Obsah (6)

§ 152§ 124§ 108§ 203§ 62§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 09.02.2022, Tartu 3-21-2843 Haldusasi X kaebus Kaitseväe juhataja 22

) § 46 lg-st

1. Käskkirjades ei olnud seatud kõrvaltingimusi haldusaktide kehtivusaja kohta. Struktuuriüksuse juhi ametikohal teenival ohvitseril on tavapärased teadmised menetlustähtaegadest ja nende tähendusest õigussuhetes. Ei nähtu, et vaidlustatud käskkirjade vaidlustamisviited oleksid ebaselged või eksitavad. Kaebajale võis Kaitseväe õigusvahemehe 31.08.
2. a e-kirjast jääda väär arusaam, et tal on õigus kohtu poole pöörduda, kui teenistus on lõppenud ja koondamise kohta antud käskkiri täidetud. Õigusvahemehe sõnakasutus ei olnud korrektne ega üheselt arusaadav. Siiski ei olnud kaebaja piisavalt hoolas, et vaidlustamiskorda selgeks teha. Kaebaja jäi viimase hetkeni lootma, et talle pakutakse Kaitseväes teist vaba ametikohta, kuid seda ei juhtunud. Kaebaja pöördus õigusabi saamiseks esindaja J. Reilik-Bakhoffi poole alles 07.12.
3. a e-kirjaga. Vastustajate tegevuse tõttu ei esinenud objektiivset ja mõjuvat põhjust viivitada kaebuse esitamisega kohtule. Vaatamata sellele, et kaebuse esitamine võis olla kaebaja jaoks keeruline, ei õigusta see kaebuse esitamisega viivitamist. Vastustajad kinnitasid kaebajale enne käskkirjade andmist korduvalt, et kaebaja ametikoht koondatakse. Seetõttu jäi kaebaja lootma teistsugusele otsusele alusetult. 2 Asjaolu, et kaebaja kandideeris teistele ametikohtadele, kuid ei osutunud valituks, ei õigusta käskkirjade vaidlustamisega viivitamist. Kaebajal oli koondamise olukorrast ja planeeritavatest muudatustest teada saamisest alates, s.t juuli lõpust
4. a võimalik konsulteerida professionaalset õigusabi pakkuvate advokaatidega, koguda täiendavaid tõendeid ja teha selgeks vaidlustamise kord. Kuna ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, jättis kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kohus lõpetas haldusasja menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel viitega

§ 124lg-le 2.

Võimalikud menetluskulud jättis kohus kaebaja enda kanda

§ 108lg 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X esitas 04.02.
2. a määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.01.
3. a määrus täies ulatuses, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, lugeda kaebus menetlusse võetuks ja saata tagasi halduskohtule lahendamiseks. Määruskaebuse põhjendused: Kaebaja sattus vaidlustamistähtaja osas eksimusse käskkirjade andmisele eelnenud vastustaja poolse tegevuse tõttu. Kaebaja sai Kaitseväe õigusvahemehe 31.08.
4. a e-kirjast aru selliselt, et teenistusest vabastamise käskkirja on võimalik vaidlustada alates teenistussuhte lõppemisest, s.t alates 08.11.
5. Mõjuvaks põhjuseks saab pidada ebapädevaid juhiseid vaidlustamise osas, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud ebakorrektsetest vastustaja poolsetest juhistest. Kaebaja astus ennetavalt samme, et vaidlustamiskord selgeks teha. Asjaolu, et kaebaja usaldas vastustajat ja õigusvahemehe antud ebakorrektseid juhiseid käskkirjade vaidlustamiseks ega pöördunud juhiste paikapidavuse kontrollimiseks kohe advokaadi poole, ei tähenda, et kaebaja oli hooletu. Kaebaja pöördus advokaadi poole enne 08.12.
6. Isiku auastme ja tööülesannete põhjal ei saa teha järeldusi tema õigusteadmiste kohta, mistõttu kohtu vastavad viited on asjakohatud. Kaebajale tundus loogiline, et kuni ta on ametis, ei pea ta ametist vabastamise vaidlustamisega tegelema. Tegemist on olulise küsimusega olukorras, kus kaebaja pidi taluma töökiusu, mitu kuud kestnud koondamisega ähvardamist ja talle anti õigusvahemehe poolt valeinfot vaidlustamise osas. Tähtaja regulatsiooni mõte on, et vaidlused ei jääks pikalt venima. Tähtaja ennistamine ei saa mõjutada menetluse venimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Arvestades, et vastustajad esitasid halduskohtule ühise seisukoha kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda vastustajatelt seisukohta kaebaja määruskaebuse osas.
9. Tartu Halduskohus jättis 19.01.
10. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetas asja menetluse, võttes aluseks

§ 152

lg 1 p 2 viitega

§ 124lg-le 2.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja on määruskaebuses mõneti korranud halduskohtus esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult käsitlemist leidnud ja ringkonnakohtul ei ole midagi täiendavalt lisada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja määruskaebuses väidetu alust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). Riigikohus on 16.01.
2. a määruse nr 3-3-1-75-08 p-des 16 3 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust, leides, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 19).
3. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sai vaidlustatud käskkirjad (tl 7 ja 9-9p) kätte vastavalt 22.10.2021 ja 27.10.2021 (vt kaebuse p 1.7 ja 10.01.
4. a seisukoha p 2.8). Kaebus käskkirjade vaidlustamiseks tulnuks esitada halduskohtule vastavalt hiljemalt 22.11.2021 ja 26.11.2021 (halduskohus on ekslikult märkinud 27.11.2021), kuid kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles 08.12.2021, seega ületades kaebetähtaega vastavalt 16 päeva ja 12 päeva võrra. Õigusabi saamiseks pöördus kaebaja praeguse esindaja poole 07.12.
5. a e-kirjaga (tl 11). Kaebaja lisas määruskaebusele 03.12.
6. a e-kirja vandeadvokaadi P. Kerese poole pöördumise kohta.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebusele lisatud e-kiri ei tõenda, et kaebaja oleks võimalikult ruttu pärast vaidlustatud käskkirjade kättesaamist asunud otsima endale professionaalset esindajat, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa kaebajale (

§ 62lg 2).

1. Kaebaja ei ole asjas väitnud, et ta oli teadmatuses halduskohtusse pöördumise tähtajast, vaid ta enda väitel sattus vaidlustamistähtaja osas eksimusse käskkirjade andmisele eelnenud vastustaja poolse tegevuse tõttu. Kaebaja viitab Kaitseväe õigusvahemehe 31.08.
2. a e-kirjale (tl 29-29p). Vaidlustatud käskkirjad on antud vastavalt 22.10.2021 ja 27.10.2021, seega peaaegu 2 kuud pärast eelviidatud e-kirja. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et eelnimetatud käskkirjades on vaidlustamise kord selgelt ja arusaadavalt märgitud. Seega sai kaebaja sisuliselt teadvustada endale käskkirjade vaidlustamise regulatsiooni. Kaebajal puudus igasugune alus vaidlustamise regulatsiooni osas eeldada midagi muud, kui on märgitud käskkirjades.
3. Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust ning mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 20). Seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse kaotus. Seega kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ka määruskaebuses esile toonud selliseid objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebuse õigeaegselt esitamist ega ole esitanud ka selle kohta mingeid tõendeid. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist kaebetähtaja ennistamiseks käesolevas asjas, siis jättis halduskohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas asja menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Eeltoodut arvestades jättis halduskohus ka põhjendatult

§ 108lg 4 alusel võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.

4

1. Kaebaja väited töökiusu ja mitu kuud kestnud koondamisega ähvardamise kohta ei ole määruskaebemenetluses asjakohased, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
2. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.
3. a määruse muutmata.
4. Kaebaja palub määruskaebuses jätta kõik menetluskulud vastustajate kanda. Koos määruskaebusega ei esitatud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Riigikohus on leidnud, et ringkonnakohtul ei ole määruskaebemenetluses kohustust anda tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb üldjuhul esitada koos määruskaebusega (RKHKm 16.01.2018, 3-17-1206, p 7). Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks anda, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks. 19.

§ 175lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) 5