Obsah (6)

§ 544§ 163§ 548§ 547§ 660§ 549

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14699 Tsiviilasi E. N. ja I. N. avaldus K. U. (U. ) suhte

) § 544 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel). Lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu 2 võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Kohus peab lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (Riigikohtu

1. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-191-14, p 17). Lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist (Riigikohtu
2. aprilli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-1221, p 17).
3. Esmalt käsitleb kohus lähenemiskeelu kohaldamist selliselt, et puudutatud isikul on keelatud viibida avaldajate elukohale lähemal kui 100 meetrit. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja I on mitmel korral pöördunud politsei poole seoses puudutatud isiku käitumisega.
4. juulil 2021 tegi avaldaja I väljakutse politseile, sest puudutatud isik oli alkoholijoobes ning ähvardas tappa nii avaldajat I kui ka tema sõbrannat. Avaldaja I võttis lapse kaasa ning põgenes sõbranna poole. Avaldaja I on pöördunud politsei poole ka
5. juulil 2021 seoses puudutatud isiku saadetud sõnumitega. Avaldusele lisatud sõnumite väljavõtetest nähtub, et puudutatud isik on kirjutanud avaldajale I, et tuleb varsti „kontrollvisiidile“. Samuti on puudutatud isik märkinud, et „saa aru, armastus on kõikvõimas ja samas ka hävitav, arvesta, et olen sind alati armastanud. /…/ Ka kõige armsamad inimesed saavad surma“. Puudutatud isik on avaldajat I ähvardanud, et tuleb viimase maja juurde, mistõttu oli avaldaja I koos lapsega mõnel ööl ka sõbranna juures.
6. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on põhjendatud keelata puudutatud isikul viibida avaldajate elukohale lähemal kui 100 meetrit. Praegusel juhul on intsidendid (ähvardus tappa nii avaldaja kui ka tema sõbranna, samuti lubadused tulla maja juurde) seotud just avaldajate koduga. Pärast puudutatud isiku sõnumite saamist on avaldajad pidanud ööbima mõne tuttava juures, mitte oma kodus. Avaldaja I selgitas kohtuistungil, et kui suurema tee pealt paistsid tuled, kartis laps (avaldaja II) seda, et puudutatud isik tuleb nende juurde. Kuigi puudutatud isik ei ole alates detsembrist 2021 avaldajatega ühendust võtnud, on see seotud asjaoluga, et temale teadaolevalt lähenemiskeeld juba kehtib. Lähenemiskeelu kohaldamata jätmisel on kohtu hinnangul tõenäoline, et puudutatud isik võib ilmuda avaldajate elukohta. Kohtu hinnangul peaks aga kodu olema inimese jaoks kõige turvalisem koht, kuid ilma lähenemiskeeluta see avaldajate jaoks nii ei ole.
7. Järgmisena käsitleb kohus suhtlemiskeelu kohaldamist selliselt, et keelata puudutatud isikul suhelda avaldajaga I sidevahendite (telefoni, posti, suhtlusportaalide, e-posti, sotsiaalmeedia) teel. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik on saatnud avaldajale I ähvardava sisuga sõnumeid. Selliselt on isik kirjutanud, et „saa aru, armastus on kõikvõimas ja samas ka hävitav, arvesta, et olen sind alati armastanud. /…/ Ka kõige armsamad inimesed saavad surma“. Samuti on ta kirjutanud: „kle mis jutt see on et sul mingi uus mees majas. Vasta nüüd. Ma tulen varsti kontrollvisiidile“; „Oi ma sulle ehitan. Saad kingiks sellise üllatuse et ise ka ei usu“. Lisaks selgitas avaldaja I kohtuistungil, et pärast kohtukutse kättesaamist sai ta puudutatud isikult järgmise sõnumi „ah sa kardad mind nii palju. Seni kuni mina elan, sa peadki mind kartma.“ Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on põhjendatud keelata puudutatud isikul suhelda avaldajaga I sidevahendite teel. Kuigi detsembrist 2021 ei ole puudutatud isik avaldajaga I ühendust võtnud, on see seotud asjaoluga, et temale teadaolevalt lähenemiskeeld juba kehtib. Suhtlemiskeelu kohaldamata jätmisel on tõenäoline, et puudutatud isik hakkab taas saatma avaldajale I ähvardava ja häiriva sisusega sõnumeid. 3
8. Lisaks eelnevale on avaldajad palunud kohaldada lähenemiskeeldu selliselt, et keelata puudutatud isikul läheneda avaldajatele avalikes kohtades lähemal kui 50 meetrit. Kohus ei pea sellist lähenemiskeeldu põhjendatuks. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks avaldajaid avalikes kohtades (nt poes või avalikul üritusel) häirinud. Kohtuistungil selgitas avaldaja I, et ta kohtus puudutatud isikuga xxxxxx poe juures nii, et puudutatud isik läks temast möödas ja ütles „tsau“, rohkem rääkima ei tulnud. Kui lasteaed ja kool asuvad puudutatud isiku maja läheduses, on kohtu hinnangul mõistetav, et avaldaja II on puudutatud isikut tänaval näinud. Samas ei ole kohtule esitatud andmeid, millest nähtuks, et puudutatud isik oleks avaldajale II lasteaia läheduses lähenenud ja teda häirinud. Lähenemiskeeld on selle saaja (praegusel juhul puudutatud isiku) jaoks oluline õiguste piirang, mistõttu selle kohaldamine nö igaks juhuks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. 9.

§ 544

lg 2 teise lause kohaselt võib lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus on seisukohal, et lähenemis- ja suhtlemiskeelu kehtivuse ajaks tuleb määrata 18 kuud (1,5 aastat). Selline aeg on kohtu hinnangul piisav selleks, et kooselu lõppemisega seotud pinged jõuaksid maanduda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tähtaja möödumisel on avaldajal vajadusel õigus esitada uus avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks. 10. Avalduse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 163lg 1 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel menetlusosaliste endi kanda.

See tähendab, et kumbki menetlusosaline ei pea teisele menetluskulusid hüvitama. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 11. Asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Enne tühistamist või muutmist kuulab kohus asjaosalised ära (

§ 548

). Kui asjaolud on muutunud (nt avaldaja soovib lähenemiskeelu lõpetamist), tuleb sellest kohtule teatada.

1. Juhul kui isik rikub temale seatud lähenemiskeeldu ning põhjustab sellega ohu lähenemiskeeluga kaitstud isiku elule, tervisele või varale, või kui ta rikub lähenemiskeeldu korduvalt, siis võib kohus teda karistusseadustiku § 3312 kohaselt karistada rahatrahviga või kuni üheaastase vangistusega. Kohus on seda kohtuistungil ka selgitanud.
2. Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määrus toimetatakse kätte isikutele, kelle suhtes ja kelle huvides abinõu rakendatakse. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud isikule (praegusel juhul puudutatud isikule;

§ 547

). See tähendab, et alates sellest hetkest, kui puudutatud isik saab määruse kätte, on ta kohustatud määruse resolutsiooni täitma. 14.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik (

§ 549lg 1).

Seega saab puudutatud isik vaidlustada määrust osas, milles kohus avalduse rahuldas. Määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati (

§ 549lg 2).

Seega saab avaldaja vaidlustada määrust osas, milles kohus jättis avalduse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4