Obsah (4)

§ 180§ 318§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 4. veebruar 2022 1-21-7115 Erkki Hirsnik krimina

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe A. Kantsi süüditunnistamiseks ning karistamiseks KarS § 120 lg 1 ja § 3312 järgi. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et A. Kants peab maksma sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu 686,60 eurot, mis tuleb

§ 180

lg 3 alusel ära tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Viru Maakohtu
2. detsembri 2021 otsusega tunnistati A. Kants nimetatud kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti mõistis kohus A. Kantsilt riigi kasuks menetluskuludena välja sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu 686,60 eurot, mis tuleb

§ 180lg 3 alusel ära tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Kants, paludes jätta osa temalt välja mõistetud menetluskuludest riigi kanda, kuna tal ei ole võimalik neid tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Maakohtu vaidlustatud otsus tehti kokkuleppemenetluses.

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seega saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud sundraha hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel järgiti kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg 1.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3)
2. Ringkonnakohus leiab, et A. Kantsil ei ole

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude suurust vaidlustada. A. Kantsi apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et esimese astme kohus võis temalt menetluskulusid välja mõistes rikkuda

1. peatüki
2. jao sätteid või § 339 lg
3. Mingitki minetust ei tuvasta ringkonnakohus ka ise. Viru Maakohus mõistis
4. detsembri 2021 otsusega A. Kantsilt välja menetluskulud samas summas, milles prokuratuur, A. Kants ja tema kaitsja olid eelnevalt kokku leppinud. Maakohtu otsus vastab kokkuleppele ning maakohtus
5. detsembril 2021 toimunud kohtuistungil kinnitas A. Kants, et jääb kokkuleppe juurde. 6.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna A. Kantsil ei ole

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust Viru Maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb tema apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 2