2-21-6396/21

(7)2-21-6396

1. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.
2. Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks kehtima Viru Maakohtu
3. aprilli 2021 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud: kinnistule aadressil XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX III jakku kantud eelmärge Renovum OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-21-6396 Renovum OÜ poolt A V ja N V-V vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks ning kinnistule aadressil XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX III jakku kantud märkus sisuga, et kinnisasja registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) suhtes on Viru Maakohtus pooleliolev ühisvara jagamise kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-21-
4. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Eelnev menetlus Kohtule
5. aprillil 2021 esitatud ühisvara jagamise hagiavalduses esitas hageja nõuded, milles palub kohtul rahuldada hagi täies ulatuses, lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand kinnistule XXX (registriosa nr XXX) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades ning kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja I vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu
6. detsembri 2018 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-18-
7. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks menetluskulud kokku 950 eurot, s.h hageja poolt hagi ja hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv summas 350 eurot ning lepingulise esindaja kulud 600 eurot ning välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Viru Maakohtu
8. aprilli 2021 kohtumäärusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja hagi kostja I ja kostja II vastu nõude osas rahuldada kostjale I kuuluvast osast hageja nõue kostja I vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu
9. detsembri 2018 määrusest tsiviilasjas 2-18-
10. 2

(7)2-21-6396 Kohus võttis menetlusse hagi kostja I ja kostja II vastu ühisvara jagamise nõude osas lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand kinnistule XXX (registriosa nr XXX) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Viru Maakohtu

1. aprilli 2021 kohtumäärusega kohus tagas hagi ning kandis hagi tagamise abinõuna Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX III jakku kostjale I ja kostjale II kuuluvale kinnistule aadressil XXX eelmärke hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-21-6396 hageja poolt kostja I ja kostja II vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX III jakku kostjale I ja kostjale II kuuluvale kinnistule aadressil XXX märkuse sisuga, et kinnisasja registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) suhtes on Viru Maakohtus pooleliolev ühisvara jagamise kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-21-
2. Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand kinnistule XXX (registriosa nr XXX), müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning müügist laekuv raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu
3. detsembri 2018 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-18-118617 kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevus 4775,86 eurot ning viivis põhivõlalt määras 0,0657% päevas alates
4. detsembrist 2018, kuid mitte rohkem kui kõrvalnõuete võrdsustumiseni põhivõlaga. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. Hageja pöördus
5. detsembri 2018 täitmisavaldusega kohtutäitur Andrei Kreki poole võla sissenõudmiseks täitemenetluses. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2018/2152 algatati
6. detsembril
7. Võlgnik ei ole kohtumäärusega väljamõistetud võlga hagejale vabatahtlikult tasunud. Perioodil detsember 2018 kuni aprill 2021 laekus kohtutäiturilt hageja nõude katteks kokku 948,59 eurot, millest 153,50 eurot läks riigilõivu katteks, 20,00 eurot menetluskulude katteks, 660,00 eurot leppetrahvi katteks ja 115,09 eurot intressi katteks. Võlasummale on lisandunud viivis. Kostja I võlgnevus hagejale moodustab hagi esitamise päevaga kokku 5526,27 eurot, millest 3000 eurot on põhivõlg, viivis 2233,03 eurot (329,05+204,98+ jooksev viivis 1699), intress 183,24 eurot (298,33–153,50) ja sissenõudekulud 110 eurot (60,00 + 50,00). Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna kostjal I puudub lahusvara ja sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata ning lisaks hageja algatatud täitemenetlusele on kostja I vastu toimumas veel kuus erinevat täitemenetlust. Kohtutäitur Andrei Krek väljastas
8. märtsil 2021 hagejale teate täitemenetluse kohta, milles teatas, et käesoleval ajal ei ole võimalik täita võlgniku kohta tehtud kohtuotsust ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada. Kohtutäitur avaldas, et kostjale I kuulub järgmine vara: OÜ V (XXX) 2500,00 eurot (keelumärge sissenõudja kasuks); ½ korteriomandist aadressil XXX, koormatud isiklik kasutusõigusega, hüpoteegiga AS S kasuks, seatud keelumärge sissenõudja kasuks); korteriomand aadressil XXX (hüpoteek AS S kasuks, ühisomandis); kinnisasi aadressil XXX (ühisomandis). Kinnisvara, ½ korteriomandist aadressil Ida-Viru maakond, XXX enampakkumine nurjus, kuna ostuhinna ulatuses ei tehtud ühtegi pakkumist. Kohtutäitur tunnistas täitemenetluse ebaõnnestunuks. Hageja on seisukohal, et kostja I lahusvara OÜ V ei ole võimalik müüa, kuna äriühing on asutatud esimest sissemakset tegemata ja mitte ühtegi bilanssi ei ole veel esitatud, 3

(7)2-21-6396 seega ettevõtte finants- ja majandustegevus on teadmata. Samuti on hageja seisukohal, et lahusvara asukohaga XXX on võimalik müüa üksnes oluliselt alla turuhinna, kuna see on koormatud isikliku kasutusõigusega. Hageja loeb, et käesoleval ajal ei ole võimalik võlgniku kohta tehtud kohtulahendit täita. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjad olid abielus alates

1. novembrist 2011 kuni
2. maini 2018 ning et abielu ajal on võlgnikul ja tema endisel abikaasal, kostjal II, tekkinud ühisomand korteriomandile asukohaga XXX ja kinnistule asukohaga XXX. Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et XXX korteriomand on kostjate ühisomandis alates
3. augustist 2017 ning et XXX, Narva kinnistu on kostjate ühisomandis alates
4. juunist
5. Kostjate muu ühisvara kohta andmed puuduvad. Kostja I vastu toimuvas täitemenetluses ei saa kohtutäitur võla sissenõudmiseks endise abikaasaga ühisvarasse kuuluvat kinnisvaravara arestida ega müüa. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgnikuks mitteoleva endise abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole, täitedokumendi alusel on kohustatud isikuks vaid kostjat I, mitte kostjat II. Hageja soovib kostjalt I võlga sisse nõuda. Hagejale ei ole täpselt teada, mis seisundis on kostjatele kuuluv korteriomand asukohaga XXX, koormatud hüpoteegiga väärtuses 19 500 eurot, ning kui suur on hüpoteegiga tagatud nõude jääk, mistõttu ei soovi hageja selle kostjate ühisvara koosseisu kuuluva korteriomandi jagamist. Võla sissenõudmiseks kostjalt I ei ole hagejal muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnistu asukohaga XXX jagamist. Kostjad on kantud kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga XXX ühisomanikena. Abieluvararegistri registrikaardist nähtuvalt kostjad abieluvaralepingut sõlminud ei ole. Kostjate vahel kehtib varaühisus. Kinnistuga asukohaga XXX sarnaste kinnistute keskmine müügihind on 525 eurot/m
6. Hageja käsitleb sarnaste kinnistuna Narvas asuvaid kuni 22 m2 suuruseid kinnistuid. Võib eeldada, et kinnistu asukohaga XXXX väärtus on vähemalt 12 495 eurot (23,8 m2 * 525 eurot/m2). Pidades silmas kinnisasja tõenäolist väärtust 12 495 eurot, selle müügist saadava summa jagamisel eeldatavalt Kostjale I jäävat osa (minimaalselt 12 495 / 2 = 6247,50 eurot), peab hageja tõenäoliseks, et nimetatud kinnisasja müügist piisab hageja nõude 5526,27 euro rahuldamiseks. Jagamise viisina soovib hageja kinnistu XXX müümist avalikul enampakkumisel ning müügist laekuva raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjate vastus Kostjad kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele ei vastanud. Kohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 II lause alusel, et kostjad on hageja väited omaks võtnud. Kohtuistung Kohtuistungil
7. jaanuaril võttis kostja II hagi õigeks. Kostja I kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Kohus määras TsMS § 414 lg 1 alusel lahendada tsiviilasi sisuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4

(7)2-21-6396 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand kinnistule XXX (registriosa nr XXX), müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning müügist laekuv raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Kostja I hagile vastuväiteid ei esitanud, kohus luges hageja faktiväited kostja I poolt omaksvõetuks ning TsMS § 231 lg 2 alusel loeb kohus, et hageja faktiväited ei vaja tõendamist. Kostja II võttis kohtuistungil hagi õigeks. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täita kohustav täitedokument. Vaidlust ei ole, et Pärnu Maakohtu

1. detsembri 2018 kohtumääruse (maksekäsk) tsiviilasjas 2-18-118617 täitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 066/2018/2152, milles rahalise nõude sissenõudjaks on hageja ja võlgnikuks kostja I. Rahalist nõuet abikaasast võlgniku suhtes saab täitemenetluses täita üksnes tema lahusvara arvel. Kui lahusvarast nõude rahuldamiseks ei jätku ja sissenõue soovitakse pöörata ühisvarale, peab sissenõudja TMS § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi esitama hagi võlgniku ühisvara jagamiseks. Pooled ei vaidle, et kinnistu on võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara ning et kinnistu on omandatud abielu kestel, samuti ei ole esitatud asjaoludel tuvastatud abieluvaralepingut ega muudetud vararežiimi. Vaidlust ei ole, et kostja I lahusvarast ei jätku kostja I kohustuse täitmiseks täitemenetluses. Kohtutäitur väljastas
2. märtsil 2021 tõendi, et täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohus järeldab, et hageja kui võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Teistsugust vara jagamise kokkulepet kohus ei tuvastanud. Jagatav vara, kinnistu, on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kostja I ja kostja II ühisvara. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 ja lg 6 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand ning ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid. Lähtuvalt AÕS § 77 lg 1 ja lg 2 jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et kostja I ja kostja II ühisomand kinnistule asukohaga XXX tuleb lõpetada ning kostja I ja kostja II ühisvara, kinnistu asukohaga XXX jagada kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse sätete kohaselt. Kinnistu müügist saadud raha, millest on maha arvatud kinnistu müügi kulud ja kohtutäituri tasu, jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades, selliselt, et kostjale I jääb ½ ja kostjale II ½. Kostja II võttis kohtuistungil hagi õigeks ning kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 alusel hagi kostja II osas õigeksvõtuotsusega. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. 5

(7)2-21-6396 Kohus selgitab, et TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Sellest tulenevalt saab nii abikaasa kui ka abikaasade ühisvara jagamise hagi esitanud võlausaldaja alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). Hagi hind Hageja nõudeks on ühisvara jagamine. TsMS § 132 lg 4 p 5 kohaselt loetakse ühisvara jagamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks. Vastavalt TsMS § 132 lg 1, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel asjaoluga, et tsiviilasja menetluse on põhjustanud kostja I, kostja II ei ole osalenud kostja I võlgnevuse tekkimises ega ole saanud ka kuidagi mõjutada kostja I võlgnevuste tasumist hagejale. Seega oleks kostja I endise abikaasa, kostja II poolt menetluskulude kandmine kostja I põhjustatud menetluses kostja II jaoks ebaõiglane. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et kostja II võttis kohtuistungil hagi kohe õigeks ilma, et ta üldse oleks tsiviilasja menetluses vastuväiteid esitanud. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja I kanda, kostja I menetluskulud tema enda kanda ja kostja II menetluskulud kostja I kanda. Hagi tagamine Viru Maakohtu 27. aprilli 2021 kohtumäärusega kohus tagas hagi ning kandis hagi tagamise abinõuna Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX III jakku kostjale I ja kostjale II kuuluvale kinnistule aadressil XXX eelmärke hageja kasuks tsiviilasjas nr 2 21-6396 hageja poolt kostja I ja kostja II vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX III jakku kostjale I ja kostjale II kuuluvale kinnistule aadressil XXX märkuse sisuga, et kinnisasja registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) suhtes on Viru Maakohtus pooleliolev ühisvara jagamise kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-21-6396. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. 6

(7)2-21-6396 Hageja hagi tagamise abinõude tühistamist ei taotlenud ning seega jätab kohus hagi tagamise abinõud kohtulahendi täitmise tagamiseks kehtima. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 7