3-21-1180/8

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. oktoober 2021, Tartu 3-21-1180 OÜ Siimuniidu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
2. mai
3. a otsuse nr 12 1/21/1849-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata vaie läbi Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a määrus OÜ Siimuniidu määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Melamore Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. juuni 2021 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. OÜ Siimuniidu esitas
8. aprillil 2021 Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) vaide, milles soovis PRIA
9. veebruari
10. a otsuse nr 12 6/21/172 kehtetuks tunnistamist ja kaebaja toetusetaotluse uut lahendamist. Kaebaja selgituse kohaselt sai ta vaidega vaidlustatud PRIA otsuse kätte
11. märtsil
13. PRIA
14. mai
15. a otsusega nr 12-1/21/1849-1 tagastati OÜ Siimuniidu vaie haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 3 alusel vaide esitamise tähtaja ületamise tõttu. PRIA leidis, et vaidlusalune otsus toimetati OÜ-le Siimuniidu kätte
16. veebruaril 2021 ja seega oli vaide esitamise viimaseks päevaks
17. märts
19. OÜ Siimuniidu esitas
20. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA
21. mai
22. a otsus nr 12 1/21/1849 ja kohustada PRIA-t OÜ Siimuniidu
23. aprilli
24. a vaiet sisuliselt läbi vaatama.
25. Tartu Halduskohus jättis
26. juuni
27. a määrusega kaebuse käiguta osutades, et vaideotsuse vaidlustamiseks vaide esemeks olevat haldusakti vaidlustamata tuleb kaebajal selgitada, kuidas PRIA vaide tagastamise otsus iseseisvalt kaebaja õigusi rikub. Samuti selgitas halduskohus kaebajale võimalust muuta kaebuse nõuet ja esitada PRIA
28. veebruari
29. a otsuse nr 12 6/21/172 tühistamise ja PRIA toetuse väljamaksmiseks kohustamise nõue. Kaebaja halduskohtu määrusele ei vastanud.
31. juuni 2021 määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et kaebaja vaide tagastamise otsus on muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsus HKMS § 45 lg 4 mõttes. Kuidas see otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest ei ole äratuntav ning kaebaja ise ei ole osutanud oma õiguste sellisele rikkumisele.
32. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja möönab, et sai e-toimikust teate halduskohtu menetlusdokumendi kohta, kuid ekslikult ei avanud seda ega vastanud halduskohtu määrusele. On ilmne, et kaebaja ei ole läbinud vaidemenetlust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 110 lg 1 kohaselt. Vaide tagastamist ei saa lugeda vaidemenetluse läbimiseks. Samas on vaidemenetlus oluline kaebajale oma õiguste kaitse kohtuvälise võimalusena. Seetõttu peab kaebaja jätkuvalt oluliseks menetleda kaebust just kaebuses esitatud nõudes.
33. Äriregistri
34. septembri
35. a kande kohaselt on kaebaja ühendatud OÜ-ga Melamore. Teise äriühinguga ühendamise tõttu OÜ Siimuniidu lõppes ja kustutati äriregistrist. Vastavalt äriseadustiku § 391 lg-le 4 läks OÜ Siimuniidu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule, s.o OÜ-le Melamore. Seega on OÜ Melanmore OÜ Siimuniidu üldõigusjärgalne. Ringkonnakohus loeb OÜ Melamore menetlusosaliseks käesolevas asjas tulenevalt HKMS § 29 lg-st 1 ja selgitab, et HKMS § 29 lg 2 järgi kehtivad OÜ Melamore suhtes kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja, OÜ Siimuniidu, suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
36. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
37. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kaebaja käsitluse kohaselt võib selliseks õiguseks, mis rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest, olla ka õigus vaidemenetlusele, täpsemalt õigus sellele, et vaideorgan lahendaks esitatud vaide sisuliselt. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
38. Õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Vastupidiselt normis sätestatule oleks siis üldjuhul võimalik vaide kohta tehtud otsustuste iseseisev vaidlustamine kaebuse esitamisega kohtule, kaebuse nõude seos põhiasjaga aga ei oleks nõutav. Seega kaebajaga nõustumisel tuleks jaatada võimalust iseseisvateks kohtuvaidluseks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel. Sellise vaidluse lahendamine kohtus võib järgnevalt tingida vaidemenetluse jätkumise põhiasjas ning seega oluliselt pikendada põhiasjas lõpliku lahenduseni jõudmiseks kuluvat aega. 2
39. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et toetustega seotud PRIA haldusaktide vaidlustamisel on vaidemenetluses oluline roll, sest PRIA läbiviidava haldusmenetluse iseloomu tõttu võivad haldusakti põhjendused olla lakoonilised. Sel juhul selgitab ja põhjendab PRIA just vaide lahendamisel oma seisukohta täpsemalt. Vaide esitamisel ongi kaebaja viidanud sellele, et PRIA otsuse õiguslik alus ja toetuse tervikuna tagasinõudmise alused ei ole selged. Seadusandja aga ei ole ette näinud erisust kaebeõiguse osas sõltuvalt sellest, et vaidlustatakse kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud PRIA otsustust. Sellega on seadusandja ette näinud võimaluse, et mõnes menetluses võivad haldusorgani lõplikud seisukohad selguda alles halduskohtus kaebusele vastuse esitamisel. See asjaolu iseenesest ei kitsenda aga kaebaja võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Kui isiku vaie on õigusvastaselt jäetud lahendamata, ei võta see otsustus eraldiseisvalt isikult võimalust otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kohtu poole pöörduda ega takista isiku juurdepääsu õigusemõistmisele. PRIA poolt alles kohtumenetluses täiendavate põhjenduste esitamisega seotud kulusid saab arvesse võtta kohtumenetluses menetluskulude jagamisel. Ühtlasi saab kohus anda isikule võimaluse kohtmenetluse käigus kaebuse täpsustamiseks ja täiendamiseks
40. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ-l Siimuniidu puudub kaebeõigus PRIA
41. mai
42. a otsuse nr 12-1/21/1849-1 iseseisvaks vaidlustamiseks halduskohtumenetluses ning vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata.
43. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole põhjendatud ka kaebaja suunamine kaebuse muutmisele, kuna halduskohus on kaebajale selgitanud, et kohane õiguskaitsevahend on PRIA
44. veebruari
45. a otsuse nr 12 6/21/172 tühistamise nõue, kuid kaebaja jättis halduskohtu määrusele üldse vastamata ning määruskaebuses kinnitas, et jääb kaebuse nõude juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ 3