Obsah (7)

§ 2§ 121§ 38§ 45§ 203§ 62§ 104

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 121 lg 2 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas 05.10.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.
2. a määrus kaebuse tagastamise kohta ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused: Kohtul ei ole alust väita, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 13.12.
3. a avalduse allkiri ja põhi on võetud kaebaja
4. a avaldusest vallale. Kaebaja ei ole esitanud 13.12.2006 valda avaldust. Kohus ei saa n.ö legaliseerida dokumendi võltsitust väitega, et kokkuvõttes võis see olla kaebaja tahtega kooskõlas. Kohus ei saatnud kaebajale Kambja valla 26.03.
5. a vastust ega andnud võimalust seisukohta esitada (ei avaldatud ka e-toimikus). Kaebaja usub, et avalduse originaal on vallas säilinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3 15.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades, et kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.

1. a määrus kaebuse tagastamise kohta, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb halduskohtu 20.09.
2. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist. Kuna Kambja vald esitas halduskohtule seisukoha kaebaja kaebuse menetlusse võtmise küsimuses, siis ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks nõuda vallalt täiendavalt seisukohta kaebaja määruskaebuse osas.
3. Tartu Halduskohus tagastas 20.09.
4. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt kaebaja kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohtupraktikast tulenevalt on kaebuse tagastamine määrusega kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121

lg 2 p 1 alusel põhjendatud vaid siis, kuid kaebaja faktiliste väidete tõendatust eeldades on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlemist (RKHKm 26.03.2015, 3-3-1-86-14, p 24). Käesoleva kaebuse aluseks on kaebaja väide dokumendi võltsituse kohta ehk kaebaja palub kohtult sisuliselt talle edasises haldusmenetluses vajaliku faktilise asjaolu tuvastamist. Sellise nõude esitamisel ei ole kaebaja faktilise väite õigsuse eeldamine võimalik, vaid väite õigsus tuleb alles kohtumenetluse käigus kindlaks teha. Halduskohus on kaebaja väite õigsuse määruses kummutanud, kõrvutades selleks väidet asjas kogutud tõenditega ning viies läbi tõendite analüüsi põhjalikkusega, mida tehakse reeglina kohtuotsuse koostamisel. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kaebeõiguse puudumine selgub tõendite kõikehõlmava hindamise tulemusena, tuleks eelistada asja lahendamist kohtuotsusega. Siiski ei mõjutanud selline menetluslik minetus halduskohtu otsuse lõpliku järelduse õigsust. Seetõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia printsiibist lähtuvalt vajalikuks kohtuasja halduskohtule tagasi menetlemiseks saatmist, kuid halduskohtu põhjendusi määruses tuleb muuta. 17. Kaebaja palus kaebuses (tl 2-4p) tuvastada 13.12.2006. a dokumendi võltsitus. Kaebaja jäi 03.02.2021. a seisukohas (tl 37-41) dokumendi võltsituse tuvastamise taotluse juurde. Tulenevalt

§ 38

lg-st 4 tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega on tuvastamisnõude menetlemise eelduseks, et selle esitamisel peab kaebajal esinema põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebaja on põhjendatud huvi ära näidanud (RKHKm 02.04.2009, 3-3-1-101-08, p 23). Tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi puudumisel puudub isikul kaebeõigus (RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 14).

1. Kaebaja põhistas tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi asjaoludega, et dokumendi võltsituse tuvastamine peab panema aluse haldusmenetluse uuendamisele ning selle raames on Kambja vald kohustatud 01.03.
2. a otsuse ja 08.03.
3. a korralduse (kaebaja kinnistu kolmeks jagamine, katastriüksuste sihtotstarbe määramine) kehtetuks tunnistama ning lisaks soovib kaebaja hilisemalt esitada Kambja valla vastu kahju hüvitamise nõude. Kaebaja väitel (kaebuse lk 2) sai ta
4. a teadlikuks, et temale kuuluv Ala-Köörna kinnistu on
5. a jagatud kolmeks. Kaebaja väidetust ilmneb, et ta sai siis teadlikuks, et kinnistu jagamise aluseks oli 13.12.
6. a avaldus, mis on võltsitud. Veel väidab kaebaja, et ta sai 13.12.
7. a avalduse Kambja vallalt kätte 13.08.2018 ning avaldus osutus esimese pealevaatamise järel võltsinguks (03.02.
8. a seisukoha lisa nr 3,
9. leht, tl 49).
10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest arvates. Kaebaja ei ole siiani Kambja vallale haldusmenetluse uuendamise taotlust esitanud. Asjaolu, et kaebaja soovib sellele eelnevalt 4 hankida tõendeid haldusmenetluse uuendamise taotluse põhistamiseks, ei pikenda HMS § 44 lg-s 3 märgitud tähtaega ega anna kaebajale ka kaebeõigust dokumendi võltsituse tuvastamiseks käesolevas menetluses. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks kaebajale selgitada, et haldusmenetluse uuendamine iseenesest ei tähenda, et vastav haldusakt, mille kehtetuks tunnistamist isik menetluse uuendamisega seonduvalt nõuab, tuleb tingimata tühistada või muuta. Uuendatud menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise taotlus läbi vastavalt HMS
11. peatüki
12. ja
13. jaos sätestatule (RKHKo 21.02.2011, 3-3-1-80-10, p 21). Seega ei saa ainuüksi menetluse uuendamise taotluse esitamine olla eelduseks, et haldusmenetlus ka uuendatakse ja kaebaja nimetatud haldusaktid valla poolt kehtetuks tunnistatakse. Kaebaja sellekohane arusaam on väär. Lisaks juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu

§ 45

lg 2 lauses 2 sätestatule, mille kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kõike ülaltoodut arvestades ei ole käesolevas haldusasjas kaebaja esitatud põhjendused tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõiguse jaatamiseks piisavad. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebaja kaebuse põhjendatult

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuid ringkonnakohus muudab vastavas osas halduskohtu määruse põhjendusi.

1. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on tõene määruskaebuse väide, et halduskohus ei saatnud kaebajale Kambja valla 26.03.
2. a vastust (tl 56) ega andnud võimalust seisukohta esitada. Eelmärgitu ei too siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist. Halduskohus peab asja ettevalmistava menetluse käigus välja selgitama kaebaja eesmärgi ja kontrollima esitatud nõuete ja taotluste vastavust seadustiku nõuetele (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 429). Seda halduskohus käesolevas asjas ka tegi, jättes 19.01.

1. a määrusega (tl 34-35) kaebaja kaebuse käiguta ja kohustades kaebajat täiendavalt põhjendama, kuidas on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ja milline on tema kaebuse eesmärk. Halduskohtul puudus kohustus anda kaebajale võimalus Kambja valla 26.03.
2. a vastuses märgitu osas seisukoha esitamiseks.
3. Määruskaebuse muud väited mõneti kordavad halduskohtule esitatud väiteid, millele halduskohus on juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.09.
2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
3. Kaebaja lisas määruskaebusele Kambja Vallavolikogu 19.03.
4. a vastuse nr 1-5/439-2 (lisa nr 1) ja 11.06.
5. a vastuse nr 1-5/1073-1 (lisa nr 2) ning ülevaate suhtlusest vallaga (lisa nr 3).

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisad nr 1 ja 2, kuna kaebaja kaebuses taotletuga arvestades ei seondu need vaidluse esemega. Kuna kaebaja on nii halduskohtus kui ka määruskaebuses lisas nr 3 sisalduvat teavet juba korduvalt avaldanud, siis tagastab ringkonnakohus ka määruskaebuse lisa nr 3. 24. Määruskaebusele on lisatud maksekorraldus nr 482 riigilõivu tasumise kohta (lisa nr 4). Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivuga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel oli kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 104

lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Seega kuulub määruskaebuse 5 esitamisel enamtasutud riigilõiv 50 eurot

§ 104

lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastamisele ning tuleb kanda kaebaja arvelduskontole nr xxx AS-s LHV Pank. (allkirjastatud digitaalselt) 6