← Eesti

2-21-112631/6

Obsah (8)§ 322§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-21-112631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-112

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja P OÜ vahel sõlmiti 08.06.2020 krediidikonto leping nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 1000 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel, kuid ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhivõlg summas 1000 eurot. Krediidikonto lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 34,90% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates

  1. osamaksest 10.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
  2. osamakseni 10.11.2020 summas 84,88 eurot (31,99+27,09+25,80). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 84,88 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu üles 25.11.
  3. 1.
  4. P OÜ loovutas 26.11.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1000 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 26.11.2020 kuni hagi esitamiseni 21.07.2021 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 34,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.
  5. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 227,47 eurot. 2 2-21-112631 Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja kostja ja P OÜ vahel 08.06.2020 krediidikonto lepingust tulenev võlgnevus 1000 eurot, intressid 84,88 eurot, viivised 227,47 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 1000 jäägi täieliku tasumiseni, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 22.07.
  6. Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud

§ 322lg 1 alusel 30.10.2021.a.

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, esindajaks ei ole advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele ega sisalda keerukat õiguslikku argumentatsiooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 120 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 320 eurot (200+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 2-21-112631

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.