← Eesti

2-21-127416/6

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-127416 Ts

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx AS ja kostja sõlmisid 28.04.2019 Osamaksetega tasumise müügilepingu nr. xxx, millest alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama xxx AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 03.03.2020 kostjale Teenuselepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 17.03.

  1. 19.03.2020 saatis laenuandja kostjale Teenuselepingu ülesütlemise teatise, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 23.02.2021 loovutas xxx AS kostja vastase nõude AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu kauba soetamiseks summas 329,47 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 12 osamaksega perioodil 12.05.2019 - 12.04.
  2. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale maksegraafiku esimese 7 osamakse ulatuses täies mahus ja 8-nda osamakse osaline laekumine, millest põhiosa katteks laekus summas 188,36 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 141,11 eurot. (329,47-188,36). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  3. osamaksest, s.o 12.12.2019 kuni ülesütlemiseni s.o 19.03.2020 summas 12,49 eurot (4,32+3,50+2,66 +1,80+((0,91/31)x7=0,21). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 28.04.2019 sõlmitud laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja 2 kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 0,90 eurot kuus. 19.03.2020.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 12.12.2019 12.03.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 3,60 eurot (4 x 0,90). Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist
  4. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 20,00 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 141,11 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 19.03.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.11.2021 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 56,99 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 56,99 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 141,11 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 24.11.2021 lepingujärgses viivisemääras s.o 24% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja põhivõlgnevus 141,11 eurot, intress 12,49 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 20,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 56,99 eurot, viivised alates 24.11.2021 kuni põhinõude summas 141,11 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 75,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.12.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. 3

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (268,06 eurot, sh põhinõue 141,11 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning tsiviilasja hagihinda ei pea kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 75 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 150 eurot (75+75).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.