← Eesti

3-21-1169/12

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1169 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 250 eurot hüvitamiseks seoses telefonikõnede mittevõimaldamisega 15.03.2021 RESOLUTSIOON
  3. Tagastada kaebus.
  4. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates. Tallinna määruse
  5. X esitas 19.03.2021 Tallinna Vanglale taotluse kahju summas 25 eurot hüvitamiseks seoses sellega, et ta ei saanud 15.03.2021 ootamatult eesti keele kursustel osalemise tõttu helistada. Ärajäänud telefonikõned oleks kaebaja hinnangul pidanud saama teha 19.03.2021, nagu näeb ette graafik.
  6. Tallinna Vangla jättis 26.05.2021 vastusega nr 5-3/21/52-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla põhjendused:
  7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teostamise korral. Tulenevalt RVastS § 7 lõikest 1 tuleb kindlaks teha, kas isikule on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstava õigushüve väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada.
  8. Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele (VangS § 28 lg 1). Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Vaidlusalusel ajal kehtisid vanglas koroonaviiruse massilise leviku ärahoidmiseks piirangud, osakonnad olid lukustatud ning kinnipeetavatel võimaldati helistada taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antud töökorraldusele. Taotluse esitaja viibis 15.03.2021 R2 eluosakonna kambris nr 8 koos veel ühe kinnipeetavaga. Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 04.12.2020 kinnitatud R hoone II üksuse telefonikõnede võimaldamise graafiku kohaselt võimaldatakse erakõnesid üldjuhul kestusega 15-20 minutit ning taotluse esitaja kambri graafikujärgne helistamine toimub esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Seega oli taotluse esitaja graafikujärgseteks helistamise päevadeks
  9. nädalal 15.03.2021 ja 17.03.
  11. 15.03.2021 väljastati telefon kambrisse kell 11.50, kell 12.16 anti kambrisse lõunasöök, toidunõud viidi ära kell 12.36 ja taotluse esitaja viidi kambrist ära kell 13.
  12. Seega oli mõlemale kambris viibinud kinnipeetavale tagatud ajaliselt 15-20 minutit erakõnede tegemiseks, nt enne 1

(3)lõunasööki kell 11.50-12.16 ühele ja pärast lõunasööki kell 12.36-13.08 teisele. Seega oli taotlejale helistamise võimalus tagatud. Taotlejale oli teada, et telefoni kasutamise aeg on limiteeritud ning ta ei saanud eeldada, et telefon jääb kambrisse tundideks.
  1. Taotluse esitaja helistas 17.03.2021 endisele elukaaslasele 3 minutit ja 19 sekundit, õele 20 minutit ja 10 sekundit, emale 27 minutit ja 29 sekundit ja elukaaslasele 13 minutit ja 30 sekundit.
  2. Taotluse esitajale oli
  3. nädalal tagatud lähedastega suhtlemise võimalus ajaliselt ettenähtust suuremas mahus. Seega ei ole taotluse esitajale tekkinud mittevaralist kahju, mille hüvitamise kohustus oleks Tallinna Vanglal.
  4. X esitas 31.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse vangla 26.05.2021 vastuse tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks hüvitada kaebajale mittevaraline kahju 250 eurot seoses helistamise mittevõimaldamisega 15.03.
  5. Kohus küsis vanglalt asja menetlusse võtmise otsustamiseks olulisi materjale, sh kaebaja kahju hüvitamise taotlust, vangla vastust, kaebaja telefoni kasutamise taotluseid, kaebaja telefonikõnede väljavõtet koos numbrite kasutajatega ja kaebaja telefoni kasutamise taotluseid, mille vangla kohtule 20.06.2021, 04.08.2021 ja 31.08.2021 esitas. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kaebaja eesmärk on mittevaralise kahju 250 eurot hüvitamine. Kohus tõlgendab kaebuse nõudeid eesmärgist lähtuvalt (HKMS § 2 lg 4) kahju hüvitamise nõudena. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Kohus nõustub vangla põhjendustega ega korda neid täiel määral (HKMS § 165 lg 2). VangS § 28 lg 1 ja VSkE § 51 lg 2 kohaselt on kaebajal õigus telefoni kasutada vähemalt kord nädalas. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kasutanud 15.03.2021 telefoni helistamiseks. Vangla esitatud telefonikõnede võimaldamise graafiku (dtl 62-63) kohaselt toimusid helistamised kaebaja kambris esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Reedel oli võimalik helistada VangS § 28 lg 3 teises lauses nimetatud isikutele ja helistamist võimaldati ka nendele kinnipeetavatele, kellel ei olnud võimalust helistada oma graafikujärgsel päeval. Erakõnede kestus on üldjuhul 15-20 minutit. Kinnipeetava soovitud kellaaeg helistamiseks on soovituslik.
  7. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust kasutada telefoni konkreetsel enda poolt soovitud kuupäeval ja kellaajal, kui talle on seaduses sätestatud tihedusega telefonikõnede tegemine tagatud. Vangla toodud asjaoludest nähtub, et kaebaja kambrisse anti telefon kell 11.
  8. Seega oli kaebajale telefonikõnede tegemise võimalus vähemalt 15-20 minuti jooksul enne kella 13.08 tagatud, sh kui arvestada maha ka söömiseks vajalik aeg ja kambrikaaslase võimalikud kõned. Kaebaja ei saa eeldada, et tal on võimalik telefoni kasutada piiramatu aja jooksul või telefon jäetakse kambrisse määramata ajaks. Samuti ei ole vangla seotud kaebaja soovitud kellaajaga, mil kaebaja soovib kõnesid teha. Niisiis ei oleks ka olnud õigusvastane, kui kambrist oleks kell 13.08 telefon ära võetud. Seega jättis kaebaja helistamise võimaluse ise kasutamata ning sellises olukorras ei tule kaebajale anda kõneaega ka reedel graafikujärgse päeva asendamiseks. Kohtule nähtub vastustaja esitatud materjalidest, et kaebaja ei helistanud küll 15.03.2021, kuid seeeest sai ta helistada 16.03.2021 VangS § 28 lõike 3 teises lauses nimetatud isikule ning 17.03.2021 õele, elukaaslasele ja perekonnaliikmele kokku üle tunni aja (dtl 48-49). Samuti on kaebaja proovinud 19.03.2021 helistada elukaaslasele, perekonnaliikmele ja õele, kuid kõnesid ei toimunud, kuna 2
(3)nimetatud numbritele ei olnud lubatud helistada (märge „STOP“ dtl 48-49, 57). Seadus ega vangla sisekorraeeskiri ei sätesta minimaalset helistamise aega, kuid analoogselt on Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.3.
  1. kohaselt võimaldatakse suletud osakondades (võrreldav koroonaviiruse leviku tõttu lukustatud kambritega) kinnipeetavale telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit
  2. Seega ei saa võimalust suhelda lähedastega telefoni teel nädalas üldjuhul 1520 minutit pidada ilmselgelt liiga väheseks. Praegusel juhul sai kaebaja lähedastega suhelda üle tunni aja, mistõttu oli talle seaduses ja VSkE-s sätestatud telefoni kasutamine
  3. aasta
  4. nädalal tagatud. Kuigi telefonikõnede võimaldamise graafikus on märgitud telefonikõnede võimaldamine kahel päeval nädalas, ei saa seda kohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et kaebajal on ilmtingimata õigus VSkE-s sätestatust rohkem telefoni kasutada. Samuti ei saa reedel helistamise võimalust tõlgendada selliselt, et erakõnesid saavad teha need, kes ei ole saanud eelnevalt mõlemal graafikujärgsel päeval helistada. Reedel tuli vanglal võimaldada teha erakõnesid neil kinnipeetavatel, kes ei olnud saanud üldse graafikujärgsel ajal helistada. Vanglal on õigus korraldada telefoni kasutamine nii, et kõigile kinnipeetavatele oleks tagatud õigusaktides sätestatud miinimum, sh näha ette võimalus korraldada vajadusel helistamine erinevatel nädalapäevadel. Kaebaja tegi oma graafikujärgsed kõned järgmisel graafikujärgsel päeval (17.03.2021). Kui vangla on praktikas lubanud helistada õigusaktides sätestatust tihemini või graafikus sätestatust erinevatel päevadel ja pikemalt, on see vanglapoolne soodustus ja kaebajal ei teki sellest õigustatud ootust, et ka edaspidi võimaldatakse tal tihedamini ja kauem helistada. Eeltoodut arvestades on kaebaja õiguste riive väheintensiivne, kuna kaebaja ei jäänud õigusaktides sätestatud helistamise võimalusest
  5. aasta
  6. nädalal ilma.
  7. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kuna kaebajale oli vaidlusalusel nädalal telefoni kasutamine VangS § 28 lõikega 1 ja VSkE § 51 lõikega 2 kooskõlas tagatud, ei ole kaebaja oma õigusaktides sätestatud õigusest telefoni kasutada ilma jäänud. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, kuidas nimelt 15.03.2021 helistamise ärajäämine tema RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud põhiõigusi rikkus. Seega ei saanud kaebajale tekkida ka kahju põhiõiguse rikkumise tõttu, mistõttu on kahju hüvitamise üks põhieeldusi täitmata.
  8. Kuna kohus tagastas kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 1 https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_vangla_kodukord_terviktekst_al _01.07.2021.pdf 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.