← Eesti

2-20-1025/58

Obsah (15)§ 637§ 638§ 197§ 101§ 113§ 641§ 108§ 636§ 29§ 77§ 635§ 647§ 116§ 104§ 645

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Iris Kangur-Gontšarov ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 11. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja num

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 945,60 eurot. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. 3.

  1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, mille alusel kohustus hageja teostama elamus treppide astmete renoveerimise polüuurea kattega. 3.
  2. Maakohus kohaldas

§ 637lg 4 ja leidis, et kostjal ei ole põhjust töö eest tasumisest keelduda.

Hageja on lepingulised kohustused täitnud. Veenvad ei ole kostja väited, et töö teostati oluliste puudustega. Kogutud tõenditest nähtub, et hageja teostas trepiastmete ja trepikäikude vaheliste platvormide polüuureaga katmise kooskõlas lepinguga. Lepingust ei tulene hagejale kohustust puhastada aluspind enne polüuurea paigaldamist. 3.3. Maakohus kohaldas

§ 638ja otsustas, et kostja jättis alusetult töö vastu võtmata.

Kostja tellis töö kvaliteedi kohta arvamuse X-lt, kes leidis, et pindu oleks pidanud enne viimistluskihi paigaldamist kas pahteldama või isevalguva massiga siledamaks saama. X lähtus eeldusest, et pooltel oli kokkulepe täiendavate tööde teostamises, kuid lepingus sellist kokkulepet polnud. Seega ei ole etteheited hageja töö kohta põhjendatud. 3.

  1. Hageja selgitas enda väitel korduvalt kostjale töö õnnestumise eeldusi, kuid kostja valis rahaliselt soodsama variandi ning ei soovinud aluspinna tsemendiga tasandamist. Tunnistaja Y (edaspidi: tunnistaja) kinnitusel koostas hageja hinnapakkumise pärast elamu trepikodadega tutvumist ja kostjaga nõupidamist. Tõendite kohaselt oli teostatud töö lahendus eelnevalt kostjaga kooskõlastatud. Poolte e-kirjadest nähtub, et korteriühistu liikmed suhtusid ükskõikselt töö tulemusse ning rikkusid renoveerimistööde käigus hageja poolt juba saavutatud tulemuse enda ja oma lemmikloomade jalajälgedega. 3.
  2. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks, sest kostja asus seda kasutama ja väidetav hageja lepingurikkumine on tõendamata. 3.
  3. Täidetud ei ole

§ 197

lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, sest kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kostja ei tõendanud lepingu sõlmimist tingimusel, et töö tehakse sama kvaliteediga nagu Kose-Uuemõisas aadressil Välja 2 asuvas elamus. Tõenditest ei nähtu, et need tööd telliti samadel tingimustel.

§ 101

lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tõendid näitavad korteriomanike ükskõikset suhtumist renoveerimistöödesse. Tõendatud ei ole hageja lepingurikkumine ega kostjale kahju tekitamine, mistõttu ei ole kostjal nõuet hageja vastu. 3.7. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ja tasunõue muutus sissenõutavaks. Kostjal on kohustus tasuda tehtud töö eest 9450,30 eurot. 3.8.

§ 113lg 1 ja lepingu p 3.1.2 on põhjendatud hageja viivisenõue summas 945 eurot.

Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates 21. jaanuarist 2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest kokku, st mitte rohkem kui 945,60 eurot. 3.9. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 2195 eurot, millest 600 eurot on hagilt tasutud riigilõiv ja 1595 eurot õigusabikulu. Hageja õigusabi ajakulu on kooskõlas asja mahu ja keerukusega ning tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja taotlusel lisandub menetluskuludele viivis. 3

(10)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  2. Esiteks nähtuvad asjatundjate X ja C arvamustest töös järgmised puudused:
(1)aluse pahteldus on lohakas, aluspind ja trepimademed on siledaks tegemata – aluspind (ja töö tulemuse pealispind) pidanuks olema siledad;
(2)kattekiht lainetab ning on ebaühtlase struktuuri, värvi ja läikega, sh kohati on polüuurea tilkunud ja selles on auke – kattekiht ei tohiks olla laineline ega muul viisil ebaühtlane;
(3)trepimademete ja treppide servasid on hiljem kaetud teise koostisega ainega – kõik pinnad oleks tulnud katta sama koostisega ainega;
(4)äärelõpetused ei ole kohati sirged – need peaks olema sirged;
(5)kahes trepikojas on tagumise trepi alune jäänud polüuureaga katmata – kõik trepialused pinnad oleks tulnud katta;
(6)vähemalt ühes tamburis on halvasti viimistletud aluspinnaga ala, kus polüuurea on aluspinnast lahti – polüuurea peaks olema viimistletud aluspinnal ja sellega ühendatud. Maakohus viitas vaid, et pooled ei leppinud kokku aluspinna korrastamises enne polüuurea kihiga katmist, kuid jättis käsitlemata muud puudused hageja töös, mis X ja C oma arvamustes esile tõid. C arvamusele kohus üldse ei viidanud. 4.2. Teiseks on väär maakohtu seisukoht, et hageja täitis töövõtjana oma lepingulised kohustused. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 641lg 2 p-d 1 ja 2.

Hageja töö ei vasta lepingutingimustele, sest see on tunduvalt halvema kvaliteediga kui Kose-Uuemõisas aadressil Välja 2 tehtu, kuigi hageja lubas kostjale, et töö tehakse sama kvaliteediga. Pooled leppisid kokku, et aluspindade tasandamise töö teeb hageja – seda tõendavad hinnapakkumine, tunnistaja ütlused, kostja seadusliku esindaja U vande all antud seletus ja kostja seadusliku esindaja 15. mai 2019 e-kiri. 4.3. Kolmandaks jättis maakohus analüüsimata, kas hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest lepingu p-de 1.1.2 ja 6.3 või

§ 641lg 3 alusel.

Hageja tõi esile, et ta on polüuureatööde professionaal. Seega pidi ta ette nägema, et kvaliteetse tulemuse saavutamiseks tuleb polüuureakatte alla jäävad aluspinnad korrastada. X ja C arvamustega on tõendatud, et hageja töö ei ole keskmise kvaliteediga. Hageja töövõtjana ei vabane vastutusest

§ 641

lg 3 järgi, sest tööde teostamise ajal ei teavitanud ta kostjat, et kvaliteetse töö teostamist takistab aluspindade korrastamata jätmine. 4.4. Neljandaks kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 637lg 4 ja § 638 viimast lauset.

Kostja teatas hagejale

  1. aprillil 2019, et töö on puudustega ja kostja ei võta tööd vastu. Seega tööd vastu võtnud kostja ei ole. Samuti ei saa lugeda töid vastuvõetuks ainuüksi seetõttu, et elanikud kasutavad treppe ja trepimademeid korteritesse jõudmiseks. 4.
  2. Viiendaks on väär maakohtu seisukoht, et täidetud ei ole tasaarvestuse eeldused. Hageja rikkus lepingut, sest töö ei vasta lepingutingimustele. Nii tekitas hageja kostjale kahju. Kostja kahju on hageja teostatud puuduliku polüuureatöö ümbertegemise kulu. 4.
  3. Kuuendaks mõistis maakohus ebaõigesti edasiulatuva viivise välja

§ 113alusel.

Viivise väljamõistmisel tuleb lähtuda lepingu p-st 3.1.

  1. 4.
  2. Seitsmendaks lähtus maakohus menetluskulude väljamõistmisel ebaõigesti hageja hilinenult esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist tuli menetluskulude kindlaksmääramise taotlused esitada hiljemalt
  3. juunil
  5. Hageja vaidleb kaebusele vastu. 4

(10)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi uue otsusega rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hageja kannab mõlema kohtuastme kulud.
  2. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaolust, et pooled sõlmisid lepingu, mille alusel kohustus hageja katma elamus treppide astmed polüuurea kattega, koostama dokumentatsiooni, koristama ja heast ehitustavast tulenevalt teostama muud ettenägematud tööd. Vaidlust pole, et hageja esitas varem hinnapakkumise (dtl 14), milles sisaldus kolm positsiooni: 1) astmete peale vuukide täitmine; 2) polüuurea pihustamine astmetele paksusega 2,5 mm; 3) polüuurea pihustamine vertikaalpindadele paksusega 1,5 mm. Lepingus (dtl 15–16) neid töid ei eristatud, aga viidati hinnapakkumisele ja lepingu hind oli sama nagu hinnapakkumise summa. Lepingus viidati „Ehituse töövõtulepingu üldistele tingimustele“ (ETÜT), ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele ja heale ehitustavale. Pooled olid ringkonnakohtu istungil üksmeelsed, et ETÜT-ina peeti silmas „Ehituse töövõtulepingute üldtingimusi“ (ETÜ 2013), mille sisu on üldtuntud. Head ehitustava sisustasid pooles samuti ühtviisi, pidades selleks juhendmaterjalidest (sisetööde RYL, maalritööde RYL, betoon-põrandate juhendmaterjal) tulenevaid suuniseid.
  3. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töövõtulepinguks. 8.
  4. Hageja arvel nr 19012 (dtl 18) kajastatud põhinõue 9450,30 eurot kujunes nii, et pooled leppisid kokku tasu 18 900,60 eurot, millest pool tasuti ettemaksuna ja teise poole pidi kostja maksma pärast töö vastuvõtmist. Vaidlustamata asjaoludel on teine pool tasust maksmata, mida hageja nõuabki põhivõlana. Põhinõude õiguslik alus on seega

§ 108

lg 1 koostoimes sama seaduse § 635 lg-ga 1, § 637 lg-tega 3, 4 ja 5 ning lepingu p-dega 2.1.1 ja 3.1.1. 8.2.

§ 636lg 1 kohaselt peab töövõtja töö tellijale üle andma.

Vastavalt

§-le 638 on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Sellekohane kokkulepe sisaldub lepingu p-s 8.

  1. Tellija võib jätta töö vastu võtmata üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Nimetatud põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata (Riigikohtu
  2. märtsi 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-06, p 11 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Sellise sisuga kokkuleppe sõlmimist kostja ei väida. 8.
  3. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige poolte tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh töö tegemise ja lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt nt Riigikohtu
  4. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24;
  5. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 23 teine lõik ja
  6. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, p 13.1). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või

§ 638teine lause (Riigikohtu 18.

aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 214-61484, p 18). Vaidlust ei ole, et hageja pakkus tööd kostjale vastuvõtmiseks

  1. aprilli 2019 aktiga (dtl 17), mille kostja sai kätte järgmisel päeval, aga tööd kostja vastu ei võtnud. 8.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa töö vastuvõtmist järelda pelgalt treppide kasutusele võtmisest, sest kostja avaldas
  3. aprilli 2019 e-kirjas (dtl 20–21, 98) piisavalt selgelt, et ta ei võta hagejalt tööd vastu (avalduse tähtaegsuse kohta vt järgnevas p 11.4). Järelikult on töö vastuvõetuks lugemise jaoks määrav, kas kostja tellijana rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu
  4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (Riigikohtu
  5. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22 ja
  6. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14). 5

(10)8.
  1. Eelneva põhjal tuleb vaidluse lahendamiseks esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi töö vastama ja mida hageja pidi selle tulemuse saavutamiseks tegema (järgnevas p 9). Seejärel saab kontrollida, kas kostjale vastuvõtmiseks pakutud töö vastab neile tingimustele (p 10). Kui töö ei vasta lepingutingimustele, siis vajab hindamist, kas kostja saab mittevastavusele tugineda (p 11).
  2. Maakohus ei tuvastanud piisava täpsusega, millistele tingimustele pidi valmis töö vastama. Lepingut tõlgendas maakohus aga nii, et kostjal oli lepingu p 8 järgi kohustus valmistada hagejale ette tööpind (trepikodade põrandad ja trepid) sellisena, et neile kantud polüuurea kate jääb sile. Nende seisukohtadega ringkonnakohus järgmistel kaalutlustel ei nõustu. 9.
  3. Vaidluse korral küsimuses, kas töö vastab lepingutingimustele, tuleb asjakohase täpsusega tuvastada, milles pooled kokku leppisid (

§ 641

lg 2 p 1) või millised omadused peavad tööl olema tulenevalt selle otstarbest (

§ 641lg 2 p 2). Maakohtu otsus ei ole selles osas piisavalt põhjendatud, millega maakohus rikkus Ts

MS § 436 ja § 442 lg

  1. See tõi kaasa ebaõige kohtlahendi. 9.
  2. Lepingus ega hinnapakkumises ei ole selgelt nimetatud töö omadusi, mis sel peaks olema pärast valmimist. Lepingu tõlgendamisel tuleb mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte käitumist ka enne lepingu sõlmimist (

§ 29lg 5 p-d 1 ja 3).

Lepingu preambulis leppisid pooled kokku ETÜ 2013 kohaldamises ja lepingu p 5.1 järgi tuli juhinduda ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest. Neist lähtudes tuvastab ringkonnakohus, millistele tingimustele pidi töö vastama. 9.2.

  1. Lepingu p 1.1.1 kohaselt oli töö sisu elamu trepiastmete renoveerimine (katmine) polüuurea kattega, samas lepiti kokku katte paksus (2,5 mm) ja värvitoon (RAL 4042). Lepingu p 2.1.1 viitab hinnapakkumisele, mille pos-s 2 märgiti astmete vertikaalse pinna suurus 350 m. Vaidlustamata asjaoludel tuli sama töö teha elamu kolmes trepikojas. Tunnistaja ütlustega (dtl 250–255) on tõendatud kostja väide, et hageja esindajad käisid enne hinnapakkumise tegemist korduvalt elamu trepikodasid mõõtmas. Kokkuvõttes saab eelnevast järeldada, et kokku lepiti elamu kõigi trepikodade põrandapindade (trepimademed ja trepid) katmises polüuureaga ühtlase paksuse ja värvitooniga. 9.2.
  2. Hageja saatis kostjale
  3. detsembril 2017 e-kirja (dtl 94), milles mh viitas sarnastele tehtud töödele (https://www.facebook.com/tehnovaht/posts/963345333765081). Viidatud lingilt nähtuvatel piltidel on trepid pärast polüuureaga katmist siledad, kattematerjalis pole olulisi ebatasasusi ja pinnad on kaetud ühtlaselt. Pooled ei vaidle, et kostja esindajad käisid enne töö tellimist tutvumas sarnase tööga, mille hageja tegi Kose-Uuemõisas aadressil Välja 2 asuvas hoones. Tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja kinnitas samasuguse tulemuse saavutamise võimalust ka elamus. Ühtlasi andis tunnistaja ütlusi, et varasema tutvutud töö tulemus ei lainetanud, selles polnud auke, nakkeprobleeme polnud ja värvitoonis ei täheldatud ebaühtlust. Eelnevast tuleneb, et lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatu kaudu kohustus hageja saavutama samasuguse kvaliteediga tulemuse nagu on kajastatud viidatud lingil avanevatel fotodel ja millega kostja esindajad eelnevalt tutvusid, st polüuurea ei laineta, selles pole auke, materjalil pole nakkeprobleeme ja värvitoon on ühtlane. 9.2.
  4. ETÜ 2013 p 4.9.1 näeb ette, et töövõtja teeb tööd kehtivate õigusaktide ja lepingus kokkulepitud nõuete (sh kvaliteedinõuete) kohaselt. Kui lepingus ei ole sätestatud täpsemaid nõudeid tööde kvaliteedi kohta ja need ei tulene ka õigusaktidest, peab töövõtja teostama tööd asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga ja järgima tööde tegemisel head ehitustava. Sisuliselt sama näeb ette

§ 77

lg 1 ning töövõtulepingu puhul

§ 641lg 2 p-d 1 ja 2.

Kui poolte kokkulepe töö kvaliteedi osas pole piisavalt täpne, siis saab lähtuda keskmisest kvaliteedist ja töö kasutusotstarbest. 9.2.4. Pooled olid ringkonnakohtu istungil üksmeelsed, et hea ehitustavana tuleb käsitleda neid suuniseid, mis nähtuvad sisetööde RYL-ist, maalritööde RYL-ist ja betoonpõrandate 6

(10)juhendmaterjalist. Asjatundja C arvamusega (dtl 154–186) on tõendatud kostja väide, et heast ehitustavast ja keskmise kvaliteedi kriteeriumist tulenevalt pidi polüuurea kattekihi tasasus olema maalritööde RYL 2012-s kirjeldatud C-klassi kohane (suurim lubatud tasasuse hälve 200 mm latiga mõõdetuna 4 mm, 700 mm latiga mõõdetuna 8 mm ja 2000 mm latiga mõõdetuna 14 mm); välimusklass pidi olema Ps2 (pinnakate kopeerib ja jäljendab aluse väiksemaid ebatasasusi) ning pinna ebatasasus, töövuuk, ebatäpne äärelõpetus, värvi- või läikeerinevus ei ole häirivad, st need ei tohi olla nähtavad üldvaatlusel tavavalguses risti vaadeldava pinnaga (viidatud arvamuse p 6.1.14.3–6.1.14.5). 9.2.
  1. Vahekokkuvõttena saab märkida, et tööl pidid olema vähemalt järgmised omadused: - elamu kõigi trepikodade põrandapinnad (trepimademed ja trepid) on kaetud ühtlase paksuse (2,5 mm) ja värvitooniga (RAL 4042) polüuurea kattekihiga, kusjuures polüuurea kattekiht ei laineta, selles pole auke, materjalil pole nakkeprobleeme ja värvitoon on ühtlane, kusjuures täpsemalt vastab kattekihi tasasus maalritööde RYL 2012-s kirjeldatud C-klassile ja välimus Ps2-klassile ning sellel puuduvad häirivad erinevused. 9.
  2. Leping ei sisalda täpset kirjeldust toimingutest, mida hageja pidi tulemuse saavutamiseks tegema. Vaidluse keskne küsimus on, kas hageja pidi tasandama treppide ja trepimademete aluspinna, millele kanti polüuurea. Hageja väitel tal niisugust kohustust polnud, aga kostja leiab, et selles oli kokku lepitud lepingu p-s 2.1.1 viidatud hinnapakkumise pos 1 kaudu ja lisaks tulenes hagejale vastav kohustus ka ehitusnormatiividest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja põhjendab seda järgmiselt. 9.3.
  3. Hinnapakkumise pos 1 kohaselt kohustus hageja tegema töö kirjeldusega „Astmete peale vuukide täitmine“ kolmes trepikojas, igaühes maksumusega 750 eurot ja kokku hinnaga 2250 eurot, millele lisandus 20% käibemaks. Hageja arusaama järgi on selle töö sisu treppide ja mademete vaheliste pragude (vuukide) täitmine. Siiski ei esitanud hageja tõendeid, millest nähtuks, et pooled soovisid lepingut sõlmides anda kõnealusele osale tööst just sellise sisu. Kostja väitel sai tema samast tööst aru nii, et hageja ülesannete hulka kuulub ka aluspinna ettevalmistamine ja tasandamine. Oma väidet tõendas kostja tunnistaja ütlusega. Seega on tegemist olukorraga, kus poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel ei ole võimalik kindlaks teha. 9.3.
  4. Eelmise alapunkti järelduse ja

§ 29

lg 4 järgi tuleb lepingut kõnealuses osas tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Siinjuures saab arvesse võtta lepingueelseid läbirääkimisi (nagu eespool p-des 9.2.1 ja 9.2.2), aga ka poolte käitumist lepingu täitmisel, lepingu eesmärki ja vastava kutseala tavapäraseid tähendusi (

§ 29lg 5 p-d 3–5).

9.3.3. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik isik trepikoja põrandate katmise töö tellijana saab hinnapakkumise pos-s 1 esitatud töö kirjeldusest aru nii, et töövõtja tasandab aluspinnale jäävad ebatasasused enne selle katmist polüuureaga.

§ 635

lg 1 järgi lepitakse töövõtulepingus kokku kas asja muutmises, valmistamises või kokkulepitud tulemuse saavutamises. Käesoleval juhul on poolte kokkulepe lepingueelsete läbirääkimiste kohta tuvastatut silmas pidades suunatud samasuguse tulemuse saavutamisele, millega kostja esindajad said enne lepingu sõlmimist tutvuda. Mõistlik isik ei pidanud enne lepingu sõlmimist kontrollima, kas hageja hinnapakkumine on kõnealuses osas majanduslikult põhjendatud. Hageja enda väited ja tõendid tema käitumise kohta lepingu täitmisel toetavad seda arusaama. Nimelt nähtub hageja esitatud fotodelt, et ta mõistis ka ise „vuukide täitmist“ avaramalt, kui ainult treppide ja trepimademete vahede täitmine (vt dtl 37, 43, 45, 51, 55, 61, 62). 9.3.4. Sama järeldust kinnitavad ehitusõigus, ETÜ 2013 ja ehitamise hea tavana käsitletavad juhised. Lepingus kokku lepitud töö kvalifitseerub ehitise korrashoiuks ehitusseadustiku (EhS) § 6 tähenduses. EhS § 2 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka korrashoiu 7

(10)toimingutele (vt EhS eelnõu, 555 SE XII koosseis, seletuskiri § 6 kohta, kolmas lõik). Nii kohaldub lisaks lepingus viidatud ehitusnormatiividele EhS § 21 lg 1 p-s 1 sätestatud asjatundlikkuse põhimõtte järgimise kohustus, mis hõlmab hoolsus- ja selgitamiskohustust (EhS § 10 lg-d 1 ja 2). Hageja pidi tagama nõuetekohase tulemuse saavutamise, aga ka teavitama kostjat asjaoludest, mis mõjutavad töö vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. ETÜ 2013 p 4.9.3 järgi tuli hagejal töövõtjana teha kõik tööd ja toimingud, mis tulenevad lepingu eesmärgist. ETÜ 2013 p 4.1.6 näeb selgelt ette, et töövõtja peab tegema ka ettevalmistavad tööd. Hea ehistustava osana kohalduva sisetööde RYL 2013 p 1051.2 kohaselt pidi kaetav alus olema puhas, terve, kuiv, ühtlane, ühtlase kvaliteediga ja piisavalt stabiilne. 9.3.
  1. Hageja väitel teavitas ta kostjat nii enne lepingu sõlmimist kui ka töö teostamise ajal sellest, et ilma aluspinda tasandamata ei ole võimalik saavutada oodatava kvaliteediga tulemust. Väitest järeldub, et hagejale oli aluspinna tasandamise vajadus teada. Hageja kirjeldatud viisil toimides oleks ta järginud hoolsus- ja selgitamiskohustust ning see olnuks kooskõlas ETÜ 2013 p-ga 12.1.
  2. Kostja vaidles hageja väitele vastu, aga hageja oma väite kohta tõendeid ei esitanud. Seetõttu ei tuvasta ringkonnakohus, et hageja oleks kostjat teavitanud aluspinna täiendava tasandamise vajadusest. Ühtlasi järeldub sellest, et hageja jättis täitmata hoolsus- ja selgitamiskohustuse. 9.3.
  3. Maakohus leidis, et aluspinna ettevalmistamine oli kostja kohustus lepingu p 8.1 järgi. Selles punktis märgiti tellija kohustusena töö kindlustamine töö frondiga. Sarnaselt eespool p-s 9.3.3 märgituga ei saa mõistlik isik nii sõnastatud kohustusest aru, et kostja tellijana oleks pidanud tegema mingeid ehituslikke toiminguid enne, kui hageja alustab polüuurea katte paigaldamist. Samuti ei võimalda ETÜ 2013 ega hea ehitustava panna tellijale kohustust teha eelnevaid ehitustöid, kui selles pole selgelt kokku lepitud. 9.3.
  4. Eelmiste alapunktide kokkuvõttes tõlgendab ringkonnakohus lepingut koostoimes hinnapakkumise pos-ga 1 nii, et hagejalt tellitud töö hulka kuulus ka treppide ja trepimademete aluspinna tasandamine. Kostjal ei olnud aga samasisulist kohustust lepingu p 8.1 alusel.
  5. Järgmiseks hindab ringkonnakohus, kas kostjale vastuvõtmiseks pakutud töö vastas seni tuvastatud lepingutingimustele. 10.
  6. Kostja tugineb töö olulisematele puudustele
(1)–
(6), mis nähtuvad asjatundjate arvamustest (dtl 104–123 ja 154–186) ja on loetletud eespool p-s 4.1. Hageja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta ei vaidle puuduste esinemisele vastu. Nii saab ringkonnakohus TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause alusel tuvastada, et tööl on puudused
(1)–
(6). 10.2. Ringkonnakohus märkis eespool p-s 8.3, et hageja pidi tõendama lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse, sest kostja ei ole tööd vastu võtnud. Seega pidi hageja näitama, et tööl on p-s 9.2.5 kokkuvõtvalt kirjeldatud omadused. Neid omadusi ei tõenda hagiavaldusele lisatud fotod (dtl 37–67), sest need ei kajasta kogu tööd. Asjatundjate arvamustele lisatud ja kostja vastuse lisana nr 9 esitatud fotodelt (dtl 106–123, 129–134, 162– 185) nähtuvad puudused
(1)–
(6). Töö nõuetekohasust ei tõenda ka hageja esitatud e-kirjad (dtl 19–22, 26–29) jm tõendid. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et puudused
(1)–
(6)oleks tekkinud pärast töö kostjale vastuvõtmiseks pakkumist. Samuti on tõendamata väide nagu oleks elamu elanikud rikkunud hageja saavutatud tulemuse jalajälgedega. Järelikult on hageja tõendamiskoormis täitmata ja ringkonnakohus ei tuvasta, et kostjale vastuvõtmiseks pakutud töö oleks vastanud lepingutingimustele. 11. Viimase etapina hageja põhinõude lahendamisel tuleb kontrollida, kas kostja saab tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Võttes aluseks eespool p-des 8.2 ja 8.4 märgitud kaalutlused, hindab ringkonnakohus, kas lepingutingimustele mittevastavus on oluline ja kas kostjalt võib mõistlikult eeldada töö vastuvõtmist. Ringkonnakohtu hinnangul on puudused
(1)–
(6)olulised, nende eest vastutab hageja ning kostjalt ei saa eeldada töö osalist ega tervikuna vastuvõtmist. Põhjendused on järgmised. 8
(10)11.1. Pooled on praeguseks üksmeelsed, et töö parandamine ei ole mõistlikult võimalik. Samal seisukohal olid mõlemad asjas arvamuse andnud asjatundjad.

§ 647

lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh juhul, kui töö parandamine ei ole võimalik. Kui tööl on sellised puudused, mille kõrvaldamiseks tuleb kogu töö uuesti teha, siis on need puudused samuti olulised. Ka

§ 116

lg 2 p 1 järgi on lepingurikkumine oluline, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Eespool p 9.2 tuvastatud asjaolude ja tootesertifikaadi (dtl 188– 192) tõttu lootis kostja õigustatult, et hageja töö tulemusel on trepikodade põrandapind sile ja ühtlane. See tulemus jäi saavutamata. Järelikult on puudused

(1)–
(6)olulised ja töö tuleb tervikuna asendada. 11.
  1. Asjatundja C arvamusega on tõendatud, et puudused esinesid kõigis kolmes trepikojas. Samuti nähtub asjatundja X arvamusele lisatud fotodest puuduste esinemine kõigis kolmes trepikojas (fotodel vastavalt nr 1–3, millele järgnevad rooma numbrid kajastavad korruseid). Hageja ei ole oma tõendamiskoormist ka selles osas täitnud ega omakorda tõendanud mõnes trepikojas töö vastamist lepingutingimustele. Ainetu on hageja väide, et kostja sai trepikodade kaupa töö üle vaadata, sest kostja ei pidanud võtma tööd vastu ositi ega andma lepingu täitmise ajal hagejale täiendavaid suuniseid. 11.
  2. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 9.3.5, et hagejale oli teada aluspinna tasandamise vajalikkus. Lisaks tuvastas ringkonnakohus p-s 9.3.3, et hageja mõistis „vuukide täitmist“ avaramalt, kui ainult treppide ja trepimademete vaheliste vahede täitmine. Seega oli hageja teadlik, et sileda ja ühtlase polüuurea kattepinna saavutamiseks peab olema aluspind tasane. Ühtlasi pidi hagejale ehitusettevõtjana olema teada tema lepinguliste kohustuste ulatus. Niisiis teadis hageja töö lepingutingimustele mittevastavusest ja sellega seotud asjaoludest ega teatanud sellest kostjale kui tellijale. Ringkonnakohtu hinnangul tekkis mittevastavus hageja raske hooletuse tõttu, sest eespool p-s 9.3.5 tuvastatud asjaoludel jättis ta täitmata seadusest tuleneva hoolsus- ja selgitamiskohustuse, st jättis olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole

§ 104lg 4 tähenduses.

11.4.

§ 645

lg 1 võimaldab tellijal igal juhul tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu (p 1) või töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale (p 2). Ringkonnakohus tuvastas eelmises p-s 11.3, et mõlemad tingimused on käesoleval juhul täidetud. Seetõttu ei ole vaja eraldi kontrollida, kas kostja teatas igast töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Kostja

  1. aprilli 2019 teade (dtl 20–21, 98) on piisav ja tähtaegne kirjalik reklamatsioon lepingu p 8.3 tähenduses. Vaidlustamata asjaoludel sai kostja hageja
  2. aprilli 2019 e-kirja kätte selle saatmisele järgneval tööpäeval, st esmaspäeval
  3. aprillil
  4. Lepingus kokku lepitud viiepäevane tähtaeg oleks möödunud
  5. aprilliga 2019, mis aga oli laupäev. Seega vastas kostja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-te 6 ja 8 järgi tähtaegselt. 11.5.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kostja tellijana oleks pidanud andma hagejale juhiseid või korraldama eeltöid. Isegi kui hageja lepingu täitmise ajal eeldas, et kostja peaks mingeid toiminguid tegema, siis jättis ta need vajalikus ulatuses kontrollimata. Järelikult ei vabane hageja vastutusest. 12. Kokkuvõtvalt ei tuvasta ringkonnakohus, et kostja oleks rikkunud töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja keeldumine töö vastuvõtmisest ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, sest tööl on olulised puudused ja tööd ei saa vastu võtta osadena. Kuivõrd töö ei ole vastu võetud ja seda ei saa lugeda vastuvõetuks, siis pole hageja tasunõue muutunud

§ 637lg 4 ega lepingu p 3.1.1 teise lause järgi sissenõutavaks. Hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus selles osas tühistada. 9

(10)13. Viivise nõude õiguslik alus on

§ 113lg 1 koostoimes lepingu p-ga 3.1.2.

Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei saa viivise nõuet rahuldada ja maakohtu otsus tühistatakse ka viivise osas. Seetõttu pole vaja eraldi kontrollida, kas maakohus ületas nõude piire, kui mõistis lisaks 945 eurole välja viivise protsendina põhinõudest.

  1. Kostja soovis esitada hageja nõudele menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Kuivõrd hageja rahalised nõuded kostja vastu pole põhjendatud, siis ei ole vaja kostja tasaarvestusega seonduvat käsitleda. Kostja vaidlustas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise, aga kuivõrd ringkonnakohus jaotab mh maakohtu menetluskulud teisiti, siis pole ka neid väiteid vaja käsitleda.
  2. Eelneva põhjal saavutab kostja apellatsioonkaebusega taotletud tulemuse, sest hageja põhija kõrvalnõue jäävad rahuldamata. Niisiis kaebus rahuldatakse.
  3. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 ning § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (vt Riigikohtu
  4. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22). (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.