3-21-1537/13

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

1. veebruar 2022, Tartu 3-21-1537 Osaühingu Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
2. veebruari
3. a otsuse nr 12-6/21/183 ja
4. juuni
5. a vaideotsuse nr 12-1/21/604-6 tühistamiseks ning toetuse väljamaksmiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu
6. detsembri
7. a määrus Osaühingu Hadar määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja osaühing Hadar, esindaja prokurist Sirje Jõgiste Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON Jätta osaühingu Hadar määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8. detsembri
9. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Osaühing Hadar esitas
11. mail 2020 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201111531, milles taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust. PRIA jättis
12. veebruari
13. a otsusega nr 12-6/21/183 rahuldamata osaühingu Hadar mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse (p 1); nõudis osaühingult Hadar tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 3540 eurot ja 61 senti (p 2); kohustas osaühingut Hadar maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (p 3); märkis, et tasaarvestab tagasimaksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele osaühingul Hadar tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates otsuse tegemisest (p 4); märkis, et kui toetuse saaja ei ole toetust otsuse p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul tagasi maksnud ja toetusraha ei ole otsuse p 4 kohaselt tasaarvestatud, arvestab PRIA viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest (p 5); märkis, et kui toetuse saaja jätab toetusraha tagasinõudmise otsuse sama otsuse p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul täitmata ning tagasinõutavat toetusraha ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tasaarvestada, annab PRIA toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (p 6). Osaühing Hadar esitas PRIA-le
14. märtsil 2021 eelnimetatud otsuse peale vaide, mille PRIA jättis
15. juuni
16. a vaideotsusega nr 12-1/21/604-6 rahuldamata.
17. Osaühing Hadar esitas Tartu Halduskohtule
18. juulil 2021 kaebuse PRIA
19. veebruari
20. a otsuse nr 12-6/21/183 ja PRIA
21. juuni
22. a vaideotsuse nr 12-1/21/604-6 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks maksta kaebajale välja mahepõllumajandusega jätkamise toetus vastavalt kaebaja
23. mai
24. a taotlusele nr
25. Kaebuses esitas osaühing Hadar ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille abinõuna palus peatada PRIA
26. veebruari
27. a otsuse nr 12-6/21/183 kehtivus ja keelata PRIA-l toimingute tegemine kohtuotsuse jõustumiseni.
28. Tartu Halduskohus jättis
29. juuli
30. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
31. Kaebaja esitas
32. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada PRIA
33. veebruari
34. a otsuse nr 12-6/21/183 kehtivus ja kohustada vastustajat välja maksma
35. aastal taotletud ja määratud pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus kogusummas 5363,64 eurot vastavalt
36. detsembri
37. a otsusele nr 12-6/21/651 ja
38. detsembri
39. a otsusele nr 12-6/21/665 ning tasuma toetuste väljamaksmisega viivitatud aja eest viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
40. Tartu Halduskohus jättis
41. detsembri
42. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama. Määruse põhjendused olid järgnevad. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus vaatamata sellele, et vaidlustatud PRIA
43. veebruari
44. a otsusega nr 12-6/21/183 kaebajalt tagasinõudmisele kuuluv summa tasaarveldati kaebajale
45. detsembri
46. a ja
47. detsembri
48. a otsetoetuste otsustega määratud toetussummadega ning tasaarveldamiste kohta saatis PRIA kaebajale
49. ja
50. detsembril 2021 ka vastavad teatised. Halduskohus märkis, et on varasemalt samas asjas juba lahendanud sarnast esialgse õiguskaitse taotlust ning toona kaebajale selgitanud, et esialgse õiguskaitse taotluses tuleb välja tuua, miks kaebaja õiguste kaitse muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks ning millised pöördumatud tagajärjed võivad kaebajale saabuda, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Uues esialgse õiguskaitse taotluses esitatud asjaolud ei kinnita jätkuvalt, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja väited on üldsõnalised ning kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, millised negatiivsed tagajärjed talle vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamata jätmise ja taotletud toetuse välja maksmata jätmisega reaalselt kaasneksid. Kaebaja ei ole esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et vaidlustatud otsusega määratud summa tagasimaksmine või tasaarvelduste tegemine enne kohtuotsuse jõustumist võib kaebaja majanduslikku seisundit olulisel määral negatiivselt mõjutada. Seega ei ole tõendatud, et kaebajat ähvardaksid tagajärjed, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja nõue saada esialgse õiguskaitse korras toetuste väljamaksmisega viivitatud aja eest viivist, sest tasaarvelduste tegemine on lubatud ka kohtumenetluse ajal. Lisaks on vastustaja kohtumenetluse käigus korduvalt kinnitanud, et ei kavatse anda vaidlustatud otsust sundtäitmisele enne käesolevas 2 asjas kohtuotsuse jõustumist. Kaebaja õiguste kaitse on tagatud sellega, et talle positiivse kohtuotsuse jõustumise korral tagastab PRIA viivitamatult kaebajale kõik tasaarveldatud ja alusetult kinni peetud summad ning kaebaja ei jää sellisel juhul toetussummadest lõplikult ilma.
51. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu
52. detsembri
53. a määrus ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta, kas vaidlustatud PRIA otsus ja vaideotsus on seaduslikud. Samuti ei ole halduskohus andnud hinnangut PRIA toimingutele ja rahalistele nõutele. PRIA teostab sundtäitmist ebaseaduslikult ja tegelikult põhistamata mahus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
54. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
55. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi
56. lõike kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
57. Kaebaja on määruskaebuses halduskohtule ette heitnud, et halduskohus ei andnud hinnangut vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse seaduslikkusele ning ei analüüsinud läbiviidud toimingute õiguspärasust ning seda, et vastustaja on esitanud rahalisi nõudeid lubatust suuremas mahus. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas kohtumenetluse etapis ei olegi kohtu ülesanne lahendada kaebuses esitatud nõudeid. Kaebuse lahendab kohus alles asja sisuliselt menetledes ning kohtu seisukoht vormistatakse kohtuotsusega. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendades ei lahendata kaebust sisuliselt ning esialgse õiguskaitse määrusega ei saa vaidlust ette ära lahendada. Esialgse õiguskaitse määruse ülesanne on tagada see, et pärast kohtuotsuse tegemist ei oleks kaebaja õiguste kaitse raskendatud või muutunud võimatuks.
58. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks on asjaolu, et vastustaja on kaebajale
59. ja
60. detsembril 2021 esitanud tasaarveldamise teatised, millest nähtub, et kaebaja taotletud toetusi, mis on määratud
61. detsembri
62. a otsusega nr 12-6/21/651 ja
63. detsembri
64. a otsusega nr 12-6/21/665, on tasaarveldatud käesolevas haldusasjas vaidlustatud
65. veebruari
66. a otsusest tuleneva võlgnevusega. Samas ei ole kaebaja ei halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlustes ega ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses toonud välja, milliseid negatiivseid ja pöördumatuid tagajärgi toob kaasa nõuete tasaarvestamine ja kuidas see mõjutab kaebaja majanduslikku seisu ning hakkamasaamist kohtumenetluse vältel. Kaebaja vastavasisulised väited on paljasõnalised ja asjakohaste tõenditega põhjendamata. Ainuüksi tasaarvestamise fakt kui selline ei ole piisav alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Tulenevalt eelnevast jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
67. detsembri
68. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3