) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. M. N. sündis xxxx ja M. N. sündis xxxx. Nende vanemad on D. A. ja C. N.. Laste on pärit Xxxxt ja enamuse oma elust Xxxx elanud. Käesoleval ajal elavad lapsed ja mõlemad vanemad Haabersti linnaosas. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Isa soovib laste hooldusõigust teostada ja teostab ka tegelikkuses. Ületamatuid erimeelsusi vanemate vahel ei ole. Hoolimata omavahelistest tülidest, on vanemad tegelikkuses väga hästi ja tulemuslikult ühist hooldusõigust teostanud. Nad on ühiselt suutnud toimima panna isegi väga nõudliku laste ja isa suhtlemise korra, millise kohaselt lapsed on koos isaga ligikaudu samapalju aega kui ema. Enamiku laste hooldusõigusega seotud asju on otsustanud ema, isa ei ole ema otsustusi vaidlustanud. 4 Isa on korduvalt öelnud, et teda seovad Eestiga vaid lapsed ning isa elab Eestis laste pärast. Isa on elanud Eestis vaid mõned aastad ja kindlasti on Eesti ühiskonda emast nõrgemini integreeritud. Samas ei saa selline asjaolu olla mitte kuidagi põhjuseks, kuigi eestkosteasutus arvab vastupidiselt, eelistada ühe vanema otsustusi teise vanema omadele. Lapsed on oma päritolult seotud Xxxx samapalju kui Eestiga ning Xxxx ühiskonda oskab isa lapsi emast paremini integreerida. Äärmiselt oluline on, et lastel säiliks side ka oma teise päritoluriigi ja sealsete sugulastega. Elatise nõue M. N. ja M. N. oma ema kaudu esitasid 23.05.2018.a C. N. vastu alammääras elatise nõude. Algselt lahendas kohus hagi tagaseljaotsusega, kostja kaja alusel menetlus taastati. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate seaduslik esindaja väidab, et elatise väljamõistmine on põhjendatud, kuna hoolimata sellest, et lapsed viibivad ka palju koos isaga, kannab enamuse laste kuludest ema. Kostja C. N. palub jätta elatise nõude rahuldamata. Lapsed viibivad koos isaga ligikaudu samapalju, kui koos emaga. Isa täidab laste ülalpidamiskohustust vahetult, kui lapsed on tema hooldamisel. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Hagejad on oma igakuised vajadused nimetanud alljärgnevalt: Eluasemekulud –150 eurot Toidukulu 150 eurot Tervishoiukulu 30 eurot Hügieenikulu 75 eurot Mänguasjade kulu 50 eurot Riiete ja jalanõude kulu 50 eurot Kokku kummagi hageja kulu 505 eurot kuus. Elatise hagi esitamise ajal oli elatise alammäär 250 eurot, käesoleval ajal on 270 eurot. Hagejate ema ei esitanud uut laste kulude nimekirja, et hinnata laste kulude suurust käesoleva aja elatise määra raames. Käesoleval ajal viibivad lapsed kummagi vanema juures ligikaudu võrdse aja ning seega teostavad mõlemad vanemad laste ülalpidamist vahetult. Eeltoodust tulenevalt alus elatise väljamõistmiseks puudub. Ema väide, et just sooritab laste nn suured ostud, näiteks talvekombinesooni, on usutavad. Siiski pole nimetatu aluseks elatise väljamõistmisel. Vanemad peavad suuremad lastega soetud kulutused sh talveriiete omandamise omavahel läbi arutama ning mõlemad kulutuste tegemises osalema. 5 Menetluskulude jaotus Hooldusõiguse üleadnmise nõudes tuleb TsMS § 172 lg 3 kohaselt tuleb lapsele määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Elatise nõudes jätab kohus TsMS § 162 lg 4 kohaselt kulud poolte endi kanda, vaatamata sellele, et hagejate elatise nõue jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.12.2019 kohtumäärus. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.