) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • • • Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik ei ole väljamakseid teinud ja tema kohustused võlausaldaja ees on veelgi suurenenud. Võlausaldaja palub lõpetada menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp märgib, et võlgnik ei ole midagi tasunud, kuid jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad kohtutäitur Kaire Põlts kohtule omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas ei esitanud. 28.09.2021 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku J P ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ja võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 07.12.2021 e-kirjas teatas MTÜ X kohtule, et J P viibib alates 12.07.2021 eakate kodus Villa xxx vald. J P on voodihaige ja vajab ööpäevaringset hooldust, kuna põdes 15.03.2021 peaajuinfarkti. Seoses sellega on tal ka kõnehäired, kuid suudab siiski oma soovid kõneledes selgeks teha. 15.12.2021 e-kirjas teatas MTÜ X kohtule, et J Piga ei ole võimalik telefoni teel suhelda. Kui tema käest midagi küsida, siis mingil määral saab ta aru, kuid ei vasta, kasutab kehakeelt. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus ei saanud võlgnikku ära kuulata, kuivõrd võlgnik viibib pärast 15.03.2021 põetud peaajuinfarkti hooldekodus ning temaga ei ole võimalik suhelda.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja kohtutäitur Kaire Põlts ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud asjaoluga, et ta on suurema osa kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud vanglas, kus tal puudusid sissetulekud, et võlausaldajatele väljamakseid teha. Lisaks viibib võlgnik pärast 15.03.2021 põetud peaajuinfarkti hooldekodus, kus ta vajab ööpäevaringset hooldust ning ei ole kõnevõimeline. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema majanduslikust ega tervislikust seisundist tulenevalt
§-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J P majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J P tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate J P (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.