MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 121 lg 2 p 1 alusel; jättis taotluse põhiseaduspärasuse kontrolli algatamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis taotluse täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3); võttis hüvitamisnõude osas kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja keelamise soov põhineb sellel, et A. Klettenberg, K. Tiisler ja P. Eevard langetasid kunagi kaebaja suhtes ebasoodsa otsuse või osalesid haldusmenetluses, mis lõppes kaebajale ebasoodsa otsuse langetamisega. Puudub põhjus arvata, et vastustaja väljastaks haldusakti või teeks toimingu, mis oleks vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg-s 1 sätestatud nõuetega ning kui see juhtuks, puuduks kaebajal võimalus tõhusalt kaitsta õigusi vaide- ja halduskohtumenetluses. 2) Lubatav ei ole nõue tuvastada, et kaebaja õiguste kahjustada saamise risk on kõrge kuni väga kõrge, kuna kaebaja on varasemalt koostanud mitmeid kaebusi Tapa valla sotsiaaltöötajate tegevuse ja käitumise peale ning vallal on varasemate kaebuste osas kättemaksumotiiv. Kaebaja tuvastamisnõue on liiga abstraktse iseloomuga ja selle menetlemine (rahuldamine) ei anna õiguskaitsevahendina oodatud tulemust. 3) Kaebaja mureks on, et talle määratud tugiisiku õigusi riivatakse sellega, et lisatundide eest ei maksta hüvitist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tugiisikule töö eest hüvitise tasumata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist ja ka hüvitise määramist või vaidlustada valla tegevusetust tugiisikule hüvitise määramisel. Materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks nõude esitamiseks volitatud tugiisiku poolt või tal oleks olemas muu seaduslik alus esitada tuvastamis- ja kohustamisnõue tugiisiku subjektiivsete õiguste kaitseks. 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas 17.01.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.01.
2. a määrus osas, milles jäeti läbi vaatamata nõue tugiisikule tasumise kohta koos tuvastusnõudega (pikaajaline viivitus seoses tugiisikule lisatundide hüvitamise avalduse läbivaatamisega) ning saata nõue halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Veel palub kaebaja vajadusel nõuda välja teave tugiisiku teenuse eest tasumise avalduse esitamise ja selle menetlemise kohta; määrata tähtaeg määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks; menetleda määruskaebust kirjalikus menetluses. Määruskaebuse põhjendused: Kohus tõlgendas vääralt tugiisikule tasu maksmise nõude sisu. Lisatundide eest tasumiseks esitas kaebaja vastustajale taotluse
3. a jooksul, kuid otsus on senini tegemata. Kaebajal on õigustatud huvi nõuda, et tugiisikule teenuse eest makstakse, kuna lisatundideta kaebaja elukvaliteet halveneks. Kaebaja õiguste riive seisneb selles, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt täitnud avalduse läbivaatamise kohustust ja hoiab kõrvale kaebajale vajalike sotsiaalteenuste osutamise kohustuse täitmisest. Vastustaja on õigusvastases tegevusetuses tulenevalt haldussuutmatusest. Kaebajal on õigus haldussuutmatuse tuvastamisele ja likvideerimisele. Likvideerida aitab kohustamine tasuda sotsiaalteenuse eest tugiisikule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 12.01.2022. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist kaebuse tagastamise kohta nõuete osas, mis on märgitud halduskohtu määruse p-s 13, s.o nõue tuvastada, et Tapa vald ei ole pikaajaliselt suutnud lahendada kaebaja tugiisikule lisatundide hüvitamise küsimust, kuna selles osas on vastav otsus siiamaani tegemata ja nõue kohustada Tapa valda määrama tugiisikule töötundide eest hüvitise. Seega ei ole määruskaebemenetluses vaidlust kaebuse tagastamise üle nõuete osas kohustada valda keelama isikutel A. Klettenberg, K. Tiisler ja P. Eevard osaleda kaebajat puudutavates menetlustes sotsiaalteenuste määramise otsustamisel (halduskohtu määruse p 11) ning tuvastada, et kaebaja õiguste kahjustada saamise risk on kõrge kuni väga kõrge, kuna kaebaja on varasemalt koostanud mitmeid kaebusi Tapa valla sotsiaaltöötajate tegevuse ja käitumise peale ning vallal on varasemate kaebusete osas kättemaksumotiiv (halduskohtu määruse p 12). 10.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus peab selgitama välja kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Poolte võrdsuse tagamiseks peab kohus vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (RKHKm 11.05.2005, 3-3-1-22-05, p-d 6-7).

§ 2

lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus ka omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul. Selliste asjaolude välja selgitamata jätmine võib kujutada endast menetlusnormi rikkumist (RKHKo 29.09.2005, 3-3-1-32-05, p 18). Kohtupraktikas on olnud järjekindlalt väljendatud seisukohta, et halduskohtul on uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). 3

1. Vaidlustatud halduskohtu määruse p-st 13.1 nähtuvalt sisustas halduskohus määruse p-s 13 märgitud nõudeid, et kaebaja mureks on selline asjaolu, et talle määratud tugiisiku õigusi riivatakse sellega, et ei maksta talle töö lisatundide eest hüvitist. Määruskaebuses väidab kaebaja, et halduskohus tõlgendas vääralt tugiisikule tasu maksmise nõude sisu. Ringkonnakohtu hinnangul võib kaebaja määruskaebuses ja ka kaebuses väidetut mõista, et kaebaja soovib talle praegusega määratust (s.o 4 tundi kuus) suuremas ulatuses tugiisikuteenust saada. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 23 lg 1 kohaselt on tugiisikuteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvaabi. SHS § 24 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusena, et kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Kaebaja on enda sõnul esitanud vastustajale tugiisikuteenuse täiendava rahastamise taotluse, kuid ei ole sellele senini vastust saanud. Halduskohus on jätnud asjas eeltoodu täielikult tähelepanuta. Seega ilmneb, et halduskohus on kaebaja tahet ekslikult tõlgendanud.
2. Kaebaja poolt väidetavalt vastustajale esitatud taotlust ja selle menetlemisega seonduvat dokumentatsiooni ei ole asja materjalide juurde esitatud, kuid kaebaja märkis 05.11.
3. a avalduses, et need saab nõuda välja vastustajalt. Siiski ei pidanud halduskohus asjas täiendavate tõendite kogumist vajalikuks. Asjakohaste tõenditeta ei olnud halduskohtul võimalik selgeks teha kaebuse alust ehk põhiliste asjaolude kogumit ja nõudeid ega võtta põhjendatud seisukohta kaebuse tagastamiseks aluse esinemise kohta. Seega jättis halduskohus välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja rikkus seeläbi uurimispõhimõtet. 13.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.

1. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ekslikult tõlgendas kaebaja tahet. Halduskohtu poolt kaebuse eseme väljaselgitamiseks ja asjakohaste tõendite kogumiseks tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu 12.01.
2. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada kaebuse tagastamise kohta nõuete osas, mis on märgitud halduskohtu määruse p-s 13 ning saata asi tühistatud osas tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva määrusega leiab ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on kaebaja kaebuse vaidlustatud määrusega ebaõigesti tagastanud. Halduskohtul tuleb kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi (s.h nõuete asjakohasust) ning kaebuse eseme väljaselgitamise korral võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks.
4. Kaebaja palub määruskaebuses määrata tähtaeg määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Seetõttu puudub kaebajal vajadus tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) 4