KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

) § 121 lg 1 p 4 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. M. Sinimets esitas
2. septembril 2021 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
3. septembri
4. a määruse peale ning palus võtta oma kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on väär kohtu arusaam, et ta ei ole kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja sõnade kohaselt nähtub vangla vastustest, et talle ei ole vaidlustamist võimaldatudki, sest ühelgi neist ei ole vaidlustamisviidet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 5.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 121

lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul tuleneb kohustus läbida kohtueelne menetluse VangS § 1¹ lg-st 5, mille järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega tuleneb vangistusseadusest kinnipeetavale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

1. Määruskaebuses ei väida kaebaja, et ta oleks vanglale vaide esitanud. Kaebaja põhjendab vaidemenetluse läbimata jätmist sellega, et vangla ei ole oma vastustele vaidlustamise korda märkinud. Asja materjalidele lisatud vangla vastustelt (digitoimiku leheküljed – dtl 9, 11 ja 12) ei nähtu tõepoolest vaidlustamisviidet. Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Sama paragrahvi
2. lõige sätestab, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei saa kaebaja vabandada vaidemenetluse läbimata jätmist vaidlustamiviite puudumise või sellega, et ta ei ole kursis vaidemenetluse läbimise korra ja kohustuslikkusega vangistuses viibivatele isikutele. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varasemaltki esitanud halduskohtule kaebusi vangla tegevuste peale (nt haldusasjad nr 3-21-1914, nr 3-21-1417 ja nr 3-21-52). Seega ei ole usutav, et kaebajal puudub teadmine halduskohtusse pöördumisele esitatavatest nõuetest ning asjakohasest regulatsioonist
3. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määruse peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) 2