Obsah (9)

§ 168§ 175§ 174§ 478§ 463§ 659§ 651§ 466§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. veebruar 2022 Tsiviilasja number 2-20-18988 Tsiviilasi

) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluskulud tuleb

§ 168

lg 4 alusel jätta hageja kanda.

§ 168

lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud kui ta loobub hagist, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 175

lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja 2 vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 61 tundi tunnitasuga 125 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on seisnenud eeskätt hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega tutvumises, tõendite kogumises ja hagiavaldusele vastuse koostamises, hageja

1. märtsi
2. a seisukohaga tutvumises ja sellele vastuse koostamises,
3. juuni
4. a kohtunõudega tutvumises, hageja
5. juuli
6. a seisukohaga tutvumises ja sellele vastuse koostamises,
7. oktoobri
8. a kohtumäärusega tutvumises, hageja
9. oktoobri
10. a vastuväidetega tutvumises ja neile vastuse koostamises, hageja pakutud kompromissi ülevaatamises ja täiendamises, hagist loobumise avaldusega tutvumises ning menetluskulude nimekirja koostamises. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjat käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat Margus Arvisto, olles ühtlasi kostja seadusjärgseks esindajaks – juhatuse liikmeks. Äriühingu juhatuse liige ei pea õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi osutama äriühingule tasuta (Riigikohtu
11. novembri
12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 125 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kostja esindamisele kulunud aeg on näidatud ülemäära suurena. Üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, dokumentide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Asja materjalidest nähtuvalt esindas kostjat kohtus asjaga kursis olev esindaja (juhatuse liige). Kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahukust (ei olnud tavapärasest töövõtusuhtest tulenevast nõudest keskmiselt keerukam ega mahukam) ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, on kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 5625 eurot (45 tundi × 125 eurot). Siinjuures lähtus maakohus ka asjaolust, et kostja on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. MÄÄRUSKAEBUS
13. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, milles vaidlustab maakohtu määruse osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 5625 eurot. Hageja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi ning et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Menetluskulude rahaline suurus määratakse vastavalt

§ 174

lg-le 8 kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

§ 478

lg 1 kohaselt on hagita 3 menetluse lahend kohtumäärus.

§ 463

lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt

442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Hageja esitas oma seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas, tuues konkreetselt erinevate toimingute kaupa välja oma vastuväited kostjal väidetavalt menetlustoimingute tegemiseks kulunud ajale. Olukorras, kui on esitatud vastuväide kulude nimekirjale, ei ole kohus õigustatud jätma esitatud vastuväiteid tähelepanuta ning esitatud vastuväiteid iga konkreetse kuluartikli osas arvestamata. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks menetluskulude nimekirja osas esitatud seisukoht. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud analüüsima kõiki hageja poolt esitatud vastuväiteid iga kuluartikli osas eraldi. Menetluskulude nimekirjas loetletud toimingutele kulunud aeg oleks olnud põhjendamatu kohtu poolt märgitud ulatuses ka siis, kui kostjat oleks esindanud esindaja, kes ei oleks olnud samal ajal kostja juhatuse liige. Hageja ei väida, et kostja juhatuse liige, olles samal ajal tegev ka vandeadvokaadina, peaks osutama õigusteenust tasuta. Küll on aga ilmne, et esindaja, kes on vaidluse tekkimise asjaoludega peensusteni kursis ja pidanud õigusvaidlust hagejaga juba enne kohtumenetlust, kulutab kõigile toimingutele oluliselt vähem aega. Maakohus on seda küll kohtumääruse kirjeldava osa kohaselt arvesse võtnud, ent hageja hinnangul ei nähtu see kohtumääruse resolutsioonist. Kostja esitas

1. märtsil 2021 menetlusdokumendi ilma, et kohus oleks kostjat kohustanud seda esitama ning sellise toimingu eest menetluskulude väljamõistmine on põhjendamatu. Arvestades, et kohus on vähendanud väljamõistetavaid menetluskulusid võrreldes kostja poolt taotletuga 16 tunni võrra,
2. märtsi
3. a menetlusdokumendi koostamisele on kulunud 8 tundi, vähendas maakohus teisi asjas tekkinud menetluskulusid, mille osas kohus leidis samuti, et need on põhjendamatult suured, ainult kaheksa tunni võrra. Seega ei ole kohtu poolt kirjeldavas osas märgitu ja kohtumääruse resolutsioon omavahel kooskõlas.
4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust piisavalt kaalutlenud ega ole diskretsioonipiire ületanud või jätnud diskretsiooni teostamata. Maakohus on kaalunud kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ja ka analüüsinud kulusid. Kostja kandis menetluskulusid kokku 7625 eurot (61 t õigusteenuse eest), millest kohus luges vajalikeks ja põhjendatuks 5625 eurot (45 t õigusteenuse eest). Seejuures on maakohus kohtumääruse p-s 8 põhjendanud ja selgitanud kaalutlusotsuse aluseks olevaid asjaolusid. Kohtul ei ole

-ist tulenevalt kohustust analüüsida iga menetlustoimingu ajakulu minutilise täpsusega ega kohustust arvestada vastaspoole vastuväidetega, nagu hageja määruskaebuses kohtule ette heidab. Kostja lepingulisel esindajal tuli kogu hageja nõuetele vastuvaidlemiseks vajalik töö teha, selleks vajalikud tõendid hankida, läbi analüüsida ja kokku panna kohtumenetluse käigus ja väide, nagu kostja lepingulisel esindajal oli olemas vaidluses mingi eelnev teadmine, mis oleks pidanud ta aega säästma, on ebaõige ning põhjendamatu. Vaidluse tekkimise asjaolusid ja lepingu täitmise aegset suhtlust ei saa samastada. Vaidluse tekkimise asjaoluks on praegusel juhul ikkagi see, et hageja pöördus kostja vastu hagiga kohtusse. Enne hagi esitamist puudus vaidlus ja kõik vaidluse asjaolud ilmnesid kostjale ja ka kostja lepingulisele esindajale hagiavaldusest. Varasemalt puudus kostjal nii hagejaga kui Roventa Bygg AS-iga õigusvaidlus, mille raames oleks ükskõik, milliseid vastuväiteid olnud 4 võimalik esitada või vaidluse asjaoludega end kurssi viia. Lepingu täitmise aegne jooksev suhtlus ei ole õigusvaidlus. Oluline on, et lepingu täitmise aegne jooksev suhtlus toimus Roventa Bygg AS-iga, kuid hagejaks on Meelis Steinberg, kelle algatatud vaidlus põhines teistel eeldustel, kui need, mis oleks kehtinud Roventa Bygg AS-i ja kostja vahelisele vaidlusele. Roventa Bygg AS-i ja kostja vaheline õigusvaidlus oleks olnud sisu osas erinev hageja ja kostja vahelisest vaidlusest. Kostja menetluskulude olulises või määravas osas kostja enda kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja menetluskulu on hageja poolt kostjale tekitatud kahju. Hagiavalduses ja hiljem ka muudes menetlusdokumentides esitas hageja valeväiteid ja eksitas kohut, tuues kaasa olukorra, milles kostja esindaja pidi nende väidete kummutamiseks hankima Norra Kuningriigist tõendeid jms. Hageja venitas menetlust, kuigi juba kostja esimesest menetlusdokumendist pidi hagejale olema selge, arvestades ka et hagejal oli asjas professionaalne esindaja, milliseid asjaolusid ta peab tõendama ja hageja võis hinnata, kas ta on suuteline vajalikke tõendeid esitama. Hageja jätkas menetlust hoolimata eeltoodust ja sellega tõi kostjale kaasa täiendavaid menetluskulusid. Hageja tekitab määruskaebuse menetlusega kostjale täiendavaid kulusid, sundides kostjat selles menetluses osalema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega ega temalt väljamõistetud kulude suurusega, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. 7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes hagejalt kostja menetluskulude väljamõistetud suuruse osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust hagist loobumise vastuvõtmise, menetluse lõpetamise ega hagejale poole tasutud riigilõivu tagastamise osas, seega on maakohtu määrus selle osas

§ 466lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

8. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses kostja lepingulise esindaja menetluskulu suuruse üle. Hageja ei vaidle määruskaebuses kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele vastu ega väida, et kostja juhatuse liige, olles samal ajal tegev ka vandeadvokaadina, peaks osutama õigusteenust tasuta.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, 5 menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-1910324/42, p 19). Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud.
3. Menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (Riigikohtu
4. novembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18). Õige on määruskaebuse väide, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Hageja eksib aga määruskaebuses, et käesolevas vaidluses ei vasta maakohtu määrus seaduse nõuetele ning maakohus oleks pidanud hageja vastuväidete esitamisel analüüsima igat hageja vastuväidet kostja menetluskuludele ning hindama igat kostja esindaja toimingu põhjendatust ja vajalikkust iga kuluartikli osas. Hageja on saanud esitada oma vastuväited kostja menetluskuludele ning need vastuväited on sisuliselt samad, mida hageja esitab ka määruskaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja vastuväidetega ka arvestanud. Maakohus leidis sarnaselt hagejaga, et kostja poolt menetluskulu taotletud ulatuses on ebamõistlikult suur. Maakohus vähendas kostja menetluskulusid 61 tunnilt 45 tunnile, s.o 26% ulatuses. Samuti võttis maakohus kostja menetluskulusid vähendades arvesse nii asjaolu, et kostjat lepinguline esindaja on muuhulgas ka kostja seaduslik esindaja, kes oli seega vaidluse asjaoludega kursis ning kostja menetlusdokumentide kattuvust. Hageja leiab, et kuivõrd maakohus ei ole kostjalt hageja

1. märtsi
2. a dokumendi suhtes seisukohta küsinud, siis on
3. märtsi
4. a vastuse koostamise ajakulu täies ulatuses põhjendamatu. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja kohustuseks on oma kliendi õiguste kaitsmine ning seega ka vajadusel vastaspoole menetlusdokumentide vastuväidete esitamine. Maakohus on kostja
5. märtsi
6. a vastuse hagejale edastanud ning nõudnud hagejalt sellega seoses vastust. Kuivõrd hageja esitas
7. märtsi 2021 dokumendis tõendite kogumise taotluse, pidanuks maakohus selle kohta kostjalt seisukohta küsima. Seega ei saa nimetatud kostja dokumendi koostamist lugeda põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et maakohus ei ole seisukohta jõudnud küsida. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule samuti maakohtu põhjendustega, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Esindajakulu põhjendatus on hinnanguline otsustus, mille õigusust ei ole võimalik minutilise täpsusega määrata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud kostja lepingulise esindaja toiminguid ning maakohtu seisukoht nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse üle on jälgitav ning põhjendatud. Ringkonnakohus leidis eespool, et kostja lepingulise esindaja menetluskulusid vähendades arvestas maakohus muuhulgas ka hageja vastuväidetega menetluskulude osas. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus kostja lepinguliste esindajate kulude (sh ajakulu) põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga ning on vastanud hageja väidetele piisavalt põhjalikult.

6 10.

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 7