastamata maade omanikuks. Lisaks märkis kohus, et kaebuse lisana esitatud J. M. väljastatud väljaostuakt, mille puhul on kaebaja sõnul tegemist uue tõendiga ning mis samuti kinnitab maa omandiõigust, oli Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebajal olemas juba augustis
8. Nimelt esitas kaebaja 06.08.2020 vastuse hagile tsiviilasjas nr 2-20-9713, millele oli lisatud viidatud tõend. Kuna 06.08.
9. a vastuses rõhutas kaebaja, et enne hagiavalduse koostamist pöördus ta juristide poole, ei saa kaebajat pidada isikuks, kes ei ole võimeline ise välja selgitama haldusakti vaidlustamise korda või otsima õigeaegselt kvaliteetset õigusabi. Seega saab kaebajale ette heita seda, et kaebaja ei pöördunud viivitamatult kohtusse ka pärast õigusabi saamist ja väljaostuaktist teadasaamist. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jättis kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Kohus viitas

§ 152lg 1 p-le 2.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A.M. esitas 08.12.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.
2. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtusse. Kaebaja väitel ei olnud ta kursis isa õigeaegse pöördumisega kohtu poole enne, kui peale isa surma leidis majast dokumendid. Kaebaja lisas määruskaebusele isa pöördumise Haanja Vallavalitsuse poole, koopia 08.12.
3. a maade üleandmise aktist nr 112 ja koopia seletusest maal tehtu kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. A.M. palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.
5. a määrus.

§ 2lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et A.M.

soovib Tartu Halduskohtu 26.11.

1. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus vaidlustatud määruses õigesti, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses eeltoodu osas vastuväiteid esitanud. Halduskohus luges määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse mittetähtaegselt esitatuks. Halduskohtu määruse põhjendustest nähtuvalt sedastas halduskohus, et kaebaja on esitanud halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse (määruse põhjenduste p 19) ning halduskohus jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (määruse põhjendused p-des 20-25). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kuna kaebetähtaja ületamine on arvestatav aastates (enam kui 10 aastat) ning halduskohtus ega ka määruskaebuses väidetust ei nähtu asjaolusid, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist, siis jättis halduskohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale kaebetähtaja ennistamise taotluse osas. Siiski tuleb ringkonnakohtul märkida, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 sõnastuse ja määruse põhjenduste vahel esineb vastuolu.

§ 162

lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kuna käesolevas haldusasjas esitas kaebaja halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, mida halduskohus ka selgelt määruses tõdes ning halduskohus võttis määruse põhjendustest nähtuvalt seisukoha kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas, siis tulnuks halduskohtul ka määruse resolutsioonis märkida kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas kohtu poolne lahendus. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 3 sõnastust ja sõnastab selle järgmiselt: jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 14. Halduskohus lõpetas määruse resolutsiooni p 3 kohaselt haldusasja menetluse. Halduskohus viitas

§ 152

lg 1 p-le 2, mille kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna halduskohus on määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, siis sellest tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas haldusasja menetluse. Käesolevas haldusasjas on

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.

1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, muudab Tartu Halduskohtu 26.11.
2. a määruse resolutsiooni p 2 sõnastust ja loeb selle sõnastatuks järgmiselt: „Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata“ ning jätab halduskohtu 26.11.
3. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
4. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta lisab sellele isa pöördumise Haanja Vallavalitsuse poole, koopia 08.12.
5. a maade üleandmise aktist nr 112 ja koopia seletusest maal tehtu kohta. Määruskaebuse lisadena on kaebaja esitanud E. M. 15.05.
6. a avalduse Haanja vallale, väljaostuakti nr 275 ja seletuse. Seega ei ole kaebaja määruskaebuse lisana esitanud selles märgitud maade üleandmise akti nr 112.

§ 62

lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebuse lisana esitatud väljaostuakt nr 275 on juba haldusasja toimikus olemas (tl 9-11), siis tagastab ringkonnakohus selle kaebajale. Kuna määruskaebuse ülejäänud lisad ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad, siis tagastab ringkonnakohus ka need kaebajale. (allkirjastatud digitaalselt) 4