Obsah (13)

§ 475§ 613§ 477§ 172§ 174§ 138§ 139§ 147§ 144§ 175§ 177§ 178§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2022.a; Tallinn Tsiviilasja number 2-20-133416 Tsiviilasi Tallinn, Astangu tn 56 korteriühist

§ 475

lg 1 p 13 kohaselt vaatab kohus korteriomandi asjad läbi hagita menetluses.

§ 613

lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
2. Avaldaja kehtiva põhikirja (dtl 175-180) p 1.
3. kohaselt on avaldaja eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Põhikirja p 2.
4. järgi on ühistu liikmeteks kõik korteriomandite omanikud. Põhikirja p 2.10 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma hiljemalt
5. kuupäevaks jooksva kuu kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid. Põhikirja punkti 3.2.
6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühistule tähtaegselt ühistu poolt vahendatud kommunaalteenuste (elekter, vesikanalisatsioon, soojusenergia, prügivedu jms) eest ning sihtotstarbelisi makseid vastavalt kehtestatud korrale. Põhikirja p-st 3.7 tulenevalt kannavad ühistu liikmed elamu majandamiskulusid proportsionaalselt võrreldes nende omaniks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga (võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega).
7. Kohus on tuvastanud, et vaidlustamata asjaoludel on puudutatud isik korteriomandi Astangu 56x, Tallinn omanik. Seda tõendab ka kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 442). Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on nii seadusest tulenevalt kui ka korteriühistu põhikirja järgne kohustus tasuda igakuiselt avaldajale osutatud teenuste eest. Puudutatud isik on kohtule avaldanud, et tunnistab võlgnevust osaliselt. Puudutatud isik vaidleb nõudele vastu põhinõude osas laenu tagasimaksete, varakindlustuse ja arvetel juba kajastatud viiviste osas (mida avaldaja nõuab põhinõude koosseisus). Samuti vaidleb ta vastu remondifondi ja hooldusfondi maksetele. Kuivõrd avaldaja ei ole ülejäänud osas nõudele vastu vaielnud, analüüsib kohus ainult neid vastuväiteid. Laenu tagasimaksed
8. Puudutatud isik leiab, et, et avaldus on laenu tagastamise maksete osas tõendamata. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
9. Korteriühistu on võtnud otsuse laenu võtmise kohta vastu 26.04.2007 toimunud üldkoosolekul. Laen otsustati võtta majaseinte soojustamiseks ja viimistluseks, sundventilatsiooni väljaehitusele, rõdude remontimiseks, viimistluseks ja viilkatuse ehitamiseks (dtl 246-252) Kohus tuvastas avaldaja ja Swedbank AS vahel 09.07.2007 sõlmitud laenulepingu alusel, et avaldaja võttis pangalt laenu 6,4 miljonit krooni tähtajaga kuni 30.06.2022 (dtl 253 -259). Laenulepingu p-st 2.12 nähtuvalt kohustus avaldaja laenu tagasi maksma annuiteetgraafiku alusel. See tähendab, et iga kuu tasumisele kuuluv makse (põhivõlgnevus ja intress kokku) on sama suur. Laenu intress sõltus Euriborist - intressimäär aastas on 6 kuu euribor, millele lisandub 1,200%. Avaldaja on esitanud maksegraafiku perioodi kohta 3 30.08.2020-30.01.2021 ja sellest nähtub, et igakuise laenu tagasimakse suuruseks oli 2 789,91 eurot (dtl 261). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isikule kuulus osa suurusega 310/
10. Eeltoodust tulenevalt oli puudutatud isik kohustatud tasuma laenu tagasimakseid igakuiselt 2 789,91 / 34524 * 310 = 25,05 eurot. Sellele eelneval perioodil oli üldteadaolevalt Euribor pisut kõrgem ja makse suuruseks puudutatud siku osa suurust arvestades oli vastavalt 25,06 eurot ja 25,07 eurot (https://www.euribor-rates.eu/en/current-euribor-rates/3/euribor-rate-6-months/). Seega on aval arvestused korrektsed. Varakindlustus
11. Puudutatud isik vaidlustab osaliselt varakindlustuse summad. Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu p 12 kohaselt oli avaldaja kohustatud kindlustama elamukarbi panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitama kindlustamist tõendavad dokumendid pangale lepingu jõustumise päeval. Avaldaja on selgitanud, et on sõlminud lepingu kindlustusfirmaga, mis esitab arve avaldajale üks kord aastas. Puudutatud isik leidis, et avaldaja juhatusel ei olnud volitusi kindlustada korteriühistut iseseisvalt ilma vastava KÜ üldkoosoleku otsuseta. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Esiteks ei ole kindlustatud mitte korteriühistut, vaid kaasomandit (vt dtl 315). Teiseks on juhatusel õigus esindada korteriühistut kõigi lepingute sõlmimisel. Ühtlasi selgitab kohus, et tegu oli vajaliku kulutusega kõigi korteriomanike huvides. Kohus tuvastab kindlustuslepingu olemasolu ja aastamaksu suuruse (556,65 eurot) FIX Kindlustusmaakler OÜ arve (dtl 315) alusel.
12. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isikule kuulus osa suurusega 310/
13. Eeltoodust tulenevalt oli puudutatud isik kohustatud tasuma kindlustusmakseid üks kord aastas 556,5 / 34524 * 310 = 5 eurot. Samas summas on avaldaja esitanud puudutatud isiku vastu kindlustusmaksete tasumise nõude ja hagi tuleb selles osas rahuldada. Remondifond
14. Puudutatud isik vaidles vastu ka perioodil 07.09.2019 – 06.04.2020 esitatud arvetel kajastatud remondifondi ja hooldusfondi tariifi suurusele, leides, et see on tõendamata. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus on küll nõus, et vastavalt 05.03.2020 KÜ üldkoosoleku otsuse p 3.
15. on remondifondi tariif 01.05.20 kuni 30.09.2020 0,5 eurot/m2 ja 01.10.2020 on 0,35 eurot/ m2 ja hooldusfondi tariif on 0,4 eurot/ m2 ja see hakkas kehtima alates otsuse vastuvõtmist 05.03.2020 (dtl 182). Samas nähtub 2020 majandamiskavast, et samu tariife rakendati muutumatul kujul ka ajal enne vastava otsuse vastuvõtmist (dtl 183). Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku vastuväited põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja kajastanud hooldusfondi ja remondifondi makseid puudutatud isikule esitatud arvetel õigesti ja avaldus kuulub selles osas rahuldamisele. Vastuväide, et nõue on osaliselt tasutud ja et avaldaja on arvestanud põhinõude koosseisus viiviseid
16. Puudutatud isik märgib, et on tasunud avaldajale 249 eurot: 21.05.2020 99 eurot ja 01.07.2020 150 eurot. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et avaldaja on arvestanud selle arvel esmalt tasutuks viivised ja seejärel põhivõlgnevuse. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 88 lg-le 8 on korrektne lugeda täidetud kohustus esmalt tasutuks viivise ja seejärel põhinõude katteks. Seega on avaldaja arvestanud tasutud summad õigesti esmalt viiviste ja seejärel põhinõude katteks nagu nähtub avaldaja esitatud koondtabelist ja arvetelt (dtl 4 – 165).
17. Puudutatud isik on esitanud täiendavalt vastuväite, et avaldaja nõuab temalt alusetult põhinõude koosseisus viiviseid 44,52 euro ulatuses (vt dtl 216, 217). See väide ei vasta tõele. Avaldaja on need 4 viivised lugenud puudutatud isiku tasutu arvel makstuks nagu nähtub avaldaja esitatud koondtabelist ja arvetelt (dtl 4 – 165). Kohus tuvastas nende dokumentide alusel, et hageja on esitanud põhinõude ainult majandamiskulude eest ja ei ole põhinõude koosseisus ekslikult arvesse võtnud viiviseid.
18. Eeltoodu kokkuvõttes märgib kohus, et on tuvastanud, et kõik avaldaja poolt nõutavad majandamiskulud on avaldaja poolt õigesti arvutatud ja arvetel õigesti kajastatud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega kuulub põhinõue rahuldamisele avaldaja nõutud summas ehk 1 037,45 eurot. Viivised
19. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu ka viivisenõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
20. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
21. Kohus leiab, et avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja viivised 01.06.2020-01.10.2020 arvete eest on põhjendatud vastavalt avaldaja arvutustele (dtl 245). Avaldaja on aluseks võtnud iga kuu võlgnevuse summa (mis on ajas muutuv) ja arvutanud selliselt igakuiselt välja uue viivise summa. Kohus kontrollis avaldaja arvutusi ja leidis, et need on korrektsed. Kohus rahuldab viivisenõude ja rahuldab selle vastavalt avaldaja nõutule 21,04 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

26.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 27. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 1 476 eurot. Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele vastu. 28.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 ja RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 45 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot.

§ 147

lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult majandamis- ja kommunaalteenuste võlgnevus on

§ 613lg 1 p 1 kohaselt hagita asi.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tuleb hagita asjas esitatavalt avalduselt 5 tasuda riigilõivu 50 eurot.

§ 172

lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda seega täiendavalt riigilõivu 5 eurot. Avaldaja on tasunud ekslikult 155 eurot ehk 150 eurot rohkem kui ta oli selleks kohustatud. Kohus ei saa tagastada enamtasutud riigilõivu oma algatusel, see eeldab avalduse tegemist kohtule. Avaldajal on võimalik taotleda kohtult enamtasutud 150 euro tagastamist. Kohus leiab, et põhjendatud hüvitamisele kuuluv riigilõivu summa on 50 eurot, mis kuulus asja kohtule esitamisel tasumisele. 29.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt.

1. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja osutanud avaldajale õigusabiteenust kokku mahus 10,25 tundi tunnitasumääraga 120 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
2. Hinnates ja analüüsides avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus loeb ajakulu arvestades dokumentide mahu ja sisu (iga dokument 1-2 lk sisulist teksti) põhjendatuks järgmiselt: esmane nõustamine, tõendite kogumine, hagi koostamine (selgelt on siin mõeldud avalduse koostamist kohtule) kokku 3 tundi; seisukoha koostamine 23.02.2021 (ilmselt on mõeldud 03.03.2021 kohtule esitatud seisukohta) 1,5 tundi; 19.04.2021 seisukoha koostamine 1 tund; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi – st kokku 6 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 6 tundi, mis lepingulise esindaja tunnitasumäära (120 eurot/tund + km) arvestades teeb avaldaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku koos käibemaksuga 6 (tundi) * 120 (tunnitasu) * 1,2 (käibemaks) = 864 eurot.
3. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude suuruseks kokku 50 + 864 = 914 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isikult välja mõista. Kohus leiab, et sellises ulatuses kulude hüvitamine on käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. 33.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 34.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 35.

§ 617lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist.

6 /Allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 7