← Eesti

3-20-1420/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2022, Tallinn Haldusasja

) § 52 lg 6 alusel rahuldamata. Vangiregistri andmed on mõeldud eelkõige vangla haldusülesannete täitmiseks. Vangiregistris sisalduva info avaldamine, sh päevikukannete väljastamine annab kinnipeetavale aimu, milliste vahendite ja detailsusega vangla infot kogub. See teave võimaldab kinnipeetaval teha järeldusi, mis liiki vahejuhtumeid peab vangla olulisteks, ning võib kaasa tuua kinnipeetava manipulatsiooni. X kohta on tehtud ajavahemikul 2007–25.05.2020 vangiregistrisse umbes 300 kannet ning nende igaühe individuaalne hindamine ja kaalumine, kas teavet saab avaldada või mitte, oleks ebamõistlik halduskoormus.

  1. X esitas 22.06.2020 otsuse peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 28.07.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/137-2 rahuldamata.
  2. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 22.06.2020 otsuse tühistamiseks ning vangla kohustamiseks väljastada talle taotletud vangiregistri väljavõtted. Vastustaja 22.06.2020 otsus on kaalutlusvigadega ja vastuolus Tartu Halduskohtu otsusega nr 3-19-
  3. Vangla toodud põhjustel ning sedavõrd üldsõnaliselt ei olnud vanglal õigust keelduda registrikannete väljastamisest. Vangla peab kaaluma eraldi iga kannet.
  4. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebajale väljastati 22.05.2020 tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustus. Kaebaja esitas selles esinevate ebaõigete andmete parandamiseks 01.06.2020 taotluse (registreeritud 03.06.2020), mille vastustaja rahuldas. Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus nr 28) § 9 kohaselt arvestatakse iseloomustuse koostamisel ka arhiveeritud andmeid kriminaalkorras karistatuse kohta. Lisaks on mitmel juhul tegemist hinnangute, mitte faktiväidetega ning vanglaametniku tähelepanekuid ei pruugi olla eelnevalt kirjalikult fikseeritud. Iseloomustuses ei viidata selle algallikale. Kui mõni hinnang toetubki vangiregistri kandele, siis ei ole sellel iseseisvat mõju kinnipeetava õigustele. Vangiregistri eesmärk tuleneb

§ 51

lg-st 1 ning sinna kogutavate andmete loetelu

§-st 53. Vangiregistris sisaldub 2

(8)3-20-1420 ka selline teave, mida ei lisata kinnipeetava paberkandjal peetavasse isiklikku toimikusse, mis edastatakse kohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses ja millega kinnipeetaval on põhjendatud vajaduse korral õigus tutvuda. 2)

§ 52

lg 6 alusel võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. X kohta on ajavahemikul 2007–25.05.2020 tehtud ligikaudu 300 kannet, mida vangla oleks pidanud individuaalselt hindama. Sellise hindamise läbiviimine oleks olnud ebamõislik halduskoormus. Vangiregistri kannete (sh päevikukannete) puhul ei ole selle avakuvas nähtav kande nimeline tegija, seega konkreetsete kannete leidmine ja nende hindamine teabe väljastamise lubatavuse aspektist eeldab iga kande läbitöötamist. 8. Tallinna Halduskohus piiras 28.05.2021 otsusega kaebaja ja menetlusväliste kolmandate isikute juurdepääsu Tallinna Vangla 26.04.2021 esitatud kaebaja vangiregistri kuvatõmmistele (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebuse ja tühistas Tallinna Vangla 22.06.2020 otsuse nr 518/20/8909-5 ning kohustas Tallinna Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 19.04.2020 pöördumise (registreeritud 21.04.2020) vangiregistri väljavõtte saamiseks (resolutsiooni p 2). Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 3). 1) Vangiregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks (

§ 52

lg 1), kuid kinnipeetaval õigus saada sinna kantud andmeid taotluse alusel (

§ 52lg 4).

Vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel (

§ 52lg 6).

Seega on kinnipeetaval on õigus saada vangiregistrist enda kohta kogutud teavet ja teabe andmisest võib keelduda piiratud alustel. Isiku õiguse kuritarvitamise piiramise meetmeks on alates 21. lk-st ette nähtud tasu. 2) Kaebaja õigusi reguleerib ka isikuandmete kaitse seadus (IKS) ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). IKS § 27 lg 3 kohaselt võib vastutav töötleja keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane. IKSi eelnõu (679 SE) seletuskirjas1 on selgitatud järgmist: „Vastutav töötleja on iga taotluse puhul kohustatud hindama, kas taotlus on selgelt põhjendamatu või ülemäärane. Eelkõige on andmesubjekti taotlused põhjendamatud või ülemäärased, kui tegemist on korduva taotlusega. Sellisel juhul võib vastutav töötleja keelduda andmesubjekti taotletud meetmete võtmisest.“. Tallinna vangla isikuandmete töötlemise poliitika2 p 4 järgi tohib piirata õigust oma andmetega tutvuda ja nõuda nende parandamist ning jätta taotluse rahuldamata, kui taotluse rahuldamine võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist, raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist. Seega ei saa esmakordselt andmete küsimist üldjuhul pidada ülemääraseks või põhjendamatuks, kuna vastasel juhul ei oleks isikul võimalik teada saada, kas ja milliseid andmeid on tema kohta kogutud. Sellisel juhul ei oleks isikul võimalik ka väita, et tema kohta kogutud teave on väär ning taotleda selle parandamist (IKS § 25). 1 Vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c9f8086-b465-4067-841e-41e7df3b95af 2 Vt https://www.vangla.ee/et/tallinna-vangla/tallinna-vangla-isikuandmete-tootlemise-poliitika 3

(8)3-20-1420 3) Kohtupraktikas on leitud, et teabele juurdepääsu andmisest keeldumist tuleb põhjendada (IKS § 24, haldusmenetluse seadus (HMS) § 43 lg 4 p 2). Põhjendada tuleb ka seda, miks ei ole võimalik teabekandja (nt dokumendi) või nende kogumi (nt toimiku) osaline väljastamine või soovitud isikuandmetest osa isikuandmete väljastamine. Kui isikuandmete töötleja keeldub täielikult isikuandmete väljastamisest, peavad keelduvast otsusest nähtuma põhjendused, miks teabekandjal andmete kinni katmine või eemaldamine, dokumentide teisiti süstematiseerimine vms ei ole praktiliselt kasutatavad, kusjuures keeldumise korral võib põhimõtteliselt arvestada kaalutlusargumendiga, et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks ebamõistliku halduskoormuse (vt Riigikohtu 21.02.2019 otsus nr 3-16-2348, p-d 18 ja 20). Viimati nimetatud kaalutlusargumenti ei saa aga kasutada meelevaldselt. 4) Kaebaja täpsustas 25.05.2020, et vajab vangiregistri väljavõtet seetõttu, et tema ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustuse aluseks olnud vangiregistri väljavõtted sisaldavad ebaõigeid fakte. Seda on möönnud ka vangla, kui muutis kaebaja taotlusel tema iseloomustust. Vaatamata kaebaja esitatud põhjendustele, keeldus vastustaja vangiregistri sissekannete väljastamisest ebamõistlikule halduskoormusele viidates, kuna iga kande eraldi hindamine ja kaalumine on ajamahukas ja vangla jaoks koormav tegevus. Otsusest ei nähtu, et vangla oleks lisaks kannete väidetavale mahule üldse kaalunud kaebaja õigust saada enda kohta teavet (

§ 52

lg 4) või tuvastanud kannetes

§ 52lg-s 6 sätestatud asjaolud.

Lisaks on vastustaja 22.06.2020 otsuses välja toonud, et teabe avaldamine on välistatud ka põhjusel, et vangiregistris sisalduva info avaldamine iseenesest annab kinnipeetavale võimaluse teha järeldusi olukordade kohta, mida vangla peab oluliseks. Selline lähenemine muudab sisutühjaks

§ 52

lg 4, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus saada enda kohta vangiregistrisse kogutud teavet. Lisaks välistab vangla selline seisukoht

§ 52lg-s 6 sätestatud kaalutlusõiguse.

5) Vastustaja esitas kohtule kaebaja vangiregistri väljavõtte, mille kogumahus lugemisele ja analüüsimisele kulus kohtul ca 2 tundi. Ehkki ei saa välistada, et olemasolevate kannete avamine võtab täiendavalt aega, ei ole usutav, et võrreldes kannete lugemisega oleks tegemist olnud eriliselt ajamahukama tegevusega. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et kuna registrikannete avakuvas ei ole nähtav kande tegija nimi, siis võtaks kannete nimeline süstematiseerimine täiendavalt aega. Kaebaja ei esitanud taotlust saada konkreetsete ametnike tehtud kandeid, vaid kõiki tema kohta tehtud kandeid. 6) Igale teabenõudele või selgitustaotlusele vastamine eeldab teatava info läbitöötamist ja ajakulu. Seetõttu ei saa pelgalt kannete maht olla aluseks, et väita olulist halduskoormuse kasvu info väljastamisel. Ehkki kohtupraktika kohaselt saab kaalutlusargumendina arvestada asjaolu, et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks ebamõisliku halduskoormuse, on praegusel juhul halduskoormuse tõus sisuliselt ainus argument, millele vastustaja tugines. Pole usutav, et halduskoormuse tõus kannete analüüsimisel oleks tavapärasele selgitustaotlusele vastamisest oluliselt suurem. Vastustaja ei ole üldse analüüsinud kaebaja õigust enda kohta kogutud teabega tutvuda, ehkki kaebaja esitas taotluses ka reaalsed põhjendused, miks kannetega tutvumine on tema õiguste teostamiseks vajalik. 7) Kaebaja esmakordset vangistust puudutavad kanded (ca 100 kannet ajavahemikul 2007– 11.2010) on napid ja need konstateerivad kohtumisi psühholoogi või sotsiaalpedagoogiga, osalemisi sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, puudumisi õppetööst ning vangla haldusaktide tutvustamist. Sellised kanded ei sisalda infot vanglas kasutatavate meetodite või taktikate kohta, eriti kui vaidlustatud otsuse tegemise hetkeks oli kõige hilisem kanne 9,5 aastat vana ning kaebaja kannab karistust uues Tallinna Vanglas. 4

(8)3-20-1420 8) Kaebaja on viibinud vangistuses uuesti
  1. a-st. Ka selle ajavahemiku kohta tehtud kannete maht ei anna alust keelduda isiku kohta kogutud teabe avaldamisest. Võttes aluseks vastustaja esitatud kuvatõmmised, on kaebaja viimase vangistuse ajal tehtud kandeid ca
  2. Osa kannetest on korralduslikud (vangla dokumentide tutvustamine, vestluste toimumine kaplani või psühholoogiga), osa vastustaja ametnike ja kaebaja vaheliste vestluste kokkuvõtted (sh isikliku täitmiskava vestlused) või seotud nt lühiajaliste väljasõitudel lastega kokkusaamise korraldusliku poolega. 9) Kuna isiku kohta tehtud vangiregistri kanded mõjutavad tema kohta antavat hinnangut ning isikul on IKS-st tulenevalt õigus taotleda tema kohta tehtud kannete parandamist, peab isikul olema reaalne võimalus tehtud kannetega tutvuda. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses võib kinnipeetav esitada tema kohta koostatud iseloomustusele maakohtus vastuväited (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 määrus nr 3-19-599). Selle õiguse teostamiseks peab olema võimalus pääseda ligi infole, mille alusel iseloomustus koostati. 10) Kokkuvõttes on vastustaja 22.06.2020 otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse reegleid, mistõttu tuleb see otsus tühistada ja kohustada vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 19.04.2021 esitatud ja 21.04.2020 registreeritud taotlust. Arvestades vangiregistri ülesehitust, saab kaebajale teabe edastada kuvatõmmistena, jättes avamata kanded, mis sisaldavad informatsiooni, mille avaldamine on

§ 52lg 6 alusel välistatud, või saab need osad sissekannetes kinni katta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 tühistada ning teha uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata. 1) Vangiregistrist andmete saamiseks peab isik põhjendama selle vajadust. Kaebaja soovis saada vangiregistri andmeid eesmärgiga kaitsta oma õigusi ennetähtaegse vabastamise menetluses. Kohus jättis arvestamata, et kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja oma eesmärgi juba saavutanud – Harju Maakohtule esitatud iseloomustuses esinenud faktivead olid parandatud ja kaebajal ei olnud sellega seoses enam pretensioone. Ligikaudu 250 päevikukandes sisalduvate andmete saamise vajadus on seega ära langenud ja polnud alust teha vastustajale ettekirjutust taotluse uueks lahendamiseks. Halduskohus oleks pidanud jätma kaebuse rahuldamata põhjusel, et puudub kaebaja õiguste rikkumine. 2) On tõsi, et igale teabenõudele või selgitustaotlusele vastamine eeldab informatsiooni läbitöötamist ja ajakulu, kuid õige pole halduskohtu arusaam, et kannete maht ja sellest tulenev halduskoormus ei saa olla teabe väljastamisest keeldumise aluseks. Teabe läbitöötamiseks kuluks kindlasti rohkem kui 2 tundi, sest kaebajale ei saa esitada vangiregistri väljatrükki. Vangiregistris sisalduva info avaldamine, sh päevikukannete väljastamine annab kinnipeetavale aimu, milliste vahendite ja millise detailsusega vangla infot kogub ning vastav teave võimaldab kinnipeetaval teha järeldusi, mis liiki vahejuhtumeid peab vangla nii olulisteks, et koguda nende kohta infot ja pidada neid vangistuse täideviimist või vangla julgeolekut ohustavateks. Samuti võib vangiregistris sisalduva info nägemine kaasa tuua kinnipeetava poolse manipulatsiooni, kuna neis sisalduvad hinnangud on seotud kinnipeetava poolt väljendatavaga ning seega saab ta teadlikult väljenduda viisil, mis takistab vanglateenistusel edaspidi tema kohta teabe kogumist. Eeltoodu tõttu ei saa päevikus kajastatud teavet vangile uude dokumenti pelgalt ümber kopeerida, vaid välja tuleb selekteerida teave, mille väljastamine ei ole vastuolus

§ 52lg-ga 6.

Vaidlustatud haldusaktis puudub iga päevikuande kohta analüüs, kas ja missuguses mahus kajastatud teabes

§ 52lg-s 6 sätestatud asjaolusid sisaldub, kuid andmete põhjalik 5

(8)3-20-1420 töötlemine toonuks kaasa ebamõistliku halduskoormuse tõusu, mis oli ka andmete väljastamisest keeldumise olulisim argument. Üldine põhjendus on haldusaktis välja toodud. 3) Põhjendamatu on etteheide, et vastustaja jättis muud asjakohased asjaolud täiesti kaalumata. Halduskohus on jätnud kohtuotsuses sisuliselt hindamata ja põhjendamata, miks teabe väljastamisest keeldumine julgeoleku kaalutlustel ja manipulatsiooni võimaluse ärahoidmise eesmärgil ei ole lubatav ja miks vangla selgitused ei ole asjakohased.
  1. X palub jätta põhjendustega. apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse 1) Pole õige, et kaebaja on oma eesmärgi saavutanud. Kaebaja ei tea, kas vastustaja on kaebajat puudutavad ebaõiged andmed vangiregistrist kustutanud. 2) Asjakohane pole väide, et teabe väljastamisega läheb liiga kaua aega. Viide julgeolekuohule pole samuti põhjendatud, sest nt haldusasjas nr 3-18-2112 esitas vastutaja kaebaja kohta vangiregistri päevikukanded kohtule ja ka kaebaja sai nendega tutvuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
  3. Kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise aja seisuga. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise vaid juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele (Riigikohtu 14.05.2019 otsus nr 3-14-52077, p 11). Praeguses asjas ei ole tegemist sellise olukorraga, hoolimata asjaolust, et vastustaja parandas kaebaja ennetähtaegselt vabastamise menetluses tema kohta esitatud ekslikud faktiväited ning praeguseks on kaebaja vanglast vabanenud ja antud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (vt Harju Maakohtu 20.09.2021 määrus nr 1-174616). Kaebaja soovib kaebusega realiseerida põhiseaduse § 44 lg-st 3 tulenevat õigust saada ligipääs andmetele, mille vastustaja on kaebaja kohta vangiregistrisse kogunud, ning vajadusel nõuda ebaõigete faktiliste andmete parandamist. Isiku andmeid töödeldakse vangiregistris sel ajal, kui ta viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel (

§ 54lg 1).

Kaebaja on antud kohtumäärusega kriminaalhooldaja järelevalve alla. Pärast kriminaalhoolduse lõppemist kantakse kaebaja kohta kogutud andmed vangiregistri arhiivi, kuid lähiaastatel neid ei kustutata (vt

§ 54lg 2).

Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma vangistust, eelvangistust, aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul aktiveeritakse arhiveeritud andmed ja jätkatakse uute andmete kogumist (

§ 54lg 5).

Andmete arhiivist väljastamine on lubatud uurimisasutusele kriminaalmenetluses esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust, asjaolude väljaselgitamiseks ning julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks (

§ 54lg 6).

Seega töötleb vastustaja jätkuvalt vangiregistris kaebaja isikuandmeid.

  1. Vanglas karistuse täideviimise käigus isikuandmete töötlemist reguleerib üldseadusena IKS (vt IKS § 1 lg 1 p 2 ja
  2. ptk). Andmesubjekti soovil peab vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks tegema mh tema kohta käivad isikuandmed ja nende päritolu käsitleva olemasoleva 6

(8)3-20-1420 teabe (IKS § 24 lg 1 p-d 1 ja 2). Selle teabe andmist võib piirata või teabe väljastamisest keelduda IKS § 24 lg-s 2 sätestatud alusel (sh kui see võib takistada karistuse täideviimist, kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset). Andmesubjekti tuleb teavitada teabega tutvumise piiramisest või tutvumisest keeldumisest ja selle põhjustest, välja arvatud, kui põhjenduste esitamine põhjustaks mõne IKS § 24 lg-s 2 sätestatud asjaolu esinemise (IKS § 24 lg 3). Andmesubjektilt võib nõuda taotluse täitmisega seotud mõistlike kulude hüvitamist või keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane (IKS § 27 lg 3). Eeltoodust tuleneb, et andmesubjektil on eelduslikult õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega. Seda õigust võib seaduses sätestatud alustel piirata või tutvumise õiguse andmisest keelduda, kuid iga taotlust tuleb siiski individuaalselt hinnata ning keeldumist põhjendada. 14. Kaebaja soovib andmeid vangiregistrist, millele kohaldub eriseadusena

. Selle seaduse § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks.

§ 52

lg 4 järgi väljastatakse kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel.

§ 52

lg 6 järgi võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Viidatud sätetest tulenevalt on

§ 52

lg-s 4 nimetatud isikul põhimõtteliselt õigus saada vangiregistrist tema kohta kogutud andmeid. Selle õiguse kasutamiseks tuleb esitada allkirjastatud taotlus. Sarnaselt IKS-le ei näe

§ 52

lg 4 ette, et kinnipeetav peaks taotlust kuidagi põhjendama (vrd Riigikohtu 21.02.2019 otsus nr 3-16-2348, p 18). Vangla võib andmete väljastamisest seaduses ettenähtud alustel keelduda, kuid keeldumist tuleb konkreetse juhtumi asjaolude valguses motiveerida. Ringkonnakohus märgib, et kui asja iseloomust tulenevalt ei ole kinnipeetavale keeldumise põhjenduste esitamine võimalik, tuleks need siiski dokumenteerida viisil, et vajadusel saaks põhjendusi kontrollida Andmekaitse Inspektsioon või kohus. 15. Halduskohus selgitas õigesti, et

§ 52

lg-s 4 nimetatud isikule andmete väljastamisest keeldumine eeldab vanglalt kõigepealt taotlusega hõlmatud vangiregistri kannetega tutvumist ning nende sisu põhjal erinevate õiguste ja huvide kaalumist.

§ 52

lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et see välistab kõigile kinnipeetavatele kõigi nende kohta vangiregistrisse kogutud andmete avaldamise julgeoleku kaalutlustel või manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks sisutuks

§ 52lg-s 4 sätestatud õiguse andmeid saada.

Vangla ei ole praeguses asjas välja toonud ühtki argumenti, mille tõttu kaebaja profiilist vms tema isikuga seotud asjaoludest lähtuvalt tuleks kaebajale vangiregistri andmete väljastamist piirata intensiivsemalt kui mistahes teisele kinnipeetavale, nii et praeguses asjas olekski ainuke mõeldav lahendus kaebajale taotletud andmete väljastamisest keelduda. Kaebaja on esitanud tõendid, et ta on varem saanud enda kohta käivate vangiregistri kannetega teatud osas tutvuda (vt kaebaja 12.07.2021 seisukohale lisatud tõendid). 16.

§ 52

lg-s 4 nimetatud andmesubjektide ja vangiregistri kannete hulka silmas pidades võib vangiregistrist andmete väljastamise taotluste lahendamine tõepoolest suurendada vangla halduskoormust. Ringkonnakohus leiab, et vangiregistrisse kogutud andmetele juurdepääsu tagamisega kaasnevat halduskoormust võib juurdepääsutaotluse rahuldamise kaalumisel arvesse võtta, kuid see ei saa olla iseseisev keeldumisalus (vrd Riigikohtu 7

(8)3-20-1420 21.02.2019 otsus nr 3-16-2348, p 20). Vastasel korral ei saakski nt isikud, kes kannavad pikka vanglakaristust ja kelle kohta eelduslikult on kogutud vangiregistrisse ka rohkem andmeid, oma õigusi sisuliselt teostada ning nad oleksid ebavõrdses olukorras võrreldes isikutega, kelle kohta on vangiregistris andmeid (veel) vähe. Kuritarvituste vältimiseks on taotluse lahendamise eest võimalik võtta tasu (

§ 52

lg 5) või ilmselgelt põhjendamatute või ülemääraste taotluste rahuldamisest keelduda (IKS § 27 lg 3). Halduskoormuse vähendamiseks on võimalik riigil kaaluda ka vangiregistri pidamise kohandamist selliselt, et taotluste lahendamiseks vajalik teave oleks lihtsamini töödeldav. 17. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et kaebaja kohta vangiregistrisse kantud teave hõlmab ka teavet, mida julgeoleku vms

§ 52

lg-s 6 nimetatud kaalutlusel ei saa kaebajale avaldada (vt vastustaja 26.04.2021 seisukoha lisana esitatud kuvatõmmised vangiregistrist). Halduskohus on aga asjakohaselt selgitanud, et tõenäoliselt ei ole alust varjata kaebaja eest kõiki vangiregistris tema kohta tehtud kandeid (vt halduskohtu otsuse p-d 14 ja 15). Vangla ei ole veenvalt ümber lükanud halduskohtu järeldust, et andmete selekteerimisega kaasnev halduskoormus ei saa olla praegusel juhul nii suur, et ainuüksi üldiselt sellele kaalutlusele viidates tuleks kaebaja taotluse rahuldamisest täies ulatuses keelduda. 18. Kokkuvõttes on vanglale praeguses asjas eelkõige etteheidetav see, et kaebaja taotluse rahuldamisest keelduti üldise viitega

§ 52

lg-s 6 sätestatud alustele ja suurele halduskoormusele, kuid ei arvestatud konkreetse juhtumi asjaolusid. Vaidlustatud otsuse põhjenduste ja kohtumenetluses täiendavalt esitatud selgituste põhjal ei ole ringkonnakohus veendunud, et kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmine oli praegusel juhul ainuvõimalik lahendus. Seetõttu tuleb vastustajal kaebaja taotlus uuesti lahendada. 19. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 20. Võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.