Obsah (10)

§ 152§ 45§ 157§ 88§ 197§ 176§ 162§ 199§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 152

lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud

§ 45lg-s 2.

Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta (RKHK 28.10.

1. a määrus asjas nr 3-20-580, p 12). 7.
2. Halduskohus nõustub kaebajaga, et kolmanda isiku poolt pakutud koolieine hind 0,01 eurot oli saavutatud muu hulgas ristsubsideerimise tulemusena. Ristsubsideerimine on näha komisjoni protokolli p-st 12.
3. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kolmas isik rikkus ristsubsideerimise keeldu ja vastustaja jättis selle tähelepanuta. RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 5 p 4.1.10 kohaselt on ristsubsideerimine keelatud koolilõuna maksumuse, koolipuhveti kasumi, joogi- või snäkiautomaatide kasumi või kooli personalile pakutud koolilõuna koolieine kasumi arvelt. Seega on ristsubsideerimine keelatud ainult nimetatud kasumi allikate arvelt. Järelikult on RHAD järgi olemas piiratud ulatusega ristsubsideerimise keeld. Seega juhul, kui kolmanda isiku poolt pakutud koolieine hind oli seotud muu hulgas sellega, et komisjoni protokolli p-s 12.7 nimetatud toetustega on kaetud toorainete hind, on kohtu hinnangul tegemist lubatud ristsubsideerimisega. 7.
4. Vastustaja küsis kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse kohta 26.05.2021, 02.06.2021, 09.06.2021, 14.06.2021 ja 08.07.
5. Vastustaja tegevus riigihangete seaduse (RHS) § 115 lg-s 8 nimetatud kontrolli läbiviimise osas koos järeldusega on jälgitav vastustaja 30.07.
6. a protokollis. Protokollist on näha, et vastustaja hindas kolmanda isiku esitatud põhjendusi ja tõendeid, sh arvestas sellega, et koolilõuna hind summas 0,01 eurot ei ole harva esinev pakkumus, aga samuti sellega, et pakkumuses kirjeldatud hinnastamine ei ole keelatud. Lisaks on kolmas isik esitanud vastustajale nii tooraine kui ka tööjõu hinnakalkulatsioonid koos selgitustega. Kolmanda isiku esitatud selgituste ja tõendite põhjal oli vastustajal võimalus jõuda õige järelduseni, kas kolmanda isiku pakkumus on põhjendatult madal või mitte. 7.
7. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja 30.07.
8. a käskkiri nr 1-7/75 on p 2 osas põhjendamata ja kaalutlusveaga. Käskkirja p 2 põhjendusest on võimalik aru saada, et madalamaga hinnaga pakkumuse lubatavaks peetud otsuse põhjendused on esitatud komisjoni protokollis, mis jäi kaebajale avalikustamata seal esineva ärisaladuse tõttu. Kohus tutvus komisjoni protokolliga ja on seisukohal, et vastustaja võttis arvesse kõiki kaalutavaid asjaolusid (RHS § 115 lg-tes 7-9) ning põhjendas veenvalt, miks ta ei pea kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks. Komisjoni protokollist tuleneb, et arvesse võeti seda, et kolmas isik on kogenud pakkuja, kes on varasemalt osalenud sarnastes hangetes, mistõttu eeldas vastustaja, et kolmandal isikul on piisav kogemus ja kompetents oma rahalise võimekuse hindamiseks. Kolmanda isiku esitatud näidismenüü kinnitab muuhulgas, et kolmas isik mõistab hankes koolieinele esitatud nõudeid ning on valmis vastavat toitu vastava hinnaga pakkuma. Vastustaja nõustus kolmanda isikuga, et on olemas varasem praktika, kus toidukordi on pakutud hinnaga 0,01 eurot toidukorra kohta. Kolmas isik tõendas ja põhjendas piisavalt enda pakkumust ning vastustajal oli piisavalt andmeid sisulise otsuse tegemiseks. 7.
9. Kaebaja esitatud väidete põhjendamatusele viitab ka asjaolu, et kaebaja, olles teistes analoogsetes hangetes pakkuja, on ise pakkunud vaidlustatavaga (0,01 eurot) võrdseid hindu (tl 100p). Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited selle kohta, et kolmanda isiku pakutud koolieine hind 0,01 eurot ei ole reaalne ega eluliselt võimalik. VAKO leidis samuti, et koolieine hind 0,01 eurot on reaalne. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.10.
11. a otsuse resolutsiooni p-d 2-4, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata ja jaotas menetluskulud, ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 8.
12. RHAD kohaselt pidi koolieine hind sisaldama kõiki koolieine valmistamisega seotud otseseid ja kaudseid kulusid ehk riigihanke ristsubsideerimine oli keelatud. Halduskohus kinnitas oma otsuses, et kolmas isik on koolieine hinna esitamisel kasutanud ristsubsideerimist. Halduskohus viitas seejärel aga RHAD lisa 1 p-le 3.2.22 ning RHAD lisa 5 p-le 4.1.10 ja järeldas, et koolieine kulude ristsubsideerimine on keelatud üksnes hankelepingu siseselt koolilõuna maksumuse ning teiste nimetatud punktis sätestatud teenuste kasumi arvelt. Kaebaja sellise tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et koolieine hinna ristsubsideerimine oli vaidlusaluses riigihankes läbivalt keelatud. 8.
13. Halduskohus jättis tähelepanuta RHAD lisa 2 p II.2, millest tuleneb, et pakutav koolieine hind peab katma kõik koolieine osutamisega seotud (prognoositavad keskmised) kulud. Alla omahinna pakkumine ja igasugune ristsubsideerimine oli järelikult keelatud. 8.
14. Hankija pidi kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükkama. Kolmanda isiku tõendid ja arvutused ei saanud kuidagi piisavalt põhistada ega tõendada 0,01 eurost koolieine omahinda. 8.
15. Hankija ei saanud nõuetekohase kontrolli raames jõuda veendumusele, et kolmanda isiku pakkumus katab koolieine omahinna. Hankija kontroll oli seetõttu puudulik, mittesisuline ja kaalutlusvigadega. Kaebaja esitatud kalkulatsioonidest nähtub, et 0,01 eurose hinnaga ei saa katta isegi tööjõu- ja kommunaalkulusid. 8.
16. Koolieine 0,01 eurose omahinna võimatust kinnitas kolmas isik meedias, kuid halduskohus jättis selle tõendi tähelepanuta. 8.
17. Ka kolmanda isiku enda hinnakujundus pidanuks tekitama täiendavat kahtlust. Kolmas isik pakkus paralleelselt läbiviidavas riigihankes nr 236368 „Narva Keeltelütseumi toitlustusteenus” koolieine hinnaks 0,10 eurot ning riigihankes nr 236371 „Narva Kreenholmi Gümnaasiumi toitlustusteenus” koolieine hinnaks 0,27 eurot. 8.
18. Halduskohtu otsuse p-s 18.3 ja VAKO otsuse p-s 10.1.2 on viidatud, et hankija olevat kolmanda isiku näidismenüüst järeldanud, et kolmas isik on hangitavast teenusest õigesti aru saanud ning analüüsinud nii tööjõu- kui tooraine kalkulatsioone ning jõudnud seisukohale, et ei ole võimalik jõuda tõsikindlale veendumusele, et tegemist on nn alapakkumusega. Samuti viidatakse, et „kaubaturul on olemas varasem praktika” pakkuda koolitoitlustamise sektoris hinda 0,01 eurot toidukorra kohta. Vaidlustus- ja kohtumenetluses täpsustas hankija, et pidas silmas Tallinna Haridusameti riigihanget nr 234323 ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi riigihanget nr 221106, kus pakuti mõlemas koolieinet 0,01 euroga. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Tallinna riigihangetes on koolieinele esitatavad nõudmised oluliselt leebemad ning neis riigihangetes oli VAKO otsuse kohaselt lubatav koolieine hinna ristsubsideerimine. Riigihankes nr 234323 leidis VAKO, et riigihanke alusdokumentide lisa 1.1-1.24 p 3.2.16 keelas koolieine maksumuse ristsubsideerimise üksnes koolilõuna maksumusest ning muu ristsubsideerimine on lubatud. 8.
19. Halduskohus rikkus kohtumenetluse norme ehk

§ 157

lg-t 2 ja

§ 88

lg-t 1, jättes kaebaja ilma võimalusest tutvuda (tõendina) väidetavalt sõlmitud hankelepinguga. Hankija esitas sõlmitud hankelepingu krüpteeritud kujul. Tegemist on ainsa tõendiga, mis peaks kinnitama, et käesolevas riigihankes on üleüldse hankeleping sõlmitud. Vastustaja esitas 07.10.2021 taotluse piirata

§ 88

lg 2 ja § 79 lg 1 p 5 alusel kaebaja õigust tutvuda hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kehtiva hankelepinguga. Halduskohus ei ole seda taotlust lahendanud. Tekkinud on olukord, kus kaebajale ei ole olulist tõendit kättesaadavaks tehtud. 4

1. Vastustaja märkis vastuses apellatsioonkaebusele, et ta ei nõustu ühegi kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitega, vaidleb nendele täies ulatuses vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kõigi eelneva menetluse käigus esitatud seisukohtade juurde ning esitas apellatsioonkaebusele järgnevad vastuväited. 9.
2. Vastustaja hinnangul kohaldas halduskohus ebaõigesti

§ 152

lg-t 2 ja lg 1 p 4 ning kaebajal puudus õigus halduskohtus vaidlusaluse käskkirja osas tuvastamiskaebusele üle minna. 9.

1. Kaebaja väide nagu oleks kõnealuses hankes igasugune ristsubsideerimine keelatud, on ebaõige ja vastuolus hanke alusdokumentidega. Vaidlusaluses riigihankes oli ristsubsideerimine hankija poolt seatud piiranguid arvestades lubatud. Samas ei ole ristsubsideerimine käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluline, sest kolmas isik ei ole oma hinna kohta antud kirjalikes selgitustes sellele tuginenud. Vastustaja rõhutab, et isegi, kui kolmas isik oleks oma selgitustes tuginenud ristsubsideerimisele hankelepinguväliste vahendite arvelt (mis on tavapärane majandustegevuse praktika ja mida hankijal ei ole õigus keelata), oleks selline ristsubsideerimine olnud hanke alusdokumentide kohaselt lubatud. 9.2.
2. Hankes oli keelatud ristsubsideerimine RHAD-s loetletud lepinguga seotud tuluallikate arvelt, milleks olid koolilõuna maksumus, koolipuhveti kasum või joogi- või snäkiautomaatide kasum või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine kasum. See loetelu on ammendavalt toodud RHAD lisas 1 (tehniline kirjeldus p 3.2.22). Teistest allikatest (nt hankelepingu välised vahendid) oli ristsubsideerimine lubatav. Selles osas ei vaidlustanud kaebaja hanke alusdokumente ega esitanud viidatud RHAD tingimuste kohta hankijale hankemenetluses ühtegi küsimust. Eeltoodu kinnitab, et ka kaebaja ise mõistis vastavat RHAD regulatsiooni samamoodi nagu vastustaja ja kolmas isik. Käesolevas menetluses esitatud vastupidised väited on tehislikult tekitatud oma õigusliku positsiooni õigustamiseks ning on selgelt otsitud iseloomuga. 9.2.
3. Kaebaja eksitab teadlikult kohut, tsiteerides RHAD lisa 2 p II.2 valikuliselt. 9.2.
4. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, nagu oleks Tallinna hangetes ristsubsideerimine lubatud. Tallinna hangetes on ristsubsideerimine VAKO hinnangul samamoodi keelatud RHAD-s kirjeldatud allikatest (VAKO nr 127-21/234323, p 28). 9.
5. Ebaõige on kaebaja väide, nagu oleks kolmas isik kasutanud ristsubsideerimist. Halduskohus tõi välja asjaolu, et osadele kasutatavatele toorainetele kohaldub riiklik toetus. Halduskohus nimetas pakkumuse hinna arvestamisel vastavate toiduainetoetuste kasutamist ebaõigesti „lubatud ristsubsideerimiseks” ja viitas seejuures hanke komisjoni protokolli p-le 12.
6. Selles protokollis leiti üksnes seda, et teatud (seda võimaldavate) toorainekulude puhul on kolmas isik hinnastamisel arvestanud hinna sisse (või sellest välja) ka koolide toitlustamisele rakenduvad riiklikud toetused. Selline hinnastamispoliitika on lubatud ja kuna toetust ei saa käsitleda kui mistahes kaubaturu majanduslikku kasumit, ei ole võimalik ka väita, et toetuste arvestamine pakkumuse hinna esitamisel oleks käsitletav ristsubsideerimisena. 9.
7. Kaebaja väide, nagu ei oleks vaidlusaluses riigihankes koolieine pakkumine hinnaga 0,01 eurot eluliselt võimalik, on ebaõige ja eksitav. Kaebaja on korduvalt ise koolide toitlustamise riigihangetes osalemisel suutnud 0,01 euro suurusesse pakutavasse portsjonihinda ära mahutada nii kaasnevad personali- kui ka tööjõukulud (kaebaja enda viidatud riigihanked nr 234323 ja nr 221106). VAKO otsusest riigihankes nr 234323 nähtub, et kaebaja esitas hinna 0,01 eurot toidukorra kohta sama hanke raames kümnele erinevale koolile (VAKO nr 124-21/234323, p 14). Kohatu on selles kontekstis väide, justkui hind 0,01 eurot ei kata isegi personali- ja kommunaalkulusid. Personali- ja kommunaalkulud olulisel määral toitlustatavate objektide vahel ei muutu, sest koosnevad samadest komponentidest (minimaalne töötasu, riiklikud maksud, vesi, elekter jne). 9.
8. Asjaolu, et kaebaja tõi apellatsioonkaebuse p-s 3.26 välja ühe enda jaoks loogilise arvutuskäigu, kuidas pidi hankes koolieine maksumus kujunema, ei tähenda, et kolmandal 5 isikul ei oleks olnud võimalik erinevate ärisaladusena käsitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobivam ja ka soodsam pakkumuse esitamise metoodika. Seetõttu ei tõenda kaebaja oletuslikud arvutuskäigud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus pidi kindlasti olema põhjendamatult madal. 9.
9. Vastustaja viis läbi korrektse koolieine pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrolli. Kontroll oli põhjalik, sisuline ja ilma kaalutlusvigadeta ning vastustajal puudus lähtuvalt kontrolli käigus saadud selgitustest põhjus kolmanda isiku esitatud pakkumust tagasi lükata. 9.
10. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et vastustaja oleks pidanud kontrollima, kas kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 0,01 eurot või vähem. Jääb arusaamatuks, miks oleks hankija pidanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli raames kontrollima (madalamat) hinda, mida kolmas isik ei pakkunud. 9.
11. Vastavalt Riigikohtu varasemale praktikale lasub kaebuse esitanud isikul tõendamiskoormis tõendamaks, et vaidlustatud pakkumuses märgitud hind on liiga madal (RKHK 14.03.
12. a otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p 19). Kaebaja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei tea jätkuvalt, millised olid kolmanda isiku selgitused koolieine pakkumuse kohta, sest tegemist on kolmanda isiku ärisaladusega. Kaebaja esitatud etteheidete puhul on tegemist oletustega. Kaebaja erinevad oletustel baseeruvad arvutuskäigud, üleüldine veendumus ja kolmanda isiku esindaja kontekstita avalikud väljaütlemised meedias ei saa olla kaebaja väiteid kinnitavateks tõenditeks. 9.
13. Vastustaja jääb kindlale eriarvamusele ka apellatsioonkaebuse väite osas, nagu oleks hankijal pidanud tekkima täiendav kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas seetõttu, et kolmas isik pakkus teistes sarnastes hangetes kõrgema hinna. Hankija ülesandeks ei ole RHS § 115 kohase kontrolli käigus kontrollida ja võrrelda erinevate pakkujate pakkumusi omavahel ega ka sama pakkuja pakkumusi erinevates hangetes. Hankija hindab konkreetset esitatud pakkumust ja selle kohta pakkuja poolt antud selgitusi. 9.
14. Hankija ülesandeks kolmanda isiku pakkumuse hinna kontrollimisel oli muuhulgas veenduda, kas hind 0,01 eurot koolieine kohta on turutingimustes tavapärane. Hankija vastav analüüs näitas, et 0,01 eurot on tavapärane hind kooli lisatoidukorra jaoks. 9.
15. Halduskohtul puudus kohustus hankelepingu edastamiseks kaebajale. Tõendatavaks faktiks oli käesoleval juhul hankelepingu sõlmimise fakt, mitte selle sisu. Eksitav on kaebaja väide nagu oleks nimetatud hankeleping ainuke tõend hankelepingu sõlmimise kohta. Hankelepingu sõlmimise kohta on olemas ka hankelepingu sõlmimise teade riigihangete registris, millest samuti nähtub asjaolu, et poolte vahel on leping sõlmitud.
16. Kolmas isik apellatsioonkaebusele ei vastanud.
17. Kaebaja esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles selgitas lisaks järgmist. 11.
18. Vastustaja väidab jätkuvalt, et koolieine hinna ristsubsideerimine oli keelatud üksnes RHAD lisa 1 p 3.2.22 nimetatud vahendite arvel. Vastustaja ei selgita, milline tähendus on sel juhul RHAD lisa 2 p-s II.2, sh selle teise lõigu viimasel lausel, mis kohustab koolieine hinna sisse kõik otsesed ja kaudsed kulud arvutama. 11.
19. Arusaamatu on, kuidas saab asjaolu, et kaebaja ei küsinud nimetatud RHAD sätete kohta selgitusi, tähendada, et ta tõlgendab neid vastustajaga samal moel. Kaebaja rõhutab, et probleem on selles, et pakkujaid koheldi ebavõrdselt, kui tagantjärele selgub, et hankija ikkagi lubas koolieine hinnakujunduses kasutada ka ristsubsideerimist, mille hankija RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 2 p II.2 koosmõjus täielikult välistas. 11.
20. Vastustaja käsitlus, justkui kolmas isik oleks koolieine hinna sisse arvestanud ka mingid riiklikud toetused ning see polevat ristsubsideerimine, jääb arusaamatuks. Toetuste ülekandmine koolieine hinda on selgelt ristsubsideerimine ehk koolieine omahinna katmine lisaks koolieine väljamüügihinnale (0,01 eurot) muude väliste vahendite arvel. 6 11.
21. Vastustaja väide, et personali- ja kommunaalkulud „olulisel määral toitlustatavate objektide vahel ei muutu”, jääb arusaamatuks. 11.
22. Vastustaja ei selgita, millel põhineb väide, et Tallinna ja Narva hinnad on ühte võrdlussüsteemi asetatavad. Tallinnas on valitud koolieinele sisuliselt igasuguste nõuete puudumise tee, Narva hangetes on aga koolieinele kehtestatud valdavalt koolilõunaga võrdsed tingimused. Narva koolieine omahind on seega kõrgem Tallinna koolieine omahinnast. VAKO leidis viidatud lahendis (nr 127/21/234323), et Tallinna toitlustushangetes on ristsubsideerimine välistest vahenditest (v.a koolilõuna) lubatud. Käesolevas riigihankes on ristsubsideerimine aga täielikult keelatud. 11.
23. Asjaolu, et kolmanda isiku hinnakujundus on ja võibki olla kaebaja omast erinev, ei välista seda, et kaebaja esitatud arvutused näitavad, et 0,01 euroga ei ole võimalik koolieine hinda katta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Baltic Restaurants Estonia AS apellatsioonkaebus esitati Tartu Halduskohtu 28.10.
25. a otsusele osas, millega kaebaja kaebus jäeti rahuldamata ja mõisteti kaebajalt vastustaja ning kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud. Seega kontrollib ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 197

lg 1 alusel üksnes Baltic Restaurants Estonia AS apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Ükski menetlusosaline ei esitanud apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 peale, millega kohus lubas kaebajal üle minna 30.07.2021. a käskkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Seetõttu jõustus halduskohtu otsus nimetatud osas apellatsioonitähtaja möödumisel (

§ 176

lg-d 1 ja 2) ja ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse õiguspärasust sisuliselt ei kontrolli. Vastuseks vastustaja vastuses toodud hinnangule, et halduskohus kohaldas ebaõigesti

§ 152

lg-t 2 ja lg 1 p 4 ning kaebajal puudus õigus pärast hankelepingu sõlmimist vaidlusaluse käskkirja osas tuvastamiskaebusele üle minna, märgib ringkonnakohus üksnes seda, et kohtupraktikas on sellist võimalust aktsepteeritud, sh. käesoleva vaidlusega analoogsetes hankevaidlustes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.

1. a otsus asjas nr 3-15-2384; 18.11.
2. a otsus asjas nr 3-21-1826 ja 22.11.
3. a määrus asjas nr 3-21-1979).
4. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata, kuna apellatsioonkaebuses ega ka kaebaja täiendavates seisukohtades toodud väited ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 28.10.
5. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud käesoleva vaidluse eset ja sisu arvesse võttes ka oluliselt menetlusnorme viisil, mis põhjustas lõppjäreldustelt ebaõige lahendi tegemise ja tooks vaieldamatult kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamise. 13.
6. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et halduskohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt ei enne 28.10.
7. a otsuse tegemist ega ka kõnealuse otsusega lahendanud vastustaja esitatud 07.10.2021 taotlust (tl 126p) piirata

§ 88

lg 2 ja § 79 lg 1 p 5 alusel kaebaja õigust tutvuda hankija ja kolmanda isiku vahel 16.09.2021 sõlmitud hankelepinguga, mille vastustaja esitas halduskohtule 23.09.2021 krüpteeritud kujul ja mis ei ole KIS-is tehtud märke kohaselt kaebajale ka AET-is nähtav. Kaebaja leidis, et tal on õigus hankelepinguga tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada, kuid kohus ei ole seda talle kättesaadavaks teinud ega ka sellele juurdepääsu piiranud, mistõttu tuleks kohtul lähtuda olukorrast, et nimetatud hankelepingu sõlmimine on tõendamata (tl 141p). Ringkonnakohus möönab, et kujunenud olukord ei ole 16.09.2021. a hankelepingu osas lõpuni kooskõlas

§ 88

lg-st 1 tuleneva menetlusosalise õigusega tutvuda toimiku materjalidega,

§ 157

lg-st 2 tuleneva kohustusega tugineda 7 otsuses neile tõenditele, mida menetlusosalistel oli võimalik uurida ega ka

§ 162

lg-st 1 tuleneva kohtu kohustusega lahendada hiljemalt otsuse resolutsiooniga menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Samas ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul sellist halduskohtu poolset rikkumist siiski

§ 199

lg 2 mõistes selliseks kohtumenetluse normide muuks oluliseks rikkumiseks, mis tingiks halduskohtu 28.10.

1. a otsuse tühistamise. 13.
2. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt käesoleva vaidluse esemest, ei olnud hankelepinguga tõendatavaks asjaoluks selle sisu, vaid hankelepingu sõlmimise fakt. Seda, et hankija ja kolmanda isiku vahel riigihanke nr 234692 läbiviimise tulemusena hankeleping 16.09.2021 sõlmiti, see leping ka tõendab. Eksitav on kaebaja väide, nagu oleks nimetatud hankeleping ainuke tõend selle sõlmimise kohta. Hankelepingu sõlmimise kohta on olemas ka hankelepingu sõlmimise teade riigihangete registris (avaldati 17.09.2021 kell 10.00), millest samuti nähtub asjaolu, et hankija ja kolmanda isiku vahel on hankeleping sõlmitud. 13.
3. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et 16.09.2021 sõlmitud hankeleping esitati krüpteerituna ka ringkonnakohtule juba 24.09.2021 ning selle tulemusena jättis ringkonnakohus 30.09.
4. a määrusega Baltic Restaurants Estonia AS-i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.
5. a määruse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas muutmata. Samas määruses asus ringkonnakohus ka seisukohale, et vastustaja ja kolmanda isiku vahel 16.09.2021 hankelepingu sõlmimise tõttu puudub vajadus esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse peatamiseks ja vastustaja keelamiseks sõlmida hankeleping, mistõttu tühistas ringkonnakohus enda 20.09.
6. a määruse resolutsiooni p-i 3, millega oli esialgse õiguskaitse korras peatatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihankes nr 234692 ja keelatud hankijal hankelepingu sõlmimine 10-päevaseks tähtajaks alates 20.09.
7. Seega nähtub juba nimetatud määrusest asjaolu, et hankeleping riigihankes nr 234692 on tõesti 16.09.2021 sõlmitud ja kaebajal puudub alus väita, et kui tema ei ole saanud hankelepinguga tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada, siis tuleb lugeda, et nimetatud hankelepingu sõlmimine on tõendamata. Sellest, et hankeleping on sõlmitud, tulenes ka kaebaja taotlus halduskohtule lubada tal 30.07.
8. a käskkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 osas tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele, mille halduskohus ka rahuldas, vaadates esitatud kaebuse VAKO 01.09.
9. a otsuse tühistamisnõudes ja 30.07.
10. a käskkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes sisuliselt läbi. Kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole 16.09.
11. a hankeleping oma sisu poolest ja kaebaja on saanud kohtumenetluses realiseerida oma menetluslikke õigusi tulenevalt hankelepingu 16.09.2021 sõlmimise faktist, mis nähtus juba ringkonnakohtu 30.09.
12. a määrusest, siis ei pea ringkonnakohus eelpoolnimetatud halduskohtu poolseid minetusi antud asjas sellisteks, mis tooksid igal juhul kaasa halduskohtu 28.10.
13. a otsuse tühistamise.
14. Kaebaja taotles halduskohtult vastustaja (hankija) 30.07.
15. a käskkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 õigusvastasuse tuvastamist ning VAKO 01.09.
16. a otsuse nr 143-21/234692 tühistamist vastavas osas. Hankija 30.07.
17. a käskkirja p-ga 2 tunnistati pakkujate P. Dussmann Eesti OÜ ja Baltic Restaurants Estonia AS pakkumused majanduslikult põhjendatuks ning p-ga 4 tunnistati P. Dussmann Eesti OÜ pakkumus edukaks. Poolte vahel puudub vaidlus, et vastustaja võttis RHAD p-ga 8 üle RHS §-s 115 sätestatud kohustuse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks, samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja asus kolmanda isiku esitatud koolieine maksumuse põhjendatust kontrollima. Kaebaja leidis, et vastustaja ei saanud läbiviidud kontrolli tulemusel leida, et kolmanda isiku pakutud koolieine maksumus 0,01 eurot ei ole põhjendamatult madal, eriti arvestades RHAD-is kehtestatud üldist ristsubsideerimise keeldu (RHAD lisa 2 p II.2).
18. Halduskohus viitas põhjendatult RHAD lisa 1 (tehniline kirjeldus) p-le 3.2.22 ja järeldas sellest õigesti, et koolieine kulude ristsubsideerimine oli keelatud üksnes hankelepingu siseselt, 8 s.o olemas oli piiratud ulatusega ristsubsideerimise keeld koolilõuna maksumuse ning teiste eelnimetatud punktis sätestatud teenuste kasumi arvelt ning hinna ristsubsideerimine ei olnud vaidlusaluses riigihankes läbivalt keelatud. RHAD lisa 1 p 3.2.22 kohaselt „/…./ ei tohi koolieine maksumus sisalduda koolilõuna maksumuses. Koolieine eest tasub õpilane. Koolieine kulude ristsubsideerimine koolilõuna maksumuse, koolipuhveti kasumi või joogi või snäkiautomaatide kasumi või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine kasumi arvelt on keelatud“. Olemuslikult reguleeritakse selle nõudega pakkumuse maksumuse kujunemise protsessi, mis omab tähtsust pakkumuse hindamise etapis, selgitamaks välja majanduslikult soodsam pakkumus vastavalt RHAD-s kajastatud nõuetele. Kui tegemist oleks majanduslikult soodsama pakkumusega põhjusel, et koolieine kulu kaetakse koolilõuna maksumuse, koolipuhveti kasumi või joogi või snäkiautomaatide kasumi või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine kasumi arvelt, on keelatud seda pakkumust edukaks tunnistada. Samas on hankija RHAD lisa 1 p-s 3.2.22 eraldi rõhutanud, et koolieine maksumus ei tohi sisalduda koolilõuna maksumuses ning koolieine kulude ristsubsideerimine koolilõuna maksumuse, koolipuhveti kasumi või joogi või snäkiautomaatide kasumi või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine kasumi arvelt on keelatud. See viitab, et eesmärgiks on olnud välistada koolieine maksumuse katmine just koolilõuna maksumuse, koolipuhveti kasumi või joogi või snäkiautomaatide kasumi või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine kasumi arvelt, mitte pakkuja võimalike muude tulude arvelt. Kitsamat tõlgendust toetab seegi, et keeld katta kulu muu tulu arvelt on pigem erandlik sekkumine ettevõtja tegevusse pakutava toote või teenuse hinnastamisel, mistõttu peaks selline keeld olema sätestatud üheselt mõistetavalt (RKHK 07.06.
19. a otsus asjas nr 3-20-2362, p 20). Riigikohus märkis ka oma 04.11.2020 asjas nr 3-20-924 tehtud otsuse p-s 22, et: „Kuigi alapakkumuse tuvastamise üks peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse võrdlus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23), ei ole alust pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks igasugust alla omahinna pakkumust. Ei praeguse riigihanke alusdokumentides ega konkreetse teenuse hankimisel kohalduvates eriseadustes ei ole sätestatud ristsubsideerimise keeldu. Kolleegium on selgitanud, et ristsubsideerimise keelu korral sekkub riik või kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtte tegevusse ning keelab teatud käitumise majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu kasumi arvel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4409, p 18). Ettevõtjatel pole üleüldist keeldu oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida, see kehtib erinormidest tulenevalt vaid teatud sektorites. Näiteks on ristsubsideerimine sõnaselgelt keelatud ühistranspordiseaduse §-ga 23 või elektrituruseaduse § 58 lg-ga 1“. Pakkujate tegevust piiravaid erandeid tuleb seega tõlgendada kitsalt. Eelnevast tulenevalt ei ole ristsubsideerimine hankemenetlustes hinnapakkumiste esitamisel keelatud, kui see ei ole hanke tingimustes otsesõnu välistatud. Seda, kas pakkuja ristsubsideerib oma hindu hankevälistest vahenditest, hanke nr 234692 tingimused ei reguleeri ega keela. 15.
20. Kaebaja väide, et vastustaja on RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 2 p II.2 koostoimes kehtestanud koolieine hinna osas nii riigihanke sisese kui välise, ehk absoluutse ristsubsideerimise keelu, ei ole õige ja on vastuolus RHAD lisa 1 p 3.2.22 sõnastusega. Nagu juba märgitud, on selles on esmalt selgelt sätestatud, et koolieine maksumus ei tohi sisalduda koolilõuna maksumuses, st et koolieine kulusid ei tohi ristsubsideerida koolilõuna tulude arvelt. Edasi sätestab lisa 1 p 3.2.22, et koolieine kulusid ei tohi ristsubsideerida (lisaks koolilõuna tuludele) veel ka koolipuhveti kasumi või joogi- või snäkiautomaatide kasumi või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine kasumi arvelt. Mingit laiemat ristsubsideerimise keeldu RHAD ei sätesta. Mis puudutab RHAD lisa 2 (hanke hindamise kriteeriumid ja hindamise kord) p II.2 sisalduvat lauset koolieine maksumuse kohta: „hinna sisse tuleb arvestada ka kõik muud otsesed ja kaudsed teenuse osutamisega seotud mistahes kulud (personalikulud, kommunaalkulud jms)“), 9 siis nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et nimetatud lause mõte ei olnud mitte mistahes ristsubsideerimise keelamine, vaid selle eesmärgiks oli selgitada pakkujatele, et pakkujad pidid pakkumuse hinna esitamisel arvesse võtma kuluallikate võimalikke hinnakõikumisi lepingu perioodi jooksul ning seeläbi esitama ühe muutumatu siduva hinna kogu lepingu perioodiks. Nimetatud lause eesmärgiks ei olnud seega mitte ristsubsideerimise rakendamine, vaid sellega selgitati pakkujatele asjaolu, et pakutav hind ei tohi olla sõltuvuses ajas muutuvatest teguritest ning need tuli pakkujatel pakkumuse esitamisel arvestada oma majandusriski sisse viisil, et pakkuja saaks esitada ühe kindla hinna terveks lepingu perioodiks ja tal puudus võimalus asuda hiljem hankijaga läbirääkimistesse lepingus kokku lepitud hinna muutmiseks. Hankes oli selgelt keelatud ristsubsideerimine RHAD-s loetletud lepinguga seotud tuluallikate arvelt, milleks olid: koolilõuna maksumus, koolipuhveti kasum või joogi- või snäkiautomaatide kasum või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine kasum. Seega oli ristsubsideerimine keelatud osas, mille puhul pakkuja pakkumuse hinda oleks ristsubsideeritud teiste sama lepinguga seotud teenuste tulude arvelt, mis omakorda oleks tekitanud pakkuja jaoks võimaliku huvi tõsta teiste lepinguga seotud teenuste hinda (et nimetatud hinnatõusu arvelt koolieine kulusid ristsubsideerida). Teistest allikatest (nt hankelepingu välised vahendid) oli ristsubsideerimine seega lubatav. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus oma otsuse p-s 17.3 õigesti leidnud, et hankija oli kehtestanud pakkumuste hinnale üksnes piiratud ristsubsideerimise keelu.
21. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et vastustaja pidi kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel kindlasti tagasi lükkama, kuna kolmanda isiku tõendid ja arvutused ei saanud kuidagi piisavalt põhistada ega tõendada 0,01 eurost koolieine omahinda. Asja materjalidest nähtuvalt küsis vastustaja kolmandalt isikult koolieine maksumusega seoses selgitusi kuuel korral: 26.05.2021, 02.06.2021, 09.06.2021, 14.06.2021 ja 08.07.
22. Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtuga, et kolmas isik esitas selgitustes üheselt mõistetavalt oma põhjendused selle kohta, et koolieine pakutud hind 0,01 eurot, on tema jaoks majanduslikult põhjendatud. Kolmanda isiku selgitused olid piisavad, et vastustaja saaks veenduda selles, et pakkuja kavatseb tõesti sellise hinnaga teenust osutada ja puudub teenuse katkemise risk. Ringkonnakohus on seisukohal, et hankija kontroll kolmanda isiku pakutud koolieine maksumuse põhjendatuse osas oli põhjalik ja sisuline, sh hindas hankija kolmanda isiku esitatud selgitusi ja tõendeid sisuliselt ning hankija ei ole teinud ilmseid kaalutlusvigu. Vastustaja tegevus kontrolli läbiviimisel koos sellest tehtud järeldustega on kontrollitav 30.07.
23. a protokollist („Narva Soldino Gümnaasiumi toitlustusteenus“ riigihanke komisjoni koosoleku protokoll pakkumuses esitatud maksumuse majandusliku põhjendatuse kohta), mille kohaselt olid vastustaja põhijäreldused järgmised: kolmanda isiku poolt esitatud näidismenüü ja hinnakalkulatsioonide tabelid võimaldavad pakkumust adekvaatselt hinnata. Näidismenüüst nähtuvalt on kolmas isik koolieine koostise ja menüü koosseisu osas hangitava teenuse sisust, ulatusest ja kogustest õieti aru saanud ning esitatud pakkumuse puhul ei ole tegemist arvestusliku eksitusega. Samuti näitab esitatud näidismenüü, et kolmas isik mõistab hankes koolieinele esitatud nõudeid; kooliõpilastele pakutava eine osas on vastaval kaubaturul olemas varasem praktika, mille kohaselt nimetatud toidukordi on pakutud erinevates avaliku sektori koolitoitlustamise hangetes pakkuja poolt esitatud hinnaga 0,01 eurot toidukorra kohta, st hankijal ei ole ilmselget põhjust eeldada, et sarnase hinna pakkumine käesolevas hankes oleks indikatsiooniks põhjendamatult madala maksumusega pakkumusest; hankija hinnangul on kolmanda isiku selgitused tööjõukulude kohta majanduslikult põhjendatud ja kirjeldatud hinnastamine ei ole keelatud, samuti ei kahtle hankija kolmanda isiku esitatud igapäevaste majanduskulude mõistlikkuses; hankija analüüsis kolmanda isiku esitatud toorainekalkulatsioone ja asus seisukohale, et ei ole võimalik jõuda tõsikindlale veendumusele, et tegemist on alapakkumisega. Tulenevalt eelpooltoodust oli 10 vastustajal olemasolevate selgituste põhjal võimalik kõrvaldada oluline kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses koolieine osas ning tal ei olnud kohustust kolmanda isiku pakkumust kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumust RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata.
24. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust nõustuda kaebaja seisukohtadega, et vastustaja ei saanud nõuetekohase kontrolli raames jõuda veendumusele, et kolmanda isiku pakkumus katab koolieine omahinna, mistõttu oli hankija kontroll seetõttu puudulik, mittesisuline ja kaalutlusvigadega; kaebaja kalkulatsioonidest nähtub, et 0,01 eurose hinnaga ei saa katta isegi tööjõu- ja kommunaalkulusid ning koolieine 0,01 eurose omahinna võimatust kinnitas kolmas isik ise ka meedias, kuid halduskohus jättis selle tõendi tähelepanuta. Nagu juba märgitud, viis hankija kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas läbi põhjaliku põhjendamatult madala maksumuse kontrolli ja tegi selle tulemusena ilma kaalutlusvigadeta õige otsuse. Hankija on oma 30.07.2021 riigihanke komisjoni koosoleku protokollis pakkumuses esitatud maksumuse majandusliku põhjendatuse kohta hinnanud kõiki hankija poolt oluliseks peetud asjaolusid, sh tööjõukulusid (protokolli p 12.5), majandus- või kommunaalkulusid (protokolli p 12.6) ja toorainekulusid (protokolli p-d 12.7 ja 12.8). 17.
25. Mis puudutab veel 0,01 eurost omahinda, siis nähtub asja materjalidest, et kaebaja on ka ise korduvalt erinevate koolide toitlustamise hangetes (riigihanked nr 234323, nr 220961 ja nr 221106) samasuguseid hindu esitanud. Seega on tegemist üldlevinud praktikaga ning ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et kolmanda isiku poolt pakutuna ei saa hind 0,01 eurot sisaldada isegi kommunaal- ja personalikulusid. 17.
26. Ka asjaolu, et kaebaja esitas hankemenetluses kolmanda isiku pakkumusest erineva pakkumuse, ei tähenda, et kolmanda isiku pakkumust tuleb võrrelda kaebaja pakkumusega. Vastustajal puudus kohustus neid pakkumisi omavahel võrrelda. Asudes kolmanda isiku esitatud koolieine maksumuse põhjendatust kontrollima, pidi vastustaja veenduma, kas kolmanda isiku pakkumus on esitatud selgitusi arvestades mõistlikult põhjendatud. Ka see, et kaebaja tõi apellatsioonkaebuses välja ühe enda jaoks loogilise arvutuskäigu selle kohta, kuidas pidi hankes koolieine hinnapakkumuse maksumus kujunema ja jõudis selles kolmanda isiku pakkumusest kõrgema hinnani, ei tähenda, et kolmandal isikul ei oleks olnud võimalik erinevate ja tema ärisaladusena käsitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobiv ja soodne pakkumuse esitamise metoodika. VAKO otsuses asjas nr 133-20/221106 (p 17) on näiteks selgitatud, et asjaolu, et hankes ebaedukaks osutunud pakkuja esitas edukast pakkujast kõrgema hinna, ei ole tõendiks selle kohta, et eduka pakkuja pakkumus on hinna poolest põhjendamatult madal. Seetõttu ei ole kaebaja oletuslikud arvutuskäigud tõendiks selle kohta, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus hankes pidi kindlasti olema põhjendamatult madal. Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKHK 14.03.
27. a otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p 19) lasub kaebuse esitanud isikul tõendamiskoormis tõendamaks, et vaidlustatud pakkumuses märgitud hind on liiga madal. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. 17.
28. Kaebaja väitis 04.10.
29. a vastuses kohtunõudele, et kolmanda isiku juht kinnitas 29.09.2021 „Pealtnägijas“ Tallinna koolide toitlustushankeid kommenteerides et: „Kõik, kes on poes käinud ja toiduaineid korvi tõstnud, kõigil nendel inimestel on ettekujutus, mida saab või ei saa ühe sendi eest /---/“ ja järeldas sellest, et eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et ta viitas, et koolieine omahind on isegi Tallinna hangetes tegelikult üle 1 sendi ehk 0,01 euro ning seda puhtalt tooraine põhjal. Selles osas nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kolmanda isiku esindaja poolt 29.09.
30. a telesaates „Pealtnägija“ välja toodud seisukohti ei ole võimalik käsitleda tõendina tõendamaks seda, et riigihankes nr 234692 „Narva Soldino Gümnaasiumi toitlusteenus” läbi viidud hankija kontrollimenetlus oli puudulik, mittesisuline ja kaalutlusvigadega, kuna hankija ei jõudnud selle tulemusena kaebaja arvates õigele järeldusele, 11 mille kohaselt ületab kolmanda isiku koolieine omahind tegelikult oluliselt 0,01 eurot ja tema pakkumus tulnuks põhjendamatult madalana tagasi lükata.
31. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt oleks kolmanda isiku enda hinnakujundus pidanuks tekitama hankijas täiendavat kahtlust, kuna kolmas isik pakkus paralleelselt läbiviidavas riigihankes nr 236368 „Narva Keeltelütseumi toitlustusteenus” koolieine hinnaks 0,10 eurot ning riigihankes nr 236371 „Narva Kreenholmi Gümnaasiumi toitlustusteenus” 0,27 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankija ülesandeks RHS § 115 kohase pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli käigus kontrollida ja võrrelda erinevate pakkujate pakkumusi omavahel ega ka sama pakkuja pakkumusi erinevates hangetes. Hankija pidi hindama konkreetset esitatud pakkumust ja selle kohta pakkuja poolt antud selgitusi. Samuti puudub pakkujal kohustus esitada igas hankes sama hinda. Käesoleval juhul oli hankija kohustuseks hinnata kolmanda isiku esitatud pakkumuse hinna 0,01 põhjendatust ja veenduda, et pakutud madalam hind 0,01 eurot ei ole põhjendamatult madal ja konkreetse hinnaga on võimalik nõutud teenust osutada. 18.
32. Nagu juba varem märgitud, viis hankija kolmanda isiku koolieine hinna pakkumuse suhtes hankes nr 234692 läbi korrektse ja põhjaliku kontrollimenetluse, mille käigus konsulteeriti kolmanda isikuga tema esitatud koolieine pakkumuse sisu osas niikaua, kuni hankija oli saadud vastuste ja muude dokumentide pinnal kõrvaldanud kõik kolmanda isiku pakkumuse suhtes tekkinud küsimused. Kaebaja poolt viidatud kolmanda isiku muud pakkumused teiste hangete raames ei saa anda alust kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks hankes nr
33. 18.
34. Hankija ülesandeks kolmanda isiku pakkumuse hinna kontrollimisel oli veenduda ka selles, kas hind 0,01 eurot koolieine kohta on turutingimustes tavapärane. Kuna RHS § 115 ei näe ette ammendavat loetelu sellest, millistest kaalutlustest peab hankija põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisel lähtuma, oli ka sarnase varasema süstemaatilise hinnapraktika olemasolu hankija jaoks oluliseks infoallikaks selle kohta, kas konkreetses hankes pakutud hind on majanduslikult põhjendatud või mitte. Hankija vastav analüüs (põhjendamatult madala maksumuse kontrolli protokollis on välja toodud hankijale teadaolevad analoogset turupraktikat kirjeldavad VAKO lahendid) näitas, et 0,01 eurot on tavapärane hind kooli lisatoidukorra jaoks. Sealhulgas selgus täiendavalt vastavatest hangetest (näiteks nr 234323) et 0,01 eurot kooli lisatoidukorra kohta oli ka kaebaja tavapärane äripraktika. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ka see oli üks oluline asjaolu, mis võis kujundada tema veendumust, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus hankes nr 234692 ei olnud põhjendamatult madala maksumusega.
35. Halduskohtu vaidlusaluse otsuse tühistamiseks ei anna alust ka väide, et Tallinna riigihangetes olid koolieinele esitatavad nõudmised oluliselt leebemad ning neis riigihangetes oli VAKO otsuse kohaselt lubatav koolieine hinna ristsubsideerimine - riigihankes nr 234323 leidis VAKO näiteks, et riigihanke alusdokumentide lisa 1.1-1.24 p 3.2.16 keelas koolieine maksumuse ristsubsideerimise üksnes koolilõuna maksumusest ning muu ristsubsideerimine oli lubatud. Nagu halduskohus põhjendatult tuvastas, oli ka hankes nr 234692 selgelt keelatud ristsubsideerimine RHAD-s loetletud lepinguga seotud tuluallikate arvelt, milleks olid: koolilõuna maksumus, koolipuhveti kasum või joogi- või snäkiautomaatide kasum või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine kasum. Teistest allikatest (nt hankelepingu välised vahendid) oli ristsubsideerimine seega lubatav, so tõendamist ei leidnud kaebaja väide, nagu olnuks hankes nr 234692 koolieine hinna ristsubsideerimine läbivalt keelatud. 12
36. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.10.
37. a otsuse vaidlustatud osas muutmata. 21.

§ 108

lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda. Vastustaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 1606,80 eurot (koos käibemaksuga). Esitatud arve kohaselt osutati vastustajale apellatsioonimenetluses õigusabi 10 tunni ja 18 minuti ulatuses tunnihinnaga 130 eurot seoses vastuse koostamisega esitatud apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus loeb taotletud summa tervikuna mõistlikuks ja põhjendatud kuluks

§ 109lg 6 mõttes, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) 13