Obsah (9)

§ 15§ 46§ 105§ 28§ 98§ 4§ 55§ 31§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 98 vahistatu õigust saada pakke. Vangistust reguleerivad õigusnormid ei näe ette kinnipeetava õigust saada pakke. Põhjendatud juhtudel vangla väljastab kinnipeetavale vajalikke riideesemeid. Seega ei saa regulatsiooni, mille kohaselt vahistatul on õigus saada pakke, kuid kinnipeetaval vastav õigus puudub, pidada kinnipeetava suhtes dikrimineerivaks. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda pakkide saamist ja tema taotluse eesmärgi saavutamine on võimatu. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 04.04.

2. Vastustaja jättis 03.04.
3. a vastusega nr 6-12/148-2 (tl 41) kaebaja taotluse koopiate väljastamiseks rahuldamata. Kaebaja sai vastuse kätte 04.04.
4. Kaebus
5. Kaebaja esitas 05.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-15p) ja menetluse käigus täiendavad seisukohad (tl 17, 19-20, 105-105p, 160-163). Halduskohus menetles kaebust 3 järgmistes nõuetes: tühistada kodukorra p-d 3.7 ja 11.4.1 ning vastustaja 27.11.
6. a otsus ning kohustada vastustajat väljastama kaebajale kaks komplekti sooja pesu; tühistada vastustaja 18.01.
7. a otsus ning kohustada vastustajat lubama kaebajal saada pakiga kaks komplekti sooja pesu ja talvesaapad; tühistada vastustaja kodukorra p-d 7.1.18 (kaebaja nimetatud kontoritarvete osas), 1.12.17, 7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49 ja 8.3.1.5 ning kohustada vastustajat lubama kaebajale kambrisse sooja pesu pluus, müts, sall, töökindad „Tamrex“, joonlaud, märkmepaber 2 tk, kustutuskumm 2 tk, harilik pliiats 2 tk, pael prillide kandmiseks ja raseerija „Proglaid“; teha kindlaks, et vastustaja ületas menetlustähtaegu järgmiste avalduste menetlemisel: 27.12.
8. a vaide osalisel tagastamisel, vaideotsuse tegemisel ja vaides sisalduva teabenõude täitmisel; 01.12.
9. a taotluse lahendamisel ja kättetoimetamisel; 01.03.
10. a vaide lahendamisel ja vaides sisalduva teabenõude täitmisel; 15.01.
11. a vaide osalisel tagastamisel.
12. Kaebaja viitas oma varasematele seisukohtadele ja kordas, et õigusaktides ei ole sätestatud kinnipeetavale keeldu saada pakke. Taolise keelu olemasolu korral palus kaebaja tunnistada see põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. Kaebaja leidis, et vangla on ära kaotanud tema prillide kandmiseks mõeldud paela ja asendanud tavalise paelaga.

§ 15

lg 4 on vastuolus PS-ga, kuna omandiõigust võib piirata ainult seaduse või erandjuhul määrusega. Laost asju väljastades tuleb lähtuda ainult

ja VSkE sätetest. Vastus kaebusele

1. Vastustaja palus vastuses (tl 138-138p) ja täiendavas seisukohas (tl 166-166p) jätta kaebus rahuldamata.
2. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja lisas, et väljastab kinnipeetavale vältimatult vajaliku. Selleks, et tagada vähekindlustatud kinnipeetavate võrdne kohtlemine, on vangla kehtestanud reeglid abi andmise kohta. Kodukorra p-s 11.4.1 sätestatud kriteeriumid on proportsionaalsed. Kaebaja asjade nimekirja (tl 139-141p) põhjal on tal sooja pesu püksid kambris olemas. Vastustaja lisas, et kinnipeetavale pakkide saatmise keelatus on õiguspraktikas omaksvõetud arusaam. Seda on õiguspäraseks pidanud ka õiguskantsler. Vastustaja tunnistas, et menetlustähtaegade ületamist on juhtunud. Halduskohtu otsus
3. Tartu Halduskohus täpsustas 19.02.
4. a otsusega (tl 168-173) 27.11.
5. a määruse (tl 114-116) resolutsiooni p 3 alap-s 3 nimetatud menetlusse võetud nõuet nii, et kaebaja taotleb ka sooja pesu pluusi (tõmblukuga pluusi) kambrisse lubamist (resolutsiooni p 1); rahuldas kaebuse osaliselt: kohustas vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 01.11.
6. a taotluse töökinnaste „Tamrex“ kambrisse andmiseks; tegi kindlaks, et vastustaja ületas menetlustähtaegu järgmiste menetlustoimingute tegemisel: 27.12.
7. a vaides sisalduva koopia saamise taotluse lahendamine 31.01.2018 ja vaideotsuse tegemine 01.02.2018; 01.12.
8. a taotluse lahendamine 18.01.2018 ja kättetoimetamine 30.01.2018; 01.03.
9. a vaides sisalduva koopia saamise taotluse lahendamine 03.04.2018; jättis kaebuse muude nõuete osas rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks (resolutsiooni p 3); jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Nõue tühistada kodukorra p-d 3.7 ja 11.4.1 ning vastustaja 27.11.
10. a otsus, kohustada vastustajat väljastama kaebajale kaks komplekti sooja pesu
11. Kinnipeetava riietust reguleerivad kodukorra p-d 3.7 ja 8.3.
12. Halduskohus ei nõustunud 4 kaebaja väitega, et kodukorra eeltoodud punktides kirjeldatud riietus on Eesti kliimas reeglina ebapiisav. Kodukorra p-e 3.7 ja 8.3.1 koos arvestades on riietuse koosseis sarnane tavaelus kasutatavaga. Kodukorra sätete õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, kas kaebajal on võimalik kodukorra p-s 8.3.1 nimetatud esemeid soetada või kas vangla on need talle vajaduse korral andnud. Oluline on see, et kinnipeetavale lubatud riideesemed kogumis on piisavad. Kodukorra p 3.7 tühistamiseks ei ole alust.
13. Halduskohus saab kodukorra õiguspärasust hinnata määral, kui see rikub kaebuse alusena välja toodud kaebaja õigusi. Muus osas puudub kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 alusel kodukorra vaidlustamisel kaebeõigus. Kaebaja vaidlustas kodukorra p 11.4.1, kuna vastustaja ei rahuldanud tema taotlust pika aluspesu saamiseks. Muude esemete kohta kehtestatud reeglid ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse. Sooja pesu komplekt maksis vangla kaupluses 15,60 eurot ja kaebajal oli taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks kokku 70 eurot (tl 30). Kaebaja ei ole neid faktilisi andmeid ümber lükanud.
14. Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et vangla direktoril puudus õigus kehtestada kinnipeetavale antavat riietust või selle saamise rahalisi tingimusi.

§ 46

lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

§ 46

lg 3 näeb küll ette, et vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuid minister ei ole seda kohtu andmetel teinud.

§ 105

lg 2¹ p 14 alusel tuleb vangla kodukorras lisaks viidatud lõikes loetletud küsimustele sätestada ka muud reguleerimist vajavad asjaolud. Olukorras, kus seadusest tulenes nõue anda kinnipeetavatele vangla riietus ning minister sellekohast määrust andnud ei olnud, oli kohane lahendada see küsimus vangla kodukorraga. Samuti on põhjendatud, et kinnipeetavale vangla kulul riietuse andmine ei toimu juhuslikel alustel, vaid kodukorras kehtestatud reeglite järgi. Halduskohus ei tühistanud kodukorra p 11.4.

2. Halduskohtu hinnangul on õiguspärane vastustaja otsus jätta rahuldamata kaebaja taotlus saada kaks komplekti sooja pesu. Halduskohus nõustus vastustaja põhjendustega ega korranud neid. Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajal on piisavalt raha, et soetada soovitud esemed ise. Õige on ka see, et kui kaebaja ei soovi endale sooja pesu osta, siis on tal võimalus riietada ennast piisavalt soojalt ka vangla väljastatud riietega. Kaebajale on tagatud põhilised Eesti kliimas reeglina vajalikud riietusesemed, s.h on kaebaja kasutuses jope, kaks paari pikki pükse, kaks jakki ja neli T-särki. Neid esemeid kombineerides, s.h mitut samalaadset eset korraga kasutades on võimalik ennast riietada piisavalt soojalt. Asjasse ei puutu, kas kaebajal oli võimalus vanglas töötada, milliseid mahaarvamisi tehakse kaebajale laekuvast rahast või kuidas kujundatakse hindu vangla kaupluses. Tähtsust omab, kas kaebajal oli soovitud esemete soetamiseks piisavalt raha. Kui kaebaja majanduslik olukord on praeguseks muutunud, siis tuleb kaebajal esitada soovitud riideesemete saamiseks uus taotlus. Kohus jättis arvestamata vastustaja tõendid kaebaja rahalise olukorra ja kaupluses müügil olevate esemete kohta
3. aastal (tl 142-152).
4. Halduskohus leidis, et puudub alus tühistada 27.11.
5. a otsus nr 6-19/36237-2 ning sel juhul ei ole ka kohustamisnõude rahuldamine võimalik. Nõue tühistada vastustaja 18.01.
6. a otsus ning kohustada vastustajat lubama kaebajal saada pakiga kaks komplekti sooja pesu ja talvesaapad 28.

§ 28

lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele.

§ 98kohaselt on vahistatul lubatud saada pakke.

Väljakujunenud kohtupraktikas mõistetakse neid sätteid koosmõjus nii, et kinnipeetaval paki saamise õigust ei ole. Kinnipeetaval on õigus pidada kirjavahetust, saates ja saades kirju, s.h maksikirju (pisipakke). Sellist tõlgendust on aktsepteerinud ka õiguskantsler (27.10.

1. a nr 7-4/151184/1504721, p 4). Halduskohtule ei 5 olnud äratuntav, milliseid kaebaja põhiõigusi võiks keeld saada pakke riivata. Vangistusega kaasnevad paljud piirangud ning neist mitmete puhul on tegemist olukorraga, kus tuleb leida tasakaal ühelt poolt kinnipeetava õiguste piiramise ja teiselt poolt vanglas julgeoleku tagamiseks kuluvate ressursside vahel. Kinnipeetavale pakkide saamise keelamisel ei ole seda piiri kaebaja kahjuks ületatud. Kaebajale on tagatud vältimatult vajalike esemete saamine vangla kulul. Kaebaja tugines kaebuses põhiliselt sellele, et samade esemete soetamisel vangla kauplusest on kulud suuremad, kuna kaebaja isikukontole kantavast rahast tehakse mahaarvamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi. Halduskohtu hinnangul kaebaja rahulolematus sellega, et tal tuleb tasuda võlgu ja panna raha kõrvale tuleviku heaks, ei tähenda selliste piirangute õigusvastasust või vastuolu PS-ga. Kui kaebajal puudus paki saamise õigus, siis on vastustaja 18.01.
2. a otsus õiguspärane ning selle tühistamise või kaebajale pakiga esemete saatmise lubamiseks kohustamise nõude rahuldamine ei ole võimalik. Nõue tühistada kodukorra p-d 7.1.18 (kaebaja nimetatud kontoritarvete osas), 1.12.17, 7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49 ja 8.3.1.5 ning kohustada vastustajat lubama kaebajale kambrisse sooja pesu pluus, müts, sall, töökindad „Tamrex“, joonlaud, märkmepaber 2 tk, kustutuskumm 2 tk, harilik pliiats 2 tk, pael prillide kandmiseks ja raseerija „Proglaid“ 29.

§ 15

lg 4 võimaldab vanglateenistusel keelata esemeid, mis vastavad

§ 15lg-s 2 sätestatud tingimustele.

Nende hulgas on esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks ning võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Halduskohtu hinnangul on vastustaja kontoritarvete keeldu kehtestades juhindunud seaduses sätestatud alustest ja vastustaja kaalutlused on kohased. Kodukorra p 7.1.18 tühistamiseks ei ole alust. Sel juhul ei ole võimalust kohustada vastustajat lubama kaebajale kambrisse joonlaud, märkmepaber, kustutuskumm ja harilik pliiats.

1. Kaebaja on kodukorra p 1.12.17 vaidlustanud, sest vangla tugineb sellele kleebitavate esemete keelamisel, muid põhjendusi kaebaja esile toonud ei ole. Halduskohtu hinnangul on kodukorra p 1.12.17 õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust.
2. Kaebaja põhjendas kodukorra p 7.1.29 vaidlustamist üksnes asjaoluga, et talle kuuluvalt raseerijalt eemaldas mootori Tallinna Vangla ametnik ja kaebaja kasutas seda 1,5 aastat. See ei ole põhjendus kodukorra p 7.1.29 tühistamiseks. Kui kaebaja raseerija küljest on osi eemaldatud, siis on tegemist kodukorra p-le 7.1.29 vastava esemega, olenemata kes seda tegi või kuidas hindas eseme lubatavust teine vangla. Kodukorra p 7.1.29 tühistamise ja raseerija kambrisse andmise nõuet ei saa rahuldada.
3. Kaebaja vaidlustab kodukorra p 8.3.4.1, kuna vastustaja keeldus andmast talle kambrisse tõmblukuga pluusi, mida kaebaja taotles pesuna. Halduskohus nõustus vastustaja põhjendustega. Seadusest tuleneb nõue, et kinnipeetav peab kandma vangla riietust. See tähendab, et isiklik riietus kaebajale lubatud ei ole. Kuna isiklik pesu on lubatud, siis tuleb riietust ja pesu mingitel alustel üksteisest eristada. Tunnus, et tõmblukuga kinnitatav pluus ei ole käsitletav pesuna, on mõistlik ja igapäevaelu arusaamadega kooskõlas. Kodukorra p 8.3.1.4 tühistamiseks ei ole alust. Kuivõrd halduskohus leidis, et kaebaja nimetatud sooja pesu pluus ei ole kodukorra tähenduses käsitletav pika pesuna, siis ei saa selle kambrisse lubamiseks kohustamise nõuet rahuldada.
4. Kuna isikul ei jää kodukorra p 7.1.49 piirangu tõttu oma õigused ellu viimata, vaid ta saab seda teha esemetega, mille on väljastanud vangla, siis ei riku see piirang kinnipeetava õigusi. Halduskohtu hinnangul on vastutaja põhjendus kohane ja piisav ning kodukorra p 7.1.49 tühistamiseks ei ole alust. Sel juhul ei saa rahuldada isikliku mütsi ja salli kambrisse lubamise nõuet. Halduskohus ei käsitlenud kaebaja väiteid, et vangla antava riietuse koosseisu kuuluv müts 6 ja sall on halva kvaliteediga. Kui kaebaja nii arvab, siis tuleb tal taotleda uue mütsi ja salli andmist vangla poolt antava riietuse koosseisus, mitte isiklike esemete kambrisse lubamist. Nõue anda kaebajale vangla riietuse koosseisus uus müts ja sall ei ole praeguse vaidluse esemeks.
5. Kaebaja ei ole selgitanud, miks tuleb kodukorra p 8.3.1.5 tühistada. Seega ei ole nõuet võimalik rahuldada.
6. Vastustaja ei andnud kaebajale kambrisse kindaid, kuna tegemist oli õhukeste kinnastega. Halduskohtu hinnangul ei ole see põhjendus kohane. Kodukord ei kehtesta nõudeid, millised peavad kinnipeetava kindad olema. Vastustaja ei väida, et tegemist on spordikinnastega. Töökinnaste kasutamine kaitseks külma vastu ei ole õigusaktidega või kodukorraga keelatud. Kaebaja küll nimetas soovi kasutada kindaid ka siseruumides, kuid see ei ole põhjus kindaid kui esemeid keelata. Kindaid siseruumides kasutada ei tohi ja kui kaebaja seda teeb, tuleb küsimus lahendada eraldi menetluses. Halduskohus rahuldas kaebuse kinnaste kambrisse lubamise osas ning pani HKMS § 41 lg 3 alusel vastustajale kohustuse kinnaste kambrisse lubamine uuesti otsustada.
7. Prillide kandmise paela osas ei ole kaebust võimalik rahuldada, kuna sellist eset kaebaja asjade hulgas ei ole. Kas kaebajal on selline ese olnud ja kui jah, siis mis on sellest saanud, väljub praeguse vaidluse piiridest.
8. Halduskohtu hinnangul ei ole PS-ga vastuolus vanglateenistusele antud õigus kinnipeetavale esemeid keelata. Riigikohus on selgitanud, et vangla direktori käskkirjaga kui üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas täidetud koormava haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust (lahend 3-3-1-28-12 p 10). Halduskohtu hinnangul vastab kodukord kaebusega vaidlustatud punktide osas eeltoodud nõuetele. Vastuolu PS-ga ei ole. Menetlustähtaegade ületamine
9. Vastustaja ületas menetlustähtaegu järgmiste kaebaja avalduste lahendamisel: 27.12.
10. a vaides sisalduva koopia saamise taotluse lahendamine 31.01.2018 ja vaideotsuse tegemine 01.02.2018; 01.12.
11. a taotluse lahendamine 18.01.2018 ja kättetoimetamine 30.01.2018; 01.03.
12. a vaides sisalduva koopia saamise taotluse lahendamine 03.04.
14. Vastustaja ei ületanud menetlustähtaegu vaiete tagastamisel. Vastustaja tagastas kaebaja vaided asja sisulise läbivaatamise käigus osaliselt. On võimalik, et vaide algsel hindamisel peab vaideorgan seda lubatavaks, kuid vaide sisulisel lahendamisel selgub, et see siiski nii ei ole. Sel juhul ei ole vaideorganil võimalik vaiet sisuliselt läbi vaadata, kuid ei ole ka põhjust heita talle ette vaide tagastamisega hilinemist.
15. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja lahendas 01.03.
16. a vaide vaideotsusega 04.04.
17. Inspektor-kontaktisik on selle vaide kaebajalt vastu võtnud 05.03.2018 ja vaie on registreeritud samuti 05.03.
18. Õige on kaebaja arvamus, et vaide lahendamise tähtaega ei saa arvestada vaide registreerimisest. Küll tuleb seda arvestada vaide üleandmisest haldusorganile (HMS § 74). Kaebaja andis vaide vastustajale üle 05.03.2018, seega lahendati vaie tähtaegselt. 7 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Vastustaja apellatsioonkaebus
19. Vastustaja vaidlustab apellatsioonkaebuses (tl 181-181p) Tartu Halduskohtu 19.02.
20. a otsust resolutsiooni p 2 osas, millega kohustati vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 01.11.
21. a taotluse töökinnaste „Tamrex“ kambrisse andmiseks ning palub teha uue otsuse, millega jätta kaebus apelleeritavas osas rahuldamata.
22. Vastustaja väitel jättis halduskohus tähelepanuta, et kindad on kodukorra p 3.7 järgi sarnaselt salliga riietusesemed, mille vastustaja väljastab. Vastustaja on senises praktikas aktsepteerinud võimalust, et sõrmede külmatundlikkus võib inimestel olla erinev. Kui kinnipeetaval on olemas vangla kinnastega võrreldes soojemad kindad, et käsi jalutuskäigul külma eest kaitsta, siis on vastustaja lubanud kinnipeetaval isiklike kinnaste kasutamist hoolimata kodukorra p 7.1.49 regulatsioonist. Kaebaja apellatsioonkaebus
23. Kaebaja palub apellatsioonkaebuses (tl 183-184p) tühistada Tartu Halduskohtu 19.02.
24. a otsuse resolutsiooni p 2 (osas, millega jäeti menetlusse võetud taotlused rahuldamata) ja 3, täita menetlusse võetud kaebuse osad ning viia läbi asja õigeks otsustamiseks põhiseaduspärasuse kontroll.
25. Kaebaja väitel peab riik andma kõik inimväärse elu elamiseks tasuta, kuid vangistus Eestis on tasuline (apellatsioonkaebuse lisa nr 1). Vale on halduskohtu väide, et kodukorra p-s 3.7 sätestatud esemete arv on piisav. Kohatu on viide kodukorra p-le 11.4.1, sest vangla direktoril ei ole õigust seada rahalisi nõudeid riietusesemete saamiseks. Vale on halduskohtu väide, et

§ 105

lg 2¹ p 14 annab direktorile õiguse kehtestada vangla antavate riiete ja jalanõude loendi ning nende kandmise korra. Seadusandja on selle kohustuse pannud justiitsministrile.

1. Halduskohus tsiteerib kodukorra seletuskirja, mis sisaldab tõendamata väiteid. Tehtud ei ole ühtegi viidet kaebaja argumentidele, seega on kaebus menetlemata. Kaebaja ei ole vanglas oldud 10 aasta jooksul näinud, et keegi säilitaks kambris söömiskõlbmatuid toiduaineid (kodukorra p 7.1.6). Olukord, kus erinevates vanglates on p-s 7.1.18 sätestatud piirangud erinevad, on diskrimineeriv. Halduskohus ei ole seda asjaolu käsitlenud. Kodukorra p 7.1.49 keelab mitme samasuguse eseme omamist, kuigi Riigikohus sedastab, et isik võib omada 30 kg lubatud asju ja ühe eseme omamine ei keela teise samasuguse eseme omamist (3-3-1-1-12, p 11-13). Kuigi seadus (VSkE § 1¹ lg 1) annab asjade keelamise õiguse vaid vangla direktorile, on direktor sätestanud uue volituse ja nüüd saab kinnipeetavale kuuluvaid esemeid keelata iga ametnik (kodukorra p 7.1.50). VSkE lubab vangil omada ja kasutada wifi võimaluseta arvutit, kuid kodukorra p 7.1.30 ei luba. Kuigi tervislik on telerit vaadata 1,5-2,5 m kauguselt, mille diagonaal on vähemalt 32 tolli, siis vanglas saab seda teha 22-tollise ekraaniga telerist (kodukorra p 7.1.27). Eeltoodu näitab kodukorra vigasid. Tõendamata on väited vaidlusaluste esemete ohtlikkuse kohta. Halduskohus jättis korraldamata istungi, kus oleks saanud hinnata esemete ohtlikkust.
2. Tõele ei vasta halduskohtu väide, et kaebajal puudub paki saamise õigus. Otsuses jäeti selgitamata Riigikohtu seisukohtade vasturääkivus PS § 32 piiramise osas. PS §-st 32 tulenevat õigust võib piirata seaduse või erandkorras seadusest tuleneva volituse alusel määrusega. Pakkide saamise õigust ei saa keelata

§ 4

¹ lg 2 alusel.

§ 15lg 4 ja § 28 lg 4 tuleb tunnistada PS-ga vastuolus olevaks.

Riigikohtu halduskolleegium on üldkogu otsust (3-3-1-41-06) eirates leidnud, et

§ 15lg 4 ja § 28 lg 4 on PS-ga kooskõlas (3-3-1-28-12).

Riigikohus on sellise 8 situatsiooni analoogses asjas lubamatuks lugenud (3-4-1-3-09, p 21; 3-4-1-10-02, p 24). Kui vangla direktor soovib piirata haldusakti või üldkorraldusega vangide PS §-st 32 tulenevaid õigusi, peab ta andma akti, mille resolutiivosas on nimetatud keelatud ese(med) ning põhjendavas osas on nimetatud keelu õiguslik ja faktiline alus ning kaalutluskäik, mis näitab, kuidas tehtud otsuseni jõuti. Kui eset üldkorralduse resolutiivosas ei nimetata, ei ole see keelatud. Vastustaja vastus kaebaja apellatsioonkaebusele

1. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata. apellatsioonkaebusele (tl 190-190p) jätta kaebaja
2. Vastustaja väitel on põhjendamatu kaebaja etteheide, et erinevate vanglate kodukordade p 7.1.18 regulatsioon ei ole ühesugune. Kehtiv õigus ei kohusta kehtestama kõikides vanglates samasugust kodukorda.
3. Vangidele väljastatud vangla riietus on korrakohane ning määruse puudumine, mis annab riiete kirjelduse, ei väära seda. Halduskohus on piisava põhjalikkusega antud küsimust käsitlenud.
4. Asjakohased ei ole kaebaja märkused „tasulisest“ vangistusest. Põhivajadused on vanglas riigi poolt tagatud. Antud juhul ei ole vaidluse all olukord, kus vangil puuduvad rahalised vahendid. Sellisel juhul tagab esemed vangla.
5. Halduskohtu põhjendused süüdimõistetul pakkide saamise keelu kohta olid õiguspärased. Kaebaja vastus vastustaja apellatsioonkaebusele
6. Kaebaja märgib vastuses apellatsioonkaebusele (tl 192-193), et vangidele antavate riiete loendi ja nende kandmise korra peab kehtestama justiitsminister. Seega on kodukorra p 3.7 tühine ja viide sellele on asjakohatu. Kaebaja väitel on kindad vajalikud tervise kaitseks ja seadusest tuleneva õiguse realiseerimiseks (

§ 55

). Viide kodukorra p-le 7.1.49 on asjakohatu, sest vangla ei ole esitanud faktilisi asjaolusid, mis keeldu põhjendaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus jätab jätab nii Viru Vangla kui ka kaebaja apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
2. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha vastustaja apellatsioonkaebuse osas (I) ja seejärel kaebaja apellatsioonkaebuse osas (II) ning viimaks lahendab menetlusosaliste taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
3. Vastustaja vaidlustab apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 19.02.
4. a otsust resolutsiooni p 2 osas, millega halduskohus kohustas vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 01.11.
5. a taotluse töökinnaste „Tamrex“ kambrisse andmiseks.
6. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata osas, milles see on vastustaja poolt vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu otsuse põhjendustega, mis on esitatud p-s 8.8, ega pea 9 vajalikuks seal toodut korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks vastustaja apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
7. Kaebaja soovis 01.11.
8. a taotluses saada laost kambrisse töökindaid „Tamrex“. Vastustaja seda ei võimaldanud, kuna nimetatud kindad on õhukesed. Vastustaja apellatsioonkaebuse selgituse kohaselt juhul, kui kinnipeetaval on olemas vangla kinnastega võrreldes soojemad kindad, et käsi jalutuskäigul külma eest kaitsta, siis on vangla lubanud kinnipeetaval isiklike kinnaste kasutamist. Vastustaja jätab enda apellatsioonkaebuse selgitustes tähelepanuta, et lisaks vangla poolt antavale 1 paarile kinnastele (kodukorra p 3.7) sätestab kodukord erandkorras lubatud riietusena p-s 8.3.1.5, et kinnipeetav võib hoida kambris isiklike riideesemetena ajavahemikul
9. oktoobrist
10. aprillini 1 paari kindaid (v.a spordikindad). Sarnaselt halduskohtuga leiab ka ringkonnakohus, et kodukorra p 8.3.1.5 keelab selgelt üksnes spordikindad. Kodukord ei sätesta nõudeid, millised peavad olema kinnipeetava kindad. Seega ringkonnakohtu hinnangul rahuldas halduskohus põhjendatult kaebaja kaebuse kinnaste kambrisse lubamise osas ning kohustas vastustajat kinnaste kambrisse lubamise uuesti otsustama. Kaebaja poolt kinnaste võimalik kasutamine siseruumides ei kuulu lahendamisele käesoleva vaidluse raames, nagu ka halduskohus otsuses asjakohaselt märkis. II
11. Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 19.02.
12. a otsust resolutsiooni p 2 osas, millega jäeti menetlusse võetud taotlused rahuldamata, ning ka resolutsiooni p 3 osas. Halduskohus jättis 19.02.
13. a otsuse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebuse rahuldamata järgmiste nõuete osas: tühistada kodukorra p-d 3.7 ja 11.4.1 ning vastustaja 27.11.
14. a otsus ning kohustada vastustajat väljastama kaebajale kaks komplekti sooja pesu; tühistada vastustaja 18.01.
15. a otsus ning kohustada vastustajat lubama kaebajal saada pakiga kaks komplekti sooja pesu ja talvesaapad; tühistada vastustaja kodukorra p-d 7.1.18 (kaebaja nimetatud kontoritarvete osas), 1.12.17, 7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49 ja 8.3.1.5 ning kohustada vastustajat lubama kaebajale kambrisse sooja pesu pluus, müts, sall, joonlaud, märkmepaber 2 tk, kustutuskumm 2 tk, harilik pliiats 2 tk, pael prillide kandmiseks ja raseerija „Proglaid“; teha kindlaks, et vastustaja ületas menetlustähtaegu järgmiste avalduste menetlemisel: 27.12.
16. a ja 15.01.
17. a vaiete osalisel tagastamisel ning 01.03.
18. a vaide lahendamisel. Halduskohus jättis otsuse resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
19. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu otsuse põhjalike põhjendustega (otsuse p 6 alap-d 6.1-6.6, p 8 alap-d 8.1-8.11, p 9 alap-d 9.2-9.3) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
20. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele kokku 9 lisa. HKMS § 62 lg 2 kohaselt korraldab kohus selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna kaebaja apellatsioonkaebuse lisad nr 1 ja 2 kujutavad sisuliselt kaebaja apellatsioonkaebuse põhjendusi, siis võtab ringkonnakohus need käesoleva haldusasja materjalide juurde. Ülejäänud apellatsioonkaebuse lisad ringkonnakohus tagastab kaebajale, kuna need ei seondu käesoleva vaidluse esemega ning kaebaja ka ei ole apellatsioonkaebuses nendele viidanud ega põhjendanud, mida ta nendega tõendada soovib.
21. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja ega halduskohtu seisukoha õigsust, et kaebajal oli piisavalt raha, et soetada ise soovitud esemetena kaks komplekti sooja pesu. Halduskohus märkis 10 otsuses (p 6.2), et sooja pesu komplekt maksis vangla kaupluses 15,60 eurot ja kaebajal oli taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks kokku 70 eurot. Halduskohus tõdes, et kaebaja ei ole neid faktilisi andmeid ümber lükanud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja seda teinud.
22. Kaebaja toob apellatsioonkaebuse lisas nr 1 (pealkirjastatud „Tasuline vangistus“) välja vanglas tehtavad võimalikud erinevad kulutused. Kaebaja väite asjassepuutuvus jääb ringkonnakohtule käesoleva vaidluse eset silmas pidades arusaamatuks. Siiski märgib ringkonnakohus, et kohtupraktikas sedastatu kohaselt on kinnipeetava eluolu seotud vanglaga, seega tema vabadus allutatakse

1. ja
2. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks (RKÜKo 3-3-1-5-09, 07.12.2009, p 30).

§ 4

¹ lg 1 sätestab, et kinnipeetavatele tagatakse vanglas inimväärsed tingimused, s.h on kinnipeetavatele garanteeritud kõigi esmavajaduste rahuldamine. Seega puudub kinnipeetaval ilmtingimata vajadus teha täiendavaid kulutusi, sest kõik hädavajalik on talle vanglas tagatud. Kaebaja võib küll ise otsustada teha täiendavaid kulutusi, kuid sel juhul on talle ka tagatud soovitud kauba või teenuse saamine. Näiteks kaebaja mainitud tasu elektri eest võetakse üksnes kinnipeetava isikliku elektriseadme kasutamise eest. Kuid olenemata sellest, kas kinnipeetaval on olemas isiklik teler, võimaldatakse

§ 31lg 1 kohaselt vanglas jälgida televisioonisaateid.

Veel näiteks

§ 46

lg 1 näeb kinnipeetavale reeglina ette kohustuse kanda vangla riietust või

§ 47lg 1 järgi on kinnipeetavatele tagatud vanglas toitlustamine.

63.

§ 105

lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 105

lg-te 2¹ ja 3 alusel on vangla direktoril õigus kehtestada vangla kodukord.

§ 105

lg 2¹ määratleb, mida kodukorras võib reguleerida ning loetelu ei ole ammendav, s.t kodukorraga võib reguleerida ka sättes nimetamata reguleerimist vajavaid asjaolusid (eelmainitud sätte p 14). Seega asus halduskohus otsuses (p 6.3) põhjendatult seisukohale, et olukorras, kus seadusest (

§ 46

lg 3) tulenes nõue anda kinnipeetavatele vangla riietus ning minister sellekohast määrust andnud ei ole, oli kohane lahendada see küsimus vangla kodukorraga.

1. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kohtuotsuses ei ole tehtud ühtegi viidet tema argumentidele, vaid halduskohus tsiteerib vaid kodukorra seletuskirja. Halduskohus on otsuse p 8 alapunktides küll tsiteerinud kaebaja poolt vaidlustatud kodukorra punkte, ka mõneti kodukorra seletuskirja, kuid kohtuotsusest ilmneb selgelt, et halduskohus lahendas eraldi iga kaebaja väidet seonduvalt nõuetega tühistada kodukorra p-d 7.1.18 (kaebaja nimetatud kontoritarvete osas), 1.12.17, 7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49 ja 8.3.1.5 ning kohustada vastustajat lubama kaebajale kambrisse sooja pesu pluus, müts, sall, joonlaud, märkmepaber 2 tk, kustutuskumm 2 tk, harilik pliiats 2 tk, pael prillide kandmiseks ja raseerija „Proglaid“. Halduskohus leidis, et eeltoodud osas ei ole kaebaja kaebuse rahuldamiseks alust. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus kaebuse rahuldamata jäetud osaga seonduvalt nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja esitanud täiendavaid väiteid ning kaebuses esitatud väidetele on halduskohus vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda eeltoodud osas halduskohtust erinevale seisukohale. Seejuures ei nähtu ringkonnakohtule ka taolisi asjaolusid, millest lähtudes ei saaks nõustuda halduskohtu 13.01.
2. a määruses (tl 156-156p) toodud seisukohaga mitte korraldada kohtuistungit, vaid arutada asja kirjalikus menetluses.
3. Kaebaja toob etteheitena välja, et erinevates vanglates on kodukorra p-s 7.1.18 sätestatud piirangud erinevad ning et seda ei ole halduskohus käsitlenud. Kuna halduskohtus kaebaja taolist 11 väidet ei ole esitanud, siis ei saanud halduskohus seda ka käsitleda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeltoodud osas nõustuda vastustaja seisukohaga 25.05.
4. a vastuses apellatsioonkaebusele (p 3), et kehtiv õigus ei kohusta kehtestama kõikides vanglates samasugust kodukorda.
5. Kaebaja väidab, et kodukorra p 7.1.49 keelab mitme samasuguse eseme omamise, kuigi Riigikohus sedastab, et isik võib omada 30 kg lubatud asju ja ühe eseme omamine ei keela teise samasuguse eseme omamist (3-3-1-1-12, p 11-13). Kaebaja sisustab eelviidatud Riigikohtu lahendis märgitut ebaõigesti. Riigikohus ei ole lahendis nr 3-3-1-1-12 sedastanud kaebaja väidetut, vaid on leidnud, et kui vangistusõiguse normide järgi puudub alus eseme keelamiseks, siis ei saa kambris teist samasugust eset keelata vaid seetõttu, et kambris juba on kinnipeetaval samasugune ese. Seega on kaebaja apellatsioonkaebuse väide sisutu.
6. Käesoleva vaidluse eseme seisukohalt on asjassapuutumatud kaebaja väited seonduvalt kodukorra p-dega 7.1.6, 7.1.27, 7.1.30 ja 7.1.50, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
7. Apellatsioonkaebuse lisas nr 2 (pealkirjastatud „Põhiseaduspärasuse kontroll“) märgitust nähtuvalt soovib kaebaja

§ 15

lg 4 ja § 28 lg 4 PS-ga vastuolus olevaks tunnistamist, leides, et paki saamise õigust ei saa keelata

§ 4

¹ lg 2 alusel, piiratud on PS §-st 32 tulenevaid õigusi ning kui eset üldkorralduse resolutiivosas ei nimetata, ei ole see keelatud. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetaval ei ole keelatud saada kirja teel asju, kui selline saatmine vastab postiteenuse eeskirjale (

, kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 92). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et paki saamise regulatsioon vangistusseaduses on hõre. Siiski on ringkonnakohtu hinnangul

§ 15

lg-t 4 ja § 28 lg-t 4 koosmõjus tõlgendades jõuda järeldusele, et pakkide saamise võib vangla keelata. Ringkonnakohus leiab ka, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades ei ole see keeld ebaproportsionaalne. 69. Sarnaselt käesolevas haldusasjas taotletuga taotles kaebaja varasemalt ka haldusasjas nr 3-19-280

§ 15lg 4 ja § 28 suhtes põhiseaduspärasuse kontrolli.

Eelnimetatud haldusasjas Tartu Halduskohus jättis 17.01.

1. a otsusega kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 24.11.
2. a otsusega (jõustus 26.01.2021) kaebaja apellatsioonkaebuse eeltoodud osas rahuldamata, selgitades (otsuse p 22), et kohus algatab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse üksnes siis, kui esinevad põhjendatud kahtlused asjassepuutuva normi põhiseaduspärasuse osas. Eelmärgitud sätete osas põhiseaduspärasuse kontrolli algatamise taotlusega seonduvalt märkis halduskohus, et kaebaja omandiõigust praegusel juhul riivatud ei ole, seega ei ole põhjendatud ka sätete põhiseaduspärasuse kontroll. Ringkonnakohtu hinnangul võib paki saamise keeld küll riivata omandipõhiõigust, kuid see on käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades õigustatud vangla julgeoleku kaalutlustega. Seetõttu ei esine käesolevas haldusasjas asjaolusid, millest tingituna tuleks muuta varasemas kohtupraktikas võetud seisukohta. Seega jättis halduskohus käesolevas haldusasjas põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. III
3. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus jätab nii vastustaja kui ka kaebaja apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. 12
4. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.
5. Halduskohus vabastas kaebaja 27.11.
6. a määrusega riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Halduskohus jättis 19.02.
7. a otsuse resolutsiooni p 4 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätkas 20.04.
8. a määrusega (tl 187-188) kaebajale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohususest. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 on vigane. Selles osas, milles halduskohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, tuli menetluskulud jätta riigi kanda, sest kaebaja oli riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vabastatud. Kuna vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud, ei olnud selles osas vajalik menetluskulusid jaotada. Sellest tulenevalt tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 tühistada ja jätta kaebaja esimese astme menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
9. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta eeltoodud põhjustel samuti riigi kanda. Kuna vastustaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud ega ole taotlenud kohtuväliste kulude hüvitamist, siis puudub ka selles osas vajadus menetluskulude jaotamiseks.
10. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses ringkonnakohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga M. (allkirjastatud digitaalselt) 13