Obsah (4)

§ 121§ 5§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2689 Määruse kuupäev 1. detsember 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Mihkel Rinki kaebus riskihindamisega Tartu Vangla vastu seoses

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mihkel Rink (kaebaja) esitas
2. juulil 2021 Tartu Vanglale taotluse avavanglaosakonda ümberpaigutamiseks põhjendusega, et ta soovib alustada õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Tartu Vangla jättis
3. juuli
4. a vastusega nr 6-24/2834-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
5. Kaebaja esitas
6. septembril 2021 vanglale selgitustaotluse, milles palus talle selgitada, millistel alustel on tema ohtlikkuse tasemeks määratud kõrgohtlik. Lisaks esitas kaebaja samal päeval vanglale taotluse, milles palus koostada tema suhtes uus riskihindamine. Tartu Vangla vastas kaebajale
7. oktoobri
8. a vastusega nr 2-3/2500-
9. Kaebaja esitas
10. oktoobril 2021 vanglale avalduse, milles soovis vangla
11. oktoobri
12. a vastuse nr 2-3/2500-2 osas täpsustusi. Tartu Vangla vastas kaebajale
13. novembri
14. a vastusega nr 2-3/2959-
16. Kaebaja esitas
17. oktoobril 2021 vanglale taotluse muuta tema ohtlikkuse tase kõrgohtlikust ohtlikuks. Tartu Vangla jättis
18. oktoobri
19. a vastusega nr 6-24/4900-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas
20. oktoobril 2021 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, mille vangla jättis
21. novembri
22. a vaideotsusega nr 1-11/335-2 rahuldamata.
23. Kaebaja esitas
24. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat teostama korduv riskihindamine. Samuti palub kaebaja keelata vanglal kasutada riskihindamise tulemusel saadavat protsenti avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel ning kohustada vanglat arvestama riskihindamise protsendi kasutamisel standardhälbega viie protsendi ulatuses. Kaebaja põhjendab, et talle varasemalt koostatud individuaalse täitmiskava (täitmiskava) periood lõppes
25. augustil
26. Vangla oleks pidanud enne uue täitmiskava, mida tutvustati kaebajale
27. septembril 2021, koostamist viima läbi korduva riskihindamise, kuid ei ole seda teinud. Kaebaja viimane riskihindamine 3-21-2689 koostati
28. augustil 2020 ning selle tulemusel oli kaebaja riskiprotsent 26%. Eelnimetatud protsent välistab kaebaja avavanglasse paigutamise, mistõttu ei ole kaebajal võimalik alustada õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Programm, millega riskihindamise protsendipunkte arvestatakse, ei ole täpne tööriist ning seetõttu tuleks protsendi määramisel arvestada standardhälbega Mõistlik oleks üldse protsendi arvestamisest kinnipeetavaid puudutavate oluliste otsuste tegemisel loobuda.
29. Tartu Vangla esitas
30. novembril 2021 Tartu Halduskohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ja täiendavad selgitused. KOHTU SEISUKOHT
31. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Justiitsministri
2. mai
3. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
4. Täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tasemel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on ohtlikkuse tase, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole praegusel juhul riskihindamine ja kaebajale määratud ohutase eraldiseisvalt vaidlustatavad ning kaebaja ei saa nõuda korduva riskihindamise teostamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. aprilli
6. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14; Tartu Halduskohtu
7. jaanuari
8. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12).
9. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus esitada kohtule abstraktseid tulevikku suunatud nõudeid vangla keelamiseks kasutada riskihindamise tulemusel saadavat protsenti avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel ning vangla kohustamiseks arvestada riskihindamise protsendi kasutamisel standardhälbega viie protsendi ulatuses. Kaebajal on halduskohtus võimalik vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mis kaebaja hinnangul talle negatiivset mõju avaldab (

§ 5lg 1 ja § 37 lg 2) ning tagada oma õiguste kaitse sellisel viisil.

Vastavaks otsuseks saab olla nt vangla keeldumine kaebaja avavanglasse paigutamisest. Kui vangla keeldub kaebaja avavanglasse paigutamisest tema ohutasemele tuginedes, on kaebajal võimalik eelnimetatud otsuse vaidlustamisel esitada 2 3-21-2689 vastuväited ka riskihindamise tulemustele. Kaebajal tuleb aga arvestada, et enne kohtusse pöördumist tuleb tal nõuetekohaselt läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus.

1. Kohus peab avavanglasse paigutamisega seoses vajalikuks täiendavalt märkida, et kõrgohtliku kinnipeetava avavanglasse paigutamine ei ole välistatud. Samuti saab vangla kaebajale määratud ohutaset avavanglasse paigutamise otsustamisel vajadusel ümber hinnata, varasemalt antud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lähtuda ka muudest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus asjas nr 319-374, p 9). Küll aga takistavad praegu kaebaja avavanglasse paigutamist VangS §-s 20 ja justiitsministri
4. märtsi
5. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-s 17 sätestatud tingimused ärakandmata vangistuse pikkusele. Vangla selgitab, et kaebajal on täitmiskava järgi avavangla võimalus alates
6. novembrist 2023 ning karistusajast tulenevalt
7. mail
8. Enne eelnimetatud kuupäevi ei ole võimalik kaebajat avavanglasse paigutada (vt vangla
9. novembri
10. a vastus kohtunõudele).
11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Mihkel Rinki kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3