Obsah (7)

§ 630§ 187§ 444§ 468§ 173§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022. a; Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. A. A. esitas Tartu Maakohtule hagi O. A. ja J. A. vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis kokku 400 eurot. Hageja töötasu on umbes XXX eurot. Lapsed on vähemalt 8 päeva kuus ka hageja juures, samuti on kõik koolivaheajad jagatud vanemate vahel enam-vähem võrdselt. Hageja palub vähendada O. A. le välja mõistetud elatist 125 euroni kuus ning J. A. le välja mõistetud elatist 110 euroni kuus.
2. Kostjad teatasid 26.01.
3. a kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatud avalduses, et võtavad hagi õigeks.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuivõrd kostjad on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 4. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 5.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 6.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 7.

§ 178

lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 2