Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi H. H. i (kostja) vastu põhivõlgnevuse 534,66 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise (arvestatud kuni 22.10.2021) 85,35 euro ning edasiulatuva viivise alates 23.10.2021 väljamõistmiseks seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud järgmised lepingud: 18.03.2016 ja 18.08.2017 sõlmitud liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, 12.11.2017 sõlmitud nutikindlustuse leping, 30.01.2018 sõlmitud osamaksetega vara müügileping. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud tekkinud võlgnevuse tõttu üles öelnud 24.10.2019 ning loovutanud 29.01.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 27.11.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldab põhivõlgnevus muuhulgas osamaksetega vara müügilepingust tulenevat käsitlustasu nõuet summas 50 eurot. Arvelt nr XXX nähtub käsitlustasu nõue summas 80 eurot. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt osamaksetega vara müügilepingu järgi tarbijatele rakenduv käsitlustasu väheneb kuupõhiselt proportsionaalselt osamaksete tasumise perioodi jooksul. Kostja täitis lepingut 9 kuud ja käsitlustasu on seega 50 eurot. 2 Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega
oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24) Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tühine. Hageja ei ole selgitanud käsitlustasu nõude sisu ja käsitlustasu nõudmise eesmärki. Hagiavaldusest ei nähtu, et käsitlustasu oleks mõeldud kompenseerima lepingu sõlmimisel kostjale antud soodustust või oleks seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkinud kahju. Hageja on arvestanud viivist sh arvel nr XXX kajastuvatelt käsitlustasu nõudelt. Arvestades käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hagejal on arve nr XXX tasumisega viivitamise eest õigus nõuda viivist 43,46 eurot [(332,03 eurot - 50 eurot) x 8% aastas x 704 päeva]. Kokku on hageja 22.10.2021 seisuga arvestatud viivisenõue seega põhjendatud 77,65 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 484,66 eurot (534,66 eurot - käsitlustasu 50 eurot), võla sissenõudmiskulud 30 eurot, kuni 22.10.2021 arvestatud viivis 77,65 eurot ning viivis põhinõudelt alates 23.10.2021 kuni põhinõude summas 484,66 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud
Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 480 eurot (ajakulu 4 tundi, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamine 1 tund ja hagiavalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine 3 tundi, tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 265 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt
§-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu hagiavalduse ettevalmistamise ja esitamise eest arvestades nõude olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu 120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest (
Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 241,15 eurot. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. 3 Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.