KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 11lg 1).

Otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga (

§ 13lg 1).

Nõuded tegevusele, millega hoitakse põllumajandusmaad karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (

§ 13lg 2).

Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 § 8 lg 1 järgi peab otsetoetuse saaja täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri 14.01.2015. a määruses nr 4 sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. Nii näeb määruse nr 4 § 3 ette põllusaare, metsasiilu, puuderea, heki, kraavi, kiviaia, kuid ka looduskaitse all oleva üksikobjekti, muinsuskaitse all oleva kinnismälestise ja pärandkultuuriobjekti põllumaal säilitamise kohustuse. 15. PRIA heitis kaebajale ette põllumassiivil 51550729639 (põld 23.1) asunud põllusaare säilitamise kohustuse rikkumist hooletuse tõttu. Kaebaja leiab viitega määruse nr 1306/2013 artikli 91 lõikele 2, et halduskaristust kohaldatakse üksnes juhul, kui mittevastavus on 5 asjaomasele toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegevusetuse tagajärg. PRIA ei ole tuvastanud, et just kaebaja eemaldas põllusaare. Selle kohta otsesed tõendid puuduvad ning seda möönis ka halduskohus, kuid asus siiski seisukohale, et rikkumine on omistatav kaebajale. Kaebaja leiab, et kui mõne põllusaare säilitamise kohustust on rikutud, ei ole rikkumise põhjuseks kaebaja hooletus, vaid kinnisasja omaniku tegevus või tegevusetus. Kaebaja on üksnes kinnisasja rentnik ning tal puudub õiguslik võim kinnisasja omaniku tegevuse üle. 16. Määruse nr 1306/2013 artikli 91 lg 2 järgi kohaldatakse halduskaristust üksnes juhul, kui mittevastavus on asjaomasele toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegevusetuse tagajärg, ning kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest lisatingimustest:

1. a)mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega;
2. b)täitmata jätmine seondub toetusesaaja põllumajandusliku majapidamise maaga. Halduskohus on kindlaks teinud, et 01.06.2019 sõlmitud rendilepinguga (tl 89-93) anti kaebajale rendile põllumassiivid 51550729639 ja 51550834305 kogupindalaga 108,19 ha, mis vastab samade põllumassiivide pindalale PRIA veebikaardil. Vaidlust ei ole selle üle, et põllusaar pindalaga 0,337 ha asus põllumassiivil nr 51550729639, põllul nr 23.1 ning oli kajastatud kaebaja toetustaotluses (tl 44, 53). Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna toetust taotles ja sai kaebaja, siis oli maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine tema kohustus olenemata sellest, et ta ei olnud maa omanik, vaid rentnik. Ringkonnakohus täiendab, et Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt tuleb määruses nr 1306/2013 ette nähtud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise kohustusi täita kogu põllumajanduslikus majapidamises, mitte üksnes põllumajandusmaal, millele konkreetselt toetust taotletakse (Euroopa Kohtu otsus asjas C-435/17, p 55). Käesoleval juhul on määrav, et vaidlusaluse maa otsene valdus oli rendilepinguga kaebajale üle antud. Seega vastutas kaebaja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise kohustuse eest põllul nr 23.1. 17. Kaebuse kohaselt oli vaidlusalune põllumaa kaebaja valduses juba mitmendat aastat, sh 2018. a taotluse esitamisel, mil põllumassiivil asus ka põllusaar. 2019. aastal vahetus kinnisasja omanik ning uus omanik lasi põllusaare eemaldada. Kuna 2018. a taotluse esitamise ajal oli põllusaar olemas, märkis kaebaja inimliku eksituse tõttu linnukese ka 2019. a taotlusele ehk võttis ekslikult kohustuse põllusaar säilitada (kaebuse p 10). Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud asjaoludel möönab ka kaebaja ise, et ta teadis mittevastavusest, kuid esitas hooletusest siiski toetustaotluse põllusaare alusele maale. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kaebaja vastutas põllusaare säilimise eest tema otseses valduses oleval põllul, oli mittevastavuse ärahoidmine ja põllusaare säilitamine kaebaja otseses mõjusfääris. Seetõttu saab ka mittevastavuse tekkimist pidada kaebajale vahetult omistatava tegevuse või tegevusetuse tagajärjeks. Seda arvesse võttes ei oma tähtsust, kas põllusaare eemaldas kaebaja või mõni muu isik. Määruse nr 1306/2013 artikli 91 lg 2 kitsendava tõlgenduse korral oleks halduskaristust võimalik kolmandate isikute tegevuse kaudu vältida. Kui aga kinnisasja omanik või tundmatu haljastus- või ehitusfirma tegutses kaebaja tahte vastaselt või kaebajat oma tegevusest informeerimata, pidanuks kaebaja PRIA-t määruse nr 640/2014 artikli 4 alusel erandlikust asjaolust, mis ei võimaldanud tal oma kohustust täita, teavitama. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja seda ei teinud. Eeltoodud asjaolusid arvestades on PRIA õigustatult leidnud, et kaebaja tegevuse/tegevusetuse võib määratleda hooletusena määruse nr 640/2014 artikli 39 lg 1 mõistes. 18. Kaebaja leiab, et toetussumma vähendamisel on oluline rikkumise osatähtsus kogu deklareeritud põldude mahust. PRIA ei vähendanud aga kaebaja toetust mitte 0,337 ha pealt arvestatud toetuse võrra, vaid 3% ulatuses kogu 1551,06 ha põllumaale määratud toetusest, mis ei ole proportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et määruse nr 640/2014 artikli 39 lg 1 järgi toimub toetuse vähendamine iga-aastaste toetuste kogusummast, millest 6 tulenevalt ei oma põllusaare suurus ja selle osa taotletud kogupindalast tähtsust. 3% ulatuses vähendamine on reegel ning vähendamine kuni 1% või rohkem (kuni 5%) kuulub kohaldamisele erandjuhtudel. Vähendamise ulatus on kaebaja suhtes koostatud nõuetele vastavuse nõude kontrollakti (tl 25-25p) alusel kontrollitav. PRIA on hinnanud rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust hindamismaatriksi alusel, milles kajastatud punktide summa annab hooletusest tuleneva rikkumise puhul vähendamise ulatuseks 3%. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud punktid, millele tuginedes kujunes vähendamise ulatus 3%, ebamõistlikud. 19. Kaebaja heidab PRIA-le ette ärakuulamis- ja selgitamiskohustuse rikkumist. Kaebaja leiab, et kuigi halduskohus möönis otsuse p-s 13 õigesti puudujääke haldusakti motiveerimisel ja asjakohaste dokumentide saatmisel, on ta ebaõigesti leidnud, et see ei tingi vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Kaebaja nõustus halduskohtuga, et vaidlustatud haldusaktides ei ole faktilist alust piisavalt täpselt avatud ning PRIA poolne teavitamine ei olnud piisavalt selge ega kaebaja ärakuulamisõiguse tagamiseks piisav. PRIA ei teavitanud kaebajat enne otsuste vastuvõtmist väidetavast nõuete rikkumisest, millega rikkus ärakuulamis- ja selgitamiskohustust. PRIA 15.11.2019. a teade oli napisõnaline ega selgitanud, millisel põllumassiivil väidetav rikkumine esineb. Kaebaja leiab, et kui kaebaja ärakuulamisõigus ei olnud haldusmenetluses piisavalt tagatud, ei saa vastavat menetlusviga parandada vaidemenetluses. 20. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi PRIA on teinud haldusmenetluses kaebaja teavitamisel ja ärakuulamisel vigu, ei tingi need vaidlustatud otsuse tühistamist. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 p 2 järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. 21. Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA viis 05.08.2019 läbi kohapealse kontrolli, milles tuvastas, et põllumassiivilt 51550729639 (põld 23.1) on eemaldatud põllusaar (tl 85). PRIA on tunnistanud, et kaebajale saadeti vastav nõuetele vastavuse nõude kontrollakt ekslikult alles 13.12.2019 (PRIA 28.04.2020. a vaideotsuse p 7), pärast otsuste I ja II koostamist, andmata seega kaebajale võimalust enne otsuste tegemist kontrollaktiga tutvuda. Samas ei ole vaidlust selle üle, et PRIA saatis kaebajale 15.11.2019 ka teavituskirja kohapealses kontrollis tuvastatud rikkumise kohta (tl 27). Kuigi teavituskirjas ei selgitata, et rikkumiseks peetakse nimelt põllumassiivilt 51550729639 põllusaare eemaldamist, võis kaebaja seda teavituskirjas esitatud põhjendusest järeldada. Nimelt selgitas PRIA, et taotleja rikkus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuet, säilitada tema kasutuses oleval põllumaal esinevat põllusaart, metsasiilu, puude rida, hekki, kraavi, kiviaeda jne. Asjaolu, et kaebaja pidi rikkumise asjaolusid teadma, nähtub ka tema 25.11.2019. a vastuväidetest PRIA-le, milles kaebaja tunnistas, et PRIA esindaja oli kaebajale varem saadetud e-kirjas selgitanud, et põllumassiivilt nr 51550729639 (põld 23.1) on eemaldatud põllusaar (tl 88), ning rajas oma vastuväited argumendile, et põllusaare säilitamise kohustus oli kinnisasja omanikul, mitte kaebajal kui rentnikul (tl 88p). Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et kui kaebaja jaoks oli PRIA 15.11.2019 teavituskirjas märgitud rikkumise olemus sellegipoolest arusaamatu, ei olnud tal takistusi teavituskirjas nimetatud rikkumise kohta PRIA-lt selgituste küsimiseks. Teavituskiri sisaldab nii dokumendi koostaja e-maili kui ka telefoni ning ka vastuväidete esitamiseks antud tähtaeg (10 päeva) on täiendavate selgituste küsimiseks piisav. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja ärakuulamisõigust ei ole haldusmenetluses rikutud määral, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. 7 22. Vastuseks kaebaja väitele PRIA vaidlustatud otsuste puuduliku motiveerimise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtupraktika järgi on haldusakti motiveerimine vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse (RKHK 22.05.2000. a otsus asjas nr 3-3-1-14-00, p 5). 23. PRIA otsuste vaidlustamise kontekstis on seega oluline, et PRIA otsuste adressaadil oleks enne kohtusse pöördumist haldusakti motivatsiooni põhjal arusaam, kas tema õigusi on rikutud, st esineb vajadus oma õigusi kohtus kaitsta. Vaidlustatud otsustest nähtub nende andmise õiguslik ning faktiline alus. Ringkonnakohus nõustub kaebaja ja halduskohtuga selles, et faktiline alus on napp – „toetust vähendatakse nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu“. Samas ei too ainuüksi nimetatud asjaolu kaasa haldusaktide tühistamist. Senine kohtupraktika PRIA asjades lähtub põhimõttest, et kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, ei ole ka PRIA-l oma otsuste täiemahulist põhjendamiskohustust. Kuigi PRIA otsuste vaidlustamine on seetõttu keerulisem, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (

§ 98lg 1).

Vaideotsust tuleb juba sisuliselt põhjendada (RKHK 10.04.

1. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18). Asjaolu üle, et PRIA vaideotsus on väga põhjalikult motiveeritud, pooled ei vaidle. Ühtlasi olid kaebajale otsuste peale vaide esitamise ajaks teada kõik vaide nõuetekohaseks põhistamiseks olulised asjaolud. Haldusasja materjalidest nähtub, et PRIA selgitas kaebajale varasemas haldusmenetluses, et kavatseb toetuse summat vähendada seoses asjaoluga, et põllumassiivilt nr 51550729639 on eemaldatud põllusaar (vt kaebaja 10.01.
2. a vaide p 6 ja 27.02.
3. a vaide p 5). Ka ei ole vaidlust selle üle, et vaiete esitamise ajaks oli kaebajale teatavaks tehtud ka nõuetele vastavuse nõude kontrollakt 13.12.
4. HMS § 56 lg 1 teise lause järgi võib haldusakti põhjenduse esitada nii haldusaktis kui ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsused teevad viite nii kaebaja poolt esitatud taotlustele, kontrollaruannetele kui ka kaebajale muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistele. Vastavate kirjalike dokumentidega koosmõjus ei saa otsuste põhjendusi puudulikuks pidada.
5. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.11.
6. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 8